Mis on kodusõda? Määratlus, põhjused, tüübid ja tagajärjed

Kodusõda on sõda, mis toimub kahe või enama rühma vahel ühes riigis. Kuigi kodusõjad võivad toimuda mitmel põhjusel, on kaks tavalist põhjust.

Esimene põhjus on see, et eri rühmad ei ole ühel meelel selles, kes peaks olema võimul või kuidas riiki peaks juhtima. Kui kaks erakonda on eriarvamusel valimistulemuse osas, võib see viia sõjani, kui kaks osapoolt ei suuda või ei taha kokkuleppele jõuda.

Teine põhjus on see, et üks inimrühm ei taha enam olla osa riigist. Seda nimetatakse lahkulöömissõjaks. Paljud inimesed, kes elavad teatud piirkonnas, võivad otsustada, et nad tahavad iseseisvuda ja teha oma riigi. Väga vähesed riigi juhid loobuksid hea meelega maast, mis on osa sellest riigist, ja selle tulemuseks võib olla sõda.

Mõnikord ei taha inimesed, kes soovivad eralduda, tingimata moodustada täiesti uut riiki, kuid nad võivad soovida suuremat autonoomiat oma asjade üle. See juhtub mõnikord siis, kui erinevad rahvusrühmad kuuluvad samasse riiki.

Kodusõjad võivad kesta aastaid ning olla sama hävitavad ja kahjulikud kui rahvusvahelised sõjad. Kodusõjad muutuvad tavaliselt väga kiiresti keeruliseks. Kodusõda võib alata kahe poole vahel, kuid rühmad võivad laguneda ja uued, erinevad pooled võivad hakata üksteise vastu võitlema. Rühmad, kes ei olnud alguses kaasatud, võivad kergesti kaasata, sest nad võitlevad enda kaitsmiseks mõlema poole vastu. On esinenud kodusõdu, kus paljud erinevad pooled on üksteise vastu võidelnud. Mõnikord aitavad välisriigid üht poolt või erinevad riigid aitavad erinevaid pooli. See võib muutuda asendussõjaks.

Kodusõdade hulka kuuluvad:

Põhitüübid ja vormid

• Lahkulöömis- või iseseisvussõjad – rühm või piirkond püüab eralduda ja moodustada sõltumatu riik. Nende põhjuseks on sageli rahvuslikud, etnilised või ajaloolised erimeelsused.
• Revolutsioonilised ja tagurlikud konfliktid – võitlus valitseva korra vastu (näiteks sotsiaalsete või poliitiliste reformide nimel) või vastupidi katse taastada varasem korraldus.
• Relvastatud mäss ja insurgents – pikaajaline vastuseis riigi relvajõududele, mis võib kulgeda geriljasõjana ja hõlmata laialdast ebastabiilsust.
• Etnilised ja usulised konfliktid – vaenud, mis põhinevad rahvuslikel, vähemus- või religioossetel erinevustel ning võivad hõlmata massilisi inimõiguste rikkumisi.
• Asendussõjad (proxy wars) – kodusõda, milles osapooli toetavad välisriigid raha, relvade või sõjaväelise abiga, muutes konflikti laiemaks ja pikemaks.

Põhjused

Kodusõdade tekkimist soodustavad sageli mitmed samaaegsed tegurid:

• Poliitiline lõhestatus ja usaldamatuse kasv institutsioonide vastu;
• Majanduslikud ebavõrdsused ja ressursikonfliktid (maavarad, maa, veeallikad);
• Etnilised, kultuurilised või religioossed pingeid ja diskrimineerimine;
• Halvad valitsemistavad, autoritaarne võim ja õigusriigi nõrkus;
• Välise sekkumise olemasolu, relvade juurde pääs või varasemad konfliktid, mis jätavad ühiskonna lõhestatuks.

Kuidas kodusõjad arenevad (etapid)

• Pinge ja radikaliseerumine: sotsiaalne ja poliitiline pinge kasvab, meeleavaldused ja vägivald muutuvad tavalisemaks.
• Konflikti puhkemine: relvastatud vastasseis algab — väikevastasseis võib kiiresti eskaleeruda.
• Laienemine ja fragmentatsioon: pooled jagunevad, kohalikud militsioonid ja väegrupid tekivad; konflikt muutub keeruliseks.
• Rahvusvaheline sekkumine: mõned riigid toetavad osapooli, saadavad sõjalist abi või kehtestavad sanktsioone; vahel toimuvad ka vahendamiskatseid.
• Stalemate või otsene kokkuvarisemine: konflikt võib jääda venima aastaid või lõppeda läbirääkimiste, võiduka teise osapoole või välise sekkumisega.

Tagajärjed

Kodusõjad mõjutavad ühiskonda sügavalt ja pikaajalises perspektiivis:

• Inimohvrid ja kannatused: suurem osa kannatanutest on tsiviilelanikud — surmad, haavad, massilised arreteerimised ja inimõiguste rikkumised.
• Põgenemine ja pagulus: miljoneid inimesi võib minna põgenikeks riigi sees või üle piiride, tekitades rahvusvahelise pagulaskriisi.
• Majanduslik kadu: taristu hävimine, tootmise kokkuvarisemine ja investeeringute vähenemine; taastumine võib võtta aastakümneid.
• Sotsiaalne lõhestatus: usalduse kadu kogukondade vahel, traumad ja põlvkondadevaheline viha, mis raskendab rahu taastamist.
• Keskkonnakahjud: põlengud, saastumine ja loodusvarade ärakasutamine mõjutavad pikaajaliselt elukeskkonda.
• Regionaalne ebastabiilsus: konflikt võib levida naaberriikidesse ja häirida rahvusvahelist julgeolekut.

Õiguslik ja rahvusvaheline raamistik

Kodusõjades kehtib endiselt rahvusvaheline humanitaarõigus (näiteks Genfi konventsioonid), mis kaitseb tsiviilelanikke ja käsitleb sõjavange. Samuti on küsimusi seoses suveräänsuse ja rahvaste enesemääramise põhimõtete vahel. Sõjakuritegude (nt tapmised, sõltumata sihtmärgist, piinamine) eest võidakse kohtulikult vastutada nii riiklikult kui rahvusvaheliselt (nt Rahvusvaheline Kriminaalkohus).

Lahendused, taastumine ja õiglus

Pärast relvarahu või konfliktide lõppu on vaja võtta mitu sammu, et tagada püsiv rahu:

• Vahendid ja läbirääkimised: rahvusvaheline vahendus, tingimuste panemine ning osapoolte kaasamine poliitilisse protsessi;
• Demobiliseerimine, desarmeerimine ja reintegratsioon (DDR): relvastatud võitlejate reintegreerimine ühiskonda;
• Transitional justice: tõe- ja leppemenetlused, sõjakuritegude uurimine, võimalikud kohtuprotsessid või amnestiad;
• Taastamine ja areng: infrastruktuuri ülesehitamine, majanduse taaselustamine, sotsiaalteenuste taastamine;
• Sisseränne ja pagulaste tagasisaatmine: turvaline ja organiseeritud tagasipöördumine kodukohta.

Kuidas kodusõdu ennetada

Ennetamine nõuab pikaajalisi samme:

• kohanemine kaasava ja läbipaistva valitsemisega;
• rahvusrühmade õiguste kaitse ja diskrimineerimise vähendamine;
• majanduslike ebavõrdsuste vähendamine ning ressursside õiglasem jaotamine;
• usaldusväärsed institutsioonid, sõltumatu õigussüsteem ja vaba meedia;
• varajane rahvusvaheline sekkumine konflikti ennetamiseks ja vahendamiseks.

Praktiline kokkuvõte

Kodusõda on keeruline ja laastav nähtus, millel on nii kohalikud kui rahvusvahelised tagajärjed. Selle põhjused on mitmepalgelised — poliitilised, majanduslikud, etnilised ja ajaloolised. Lahendused nõuavad mitmetahulist lähenemist: poliitilist vahendamist, õiglast taastamist, majanduslikku abi ja sotsiaalset leppimist. Ilma tõsise ja laiapõhjalise tööta võib kodusõda jätta ühiskonda haavad, mis püsivad põlvkondi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kodusõda?

K: Millised on kaks tavalist kodusõja põhjust?

K: Kui hävitav võivad kodusõjad olla?

K: Kas välisriigid võivad osaleda kodusõjas?

K: Kas pärast kodusõja algust on võimalik, et sellega liituvad uued osapooled?

K: Kui kiiresti võib kodusõda muutuda keeruliseks?

Otsing