Pocahontas (sündinud umbes 1595 - maetud 21. märtsil). 1617) oli Ameerika indiaanlane. Ta hoidis suhteid Virginia indiaanlaste ja kolonistide vahel, kes rajasid 1607. aastal Jamesi jõe äärde Jamestowniks nimetatud kindluse ja asula. Legend räägib, et ta päästis John Smithi elu, kui tema isa Powhatan oli teda tappa kavatsenud.
Sõja ajal indiaanlastega võeti ta vangi ja peeti lunaraha eest kinni. Ta ristiti Rebeccaks ja parandas vangistuse ajal oma inglise keele oskust. Aastal 1614 abiellus ta tubakapõllundaja John Rolfe'iga. Neil sündis poeg Thomas. Aastal 1616 läks perekond Londonisse. Pocahontasest sai kuulsus. Ta suri Gravesendis ja maeti Inglismaal 21. märtsil 1617.
Alljärgnevalt selgitan ja täiendan ülevaadet Pocahontase elust, päritolust ja tähendusest. Pocahontas oli tõenäoliselt Powhatani liidri Wahunsunacocki (tavaliselt nimetatud Powhataniks) tütar. Tema etniline ja perekondlik taust seob ta Chesapeake’i lahe piirkonna algsete asukatega. Tema pärisnimi oli tõenäoliselt Matoaka; „Pocahontas” oli hüüdnimi, mida on tõlgendatud kui „mänguline” või „väike vallatu”.
Pocahontase ja Jamestowni kolonistide suhted olid mitmemõõtmelised: lisaks üksikutele sõbralikele kontaktidele toimusid ka konfliktid ja sõjategevus. Kuulus lugu tema väidetavast John Smithi päästmisest põhineb peamiselt Smithi enda kirjalikel mälestustel, mille tõesuses on ajaloolaste seas vaidlusi. Mõned uurijad peavad katse-sündmuste kujutamist rituaalseks võtmeks, teised rõhutavad, et osa jutust võib olla liialdatud või valesti tõlgendatud.
1613. aastal võtsid inglased Pocahontase vangiks, et temaga diplomaatiliselt mõjutada Powhatani liitu ja nõuda lunaraha. Vangistus viis tema tutvumiseni inglise kultuuri, kristluse ja keelega: ta ristitigi nimega Rebecca. Aastal 1614 abiellus ta kolonist John Rolfe'iga — see abielu aitas mõnevõrra ajutiselt leevendada pingeid Powhatani ja Virginia koloonia vahel ning andis aluse Rolfe'i ja teiste tubakapõllumajanduse edule Virginia majanduses. Pocahontas ja Rolfe pojale Thomasile on järeltulijad, kes elavad nii Ameerikas kui Euroopas.
1616–1617 reisis Pocahontas koos mehe ja pojaga Inglismaale osana Virginia kolooniat tutvustavast saatkonnast. Londonis kohtuti teda kui „Ameerika indiaanlannat” ja teda kasutati sageli koloniaalpoliitika propageerimisel. Tema äkiline surm Gravesendis 21. märtsil 1617 põhjustas palju spekulatsioone: tõenäoliselt suri ta sepsise, kopsupõletiku või mõne teise nakkushaiguse tagajärjel, kuid täpne põhjus ei ole dokumentidest selgunud. Ta maeti Gravesendi kirikus, kus tema haua täpne asukoht tänapäeval enam ei ole kinnitatud.
Pocahontase pärand on mitmekihiline. Ta on nii ajalooline isik kui ka legendi ja populaarse kultuuri sümbol. Tema lugu on inspireerinud kirjandust, lavastusi ja filme, sageli idealiseeritud või romantiseeritud kujul (nt arusaam tema ja John Smithi armuloost). Ajaloolased ja põlisrahvaste esindajad rõhutavad, et tema elu ja tähendus tuleks mõista laiemas kontekstis — kui osa Powhatani rahva ajaloost, Inglise kolonisatsiooni mõjudest ning ka kui näide sellest, kuidas naiste roll ja saatust mõnikord lihtsustatult esitatakse.
Olulised faktid kokkuvõtlikult:
- Sünniaeg: umbes 1595.
- Pere: Powhatani liider (Wahunsunacock/Powhatan) oli tema isa; pärisnimi tõenäoliselt Matoaka.
- Suhted kolonistidega: kontaktid Jamestowni asukatega alates 1607; kuulus lugu John Smithist.
- Vangistus ja pöördumine: võeti vangi, ristitakse Rebecca nime all ja õppis inglise keelt.
- Abielu ja järeltulijad: abielus John Rolfe'iga (1614), poeg Thomas Rolfe.
- Reis Inglismaale ja surm: reis 1616–1617, suri Gravesendis 21. märtsil 1617.
Pocahontase lugu jääb oluliseks osaks nii Ameerika põlisrahvaste kui ka varajase inglise kolonisatsiooni ajaloos. Tema elu aitab mõista kultuuride kohtumisi, identiteedi muutusi ja ajalugu, mida sageli ümbritsevad nii faktid kui ka müüdid.
