John Smith (maadeuurija)
John Smith (umbes jaanuar 1580 - 21. juuni 1631) oli inglise sõdur, maadeuurija ja kirjanik. Smith oli aastatel 1608-1609 Virginia koloonia esimeste asunduste juht. Ta uuris Virginia jõgesid ja Chesapeake'i lahte ning koostas Chesapeake'i lahe piirkonna ja Uus-Inglismaa kaardi.
Smithi raamatud ja kaardid olid väga olulised Uues Maailmas elavate inglaste toetamisel. Ta kirjutas: "Siin võib iga mees olla oma töö ja maa peremees ja omanik ning kui tal ei ole midagi peale oma käte, võib ta ikkagi rikkaks saada."
Jamestownis õpetas Smith inimesi põlluharimist ja tööd tegema, et neil oleks toitu, mida süüa. Ta ütles neile, et "kes ei tööta, see ei saa süüa". Smithi iseloomu tugevus ja otsusekindlus ületasid palju probleeme, sealhulgas karmid ilmastikuolud, veepuudus, elamine kõrbes, koos inimestega, kes ei tahtnud tööd teha, ja Powhatani indiaanlaste rünnakud.
Kapten John Smith varajase portree järgi
Varajased seiklused
Smith sündis 1580. aasta jaanuaris Willoughby's, Lincolnshire'is, kus tema vanemad rentisid talu. Ta väitis, et pärines Cuerdley vanast Smithi perekonnast.
Smith lahkus kodust 16-aastaselt ja läks merele. Ta teenis sõdurina Prantsusmaa kuninga Henry IV armees hispaanlaste vastu, võitles Hollandi ülestõusu eest Hispaania kuninga Philip II vastu. Ta läks Vahemerele, kus ta tegeles nii kaubanduse kui ka piraatlusega. Seejärel võitles ta Osmanite impeeriumi vastu Osmanite sõdades ja 1600. ja 1601. aastal Austria Habsburgide nimel Ungari kuningriigis.
Smith olevat 3 duellis Türgi väejuhte löödud, tapetud ja maha raiutud. Transilvaania vürst löödi ta rüütliks ning talle anti hobune ja vapp, millel on 3 türklaste pead. 1602. aastal sai ta kakluses haavata, võeti vangi ja müüdi orjaks. Smith kirjutas, et tema türgi peremees saatis ta kingituseks oma kreeka armukesele Konstantinoopolisse, kes armus Smithi. Seejärel põgenes ta Osmanite maalt ja naasis 1604. aastal Inglismaale.
Smithi vapp
Jamestownis
1606. aastal palkas Virginia kompanii Smithi, et asustada Virginia kolooniat kasumi saamiseks. Nad seilasid kolme laevaga 1606. aasta detsembris. Smithil oli sulane nimega Samuel Collier. Samuel Collier jäi tema kõrvale enamiku reisi jooksul.
Reisil tekkisid probleemid ja Smithi süüdistati mässus. Kapten Newport kavatses ta hukata. Kapten avas Virginia kompanii käskkirja, milles oli kirjas, et Smith pidi olema üks uue koloonia juhte, nii et Smithi ei tapetud.
Inglased saabusid aprillis 1607 ja kapten Wingfield valis koloonia asukohaks Jamestowni. Suvel elasid asunikud veel ajutistes eluruumides. Pärast neljakuulist ookeanireisi piisas toiduvarudest ainult nii palju, et iga inimene sai päevas vaid ühe või kaks tassi teraviljarooga. Ilmastiku ja toidupuuduse tõttu levisid inimeste seas haigused ning septembriks suri üle poole inimestest.
Detsembris 1607 otsis Smith toitu ja sattus indiaanlaste kätte. Ta viidi Powhatani hõimu pealiku juurde. See küla asus umbes 15 miili kaugusel Jamestownist. Smith vabastati vigastusteta ja andis osaliselt tänu pealiku tütrele Pocahontasele, kes heitis end üle tema keha. Seda nähes halastas tema isa Smithi ja ta viidi turvaliselt tagasi Jamestownisse. Sellest kohtumisest algasid sõbralikud suhted põliselanike, Smithi ja Jamestowni kolonistide vahel. 1608. aasta jaanuari alguses saabus koos kapten Newportiga ligi 100 uut asukat ning hooletusest süttis küla põlema. Sel talvel jäätus Jamesi jõgi ja asunikud olid sunnitud elama varemetes. Selle aja jooksul raiskasid Newport ja tema meeskond palju aega, laadides oma laevadele raudpüriiti (lolli kulda). Toiduvarud said otsa ja kuigi indiaanlased tõid veidi toitu, kirjutas Smith, et "rohkem kui pooled meist surid".
Aprillis 1608 tõi laev varusid ja 50 uut asukat, keda Smith pani elamuid ehitama ja vilja istutama.
1608. aasta suvel lahkus Smith Jamestownist, et uurida Chesapeake'i lahe piirkonda ja otsida hädavajalikku toitu. Ta koostas kaardi, mis oli Virginia maadeavastajatele suureks väärtuseks üle sajandi. Oma äraolekul jättis Smith oma sõbra Matthew Scriveneri oma kohale kuberneriks. Scrivener hukkus hiljem tormi tagajärjel Hog Islandile tehtud õnnetu reisi ajal. Smith valiti 1608. aasta septembris kohaliku nõukogu esimeheks ja kehtestas ranged reeglid.
Oktoobris 1608 saabus laev 70 uue asuniku, sealhulgas esimeste naistega. Saabusid ka mõned saksa ja poola käsitöölised, kuid nad ei toonud toiduvarusid. Pärast seda püüdis Smith ameerika põliselanikelt toitu saada, kuid nende allumine nõudis sõjalise jõuga ähvardamist. Powhatan oli hirmunud piirkonda saabuvate valgete meeste suurest arvust ja püüdis neid nälga surnuks jätta.
Smith avastas, et nii asunike kui ka põlisameeriklaste seas oli neid, kellele tema reeglid ei meeldinud ja kes kavatsesid teda tappa. Smith kirjutas, et teda hoiatas Pocahontas. Ta kutsus kokku koosoleku ja ütles meestele, kes ei töötanud, et "kes ei tööta, see ei söö...". Pärast seda olukord paranes.
Kolme kuu jooksul 1609. aasta alguses, veebruaris, märtsis ja aprillis, oli Jamestownis kõik hästi: ehitati palju elamuid, puhastati aakreid maad ja tehti palju muud tööd. Aprillis hävitasid rotid ja niiskus kogu nende ladustatud maisi. Nad vajasid hädasti toitu ja Smith saatis suure rühma asunikke kalastama ja teised jõe äärde karploomi koguma. Nad tulid tagasi ilma toiduta ja olid piisavalt valmis võtma neile pakutud kasinad toiduportsjonid. See vihastas Smithi ja ta käskis neil oma relvad ja tööriistad indiaanlaste puuviljade vastu vahetada ning käskis kõigil töötada või nad peavad lahkuma kindluse turvalisusest. Mõned lahkusid ja läksid indiaanlaste küladesse, kuid ka Powhatani rahvas käitus Smithi seaduse järgi, et kes ei tööta, see ei söö. See kehtis seni, kuni nad olid peaaegu näljas ja pöördusid koju tagasi.
Mingil hetkel saabus ootamatult laev, mille kapteniks oli Samuel Argall. Tal oli toitu ja veini, mille Smith ostis lubadusega tagasi maksta. Argall tõi ka uudise, et Virginia kompanii saadab Jamestownisse rohkem varusid ja asunikke koos uue kuberneri, lord De la Warriga.
1609. aasta mais toimunud reisil Virginiasse korraldas Virginia kompanii varahoidja Sir Thomas Smith umbes 500 kolonisti, sealhulgas naisi ja lapsi. Üheksast laevastikust koosnev laevastik seilas. Üks neist uppus tormis varsti pärast sadamast lahkumist. Sea Venture'ile tekkis laevaõnnetus Bermuda saartel, pardal olid admiral ja Stephen Hopkins. Aasta hiljem, 1610. aasta mais, olid nad oma valmistatud väikestes paatides Jamestowni jõudnud. Gates leidis peagi, et koloonias ei ole piisavalt toitu, et kõiki ülal pidada, ja otsustas Jamestownist loobuda. Kui nende paadid Jamestownist lahkusid, kohtasid nad laeva, millel oli uus kuberner Lord De la Warr, kes käskis neid tagasi Jamestownisse.
1609. aasta augustis oli John Smith üsna üllatunud, kui nägi üle 300 uue asuniku saabuvat. London saatis uusi asunikke ilma igasuguse plaanita, kuidas ja kus nad elama hakkavad.
Kapten John Smith sai raskelt vigastada, kui tema kanuus juhuslikult püssirohi plahvatas. Smith sõitis 1609. aasta oktoobris Inglismaale ravile. Ta oli kaks ja pool aastat püüdnud anda endast parima Jamestowni heaks. Ta ei naasnud kunagi Virginiasse. Ajalugu on kinnitanud tema suurt panust Jamestownis selle esimestel aastatel.
Kolonistid surid jätkuvalt erinevatesse haigustesse ja haigustesse, hinnanguliselt 150 inimest 500-st jäi sel talvel ellu. Sellele vaatamata jätkas Virginia kompanii asunike rahastamist ja transportimist, et Jamestowni linna säilitada. Järgmise viie aasta jooksul jätkasid kubernerid Gates ja Sir Thomas Dale range distsipliini hoidmist, kusjuures Sir Thomas Smith püüdis Londonis leida oskuslikke käsitöölisi ja teisi asunikke, keda saata Jamestownisse.
Staatus ajaloolises Jamestowne'is
Pocahontas viskub Smithi üle, et päästa tema elu.
Kapten John Smithi "The General Historie of Virginia, New-England, and the Summer Isles" (Virginia, Uus-Inglismaa ja suviste saarte üldine ajalugu).
Uus-Inglismaa kirjelduse tiitelleht (1616)
Hilisemad aastad
1614. aastal naasis Smith Ameerika kirderannikule ja nimetas selle piirkonna "Uus-Inglismaaks". Samal aastal hävitas torm tema laeva. 1615. aastal võtsid Prantsuse piraadid Smithi Assooride saarte rannikul kinni. Ta põgenes pärast nädalaid kestnud vangistust ja jõudis tagasi Inglismaale, kus ta kirjutas oma kahest reisist aruande "A Description of New England" (Uus-Inglismaa kirjeldus). Ta ei lahkunud Inglismaalt enam kunagi. Ta suri 1631. aastal Londonis 51-aastaselt. Ta on maetud Londoni linna St Sepulchre-without-Newgate'i kirikusse.
Kapten John Smithi mälestusmärk asub praegu New Hampshire'i ranniku lähedal Star Islandil, mis on osa Shoals'i saartest. See ehitati 1864. aastal John Smithi 250. aastapäeva puhul, mil ta külastas seda, mida ta nimetas Smithi saarteks.
1914. aastal restaureeris ja pühitses New Hampshire'i kolooniasõdade ühing mälestusmärgi osaliselt tema ajaloolise visiidi 300. aastapäeva tähistamiseks. Mälestusmärk oli karmide rannikutalvede tõttu nii kõvasti vananenud, et graniiti raiutud sõnad olid ära kulunud.
Kapten John Smithi mälestusmärk, nagu see ilmus umbes 1914. aastal, Shoals'i saared
Kapten John Smithi 1624. aasta Somersi saarte (Bermuda) kaart, millel on kujutatud St. George'i linn ja sellega seotud kindlustused, sealhulgas Castle Islands Fortifications, Bermuda
Küsimused ja vastused
K: Kes oli John Smith?
V: John Smith oli inglise sõdur, maadeuurija ja kirjanik, kes juhtis aastatel 1608-1609 Virginia koloonia esimesi asundusi.
K: Mida ta uuris?
V: Ta uuris Virginia jõgesid ja Chesapeake'i lahe piirkonda ning koostas Chesapeake'i lahe piirkonna ja Uus-Inglismaa kaardi.
K: Milline tähtsus oli tema raamatutel ja kaartidel?
V: Tema raamatud ja kaardid olid väga olulised Uues Maailmas elavate inglaste toetamisel.
K: Mida ta ütles töö kohta?
V: Ta kirjutas: "Siin võib iga mees olla oma töö ja maa peremees ja omanik ning kui tal ei ole midagi peale oma käte, võib ta ikkagi rikkaks saada." Jamestownis õpetas Smith inimesi põlluharimist ja tööd tegema, et neil oleks toitu, mida süüa. Ta ütles neile: "Kes ei tööta, see ei saa süüa".
K: Milliste väljakutsetega Smith silmitsi seisis?
V: Smith seisis silmitsi paljude väljakutsetega, sealhulgas karmi ilmaga, veepuudusega, elamisega kõrbes, inimestega, kes ei tahtnud töötada, ja Powhatani rahva rünnakutega.
K: Millal sündis John Smith?
V: John Smith sündis umbes 1580. aasta jaanuaris.
