John Smith (umbes jaanuar 1580 – 21. juuni 1631) oli inglise sõdur, maadeuurija ja kirjanik. Smith juhtis aastatel 1608–1609 Virginia koloonia esimesi asustusi ning uuris Virginia jõgesid ja Chesapeake'i lahte. Ta koostas piirkonna ja ka Uus-Inglismaa kaarte, mis olid olulised hilisemate asustuste planeerimisel ja toetamisel.

Varasem elu ja sõjateenistus

Smith sündis tõenäoliselt Willoughby-s Lincolnshire'is ja oli George ja Alice Smithi poeg. Noorena teenis ta mitmetes Euroopa sõdades ning töötas palgasõdurina Hollandis, Prantsusmaal ja ka Balkani ning Türgi rindel. Need kogemused andsid talle oskuse juhatada mehi rasketes tingimustes ning harjutasid teda avastuste ja juhtimisega seotud riskide talumisega.

Jamestown ja Virginia

1607 sõitis Smith koos teiste asunikega Virginia rannikule ja osales varajase koloonia juhtimises. Jamestownis oli tema keskne roll asunike toitmise ja töö korraldamise juures: ta õpetas põlluharimist ning sundis meeskonda praktilise töö juurde, sest ilma tööta polnud ellujäämist. Tema tuntud lause tõlkes kõlab: „kes ei tööta, see ei saa süüa“ (inglise keeles sageli „He that will not worke, shall not eate“).

Smith pidi toime tulema raskete tingimustega: karmid ilmastikuolud, veepuudus, kehvad elutingimused ja siseprobleemid inimeste töötahetusega. Lisaks tekkisid pingeid kohalike hõimudega; Smithi ja koloonia jaoks kujunesid ohtlikuks Powhatani indiaanlaste rünnakud.

Võtt ja kohtumine Powhataniga

1607 tabas Smithi Powhatani hõim ja ta kirjeldas oma vangistust ning päästmist Powhatani liidri tütre, Pocahontase, vigurliku teo kaudu. See lugu on Smithi enda kirjutistes tuntud ja tal on olnud suur kultuuriline mõju, kuid paljud ajaloolased vaidlustavad selle täpsuse ja tõlgenduse — mõned peavad seda kokkuleppemenetluseks või Smithi enda iseloomustuse tugevdamiseks.

Uurimistööd, kaardid ja kirjutised

Smithi avastusretked hõlmasid mitmeid ekspeditsioone Chesapeake'i lahele ja selle suurt erilist võrgustikku. Ta kaardistas jõgesid, saari ja rannikukaarte, mis hiljem aitasid teistel meremeestel ja uuematel kolooniatel liikuda ja asustada. Smith kirjutas oma kogemustest mitmeid teoseid, sealhulgas A True Relation (1608) ja hiljem suurem The Generall Historie of Virginia, New England, and the Summer Isles (1624). Tema raamatud ja kaardid aitasid paljusid inglasi Uues Maailmas hakkama saada ning propageerisid ideed, et maa jagamine ja isiklik õnnistumine on võimalikud: „Siin võib iga mees olla oma töö ja maa peremees ja omanik ning kui tal ei ole midagi peale oma käte, võib ta ikkagi rikkaks saada.“

Õnnetus ja tagasitulek

1609 sai Smith tõsise vigastuse püssirohu plahvatuses; see vigastus sundis teda tagasi pöörduma Inglismaale. Kuigi ta ei juhtinud enam Jamestowni, jätkas ta aktiivselt Uue Maailma uurimist ja avaldas kaarte ning kirjalikke reisikirju, mis mõjutasid edaspidist asustamist.

Vastasseisud, tõlgendused ja pärand

Smithi kirjeldused ja jutustused on mõjutanud tugevalt Ameerika varajast ajalugu, kuid tema teoste täpsus on sageli uurijate tähelepanu all. Mõned ajaloolased näevad tema kirjutisi kui väärtuslikku esmase allikana, teised kritiseerivad enesereklaami ja üledramatisatsiooni märke. Sellegipoolest on tema kaardid, praktiline juhtimine ja kirjeldused elust koloonias olulised allikad, mis aitasid hilisemat Briti asustuste arengut.

Hilisem elu ja surm

Smith elas pärast seiklusi Inglismaal ja tegeles kirjanduse ning kaartide levitamisega, et toetada ja julgustada edaspidiseid asustusi Uues Maailmas. Ta suri 21. juunil 1631 Londonis ning teda mäletatakse kui vastuolulist, ent silmapaistvat varajase Ameerika uurijat ja koloniaalse ajaloo kujundajat.

Kokkuvõte: John Smith oli tugev isiksus ja praktiline juht, kelle tegevus Jamestownis, avastusretked Chesapeake'i piirkonnas ning kirjalikud teosed ja kaardid mõjutasid märgatavalt inglaste üleviimist Uude Maailma. Tema pärand hõlmab nii reaalseid saavutusi kui ka ajaloolisi vaidlusi tema kirjelduste usaldusväärsuse üle.