Kristlus on maailma suurim religioon, mille järgijate arv on hinnanguliselt üle kahe miljardi (tavapäraselt viidatakse ~2,2–2,4 miljardi inimesele). Selle religiooni liikmeid nimetatakse kristlasteks. Kristlus on monoteistlik ehk üherealise Jumala usund, kuid kristlik õpetus rõhutab ka Kolmainsuse ehk Isa, Poja ja Püha Vaimu ühtsust. Usk kristluses põhineb Naatsaretist pärit Jeesuse elul, surmal ja ülestõusmisel ning tema õpetustel, mis on kirja pandud peamiselt Uues Testamendis.

Põhitõed ja päästeõpetus

Paljude kristlike traditsioonide keskmes on arusaam, et inimene on patune ja et pääste tuleb Jumala kingitusena: päästetakse usu kaudu, ainult armu läbi. Olulised doktriinid, mida paljud kristlased peavad põhilisteks, on Kolmainu Jumala üksus, Jeesuse jumalikkus ja tema lunastustöö ristil. Kuigi kristluse sees on palju erinevaid suundi ja usulisi tõlgendusi, jäävad need õpetused paljude konfessioonide tuumikuks.

Jeesuse elu ja roll

Enamiku oma aja inimeste jaoks oli Jeesus jutlustaja, õpetaja, tervendaja ja prohvet vanast Juudamaast. Tema jüngrid aga uskusid, et ta on palju enamat: nad uskusid, et Jeesus on Jumala ainus poeg, kes tuli maailma, et võtta inimene pattude eest surma läbi ja tagada uskujatele lunastus. Mees, kelle maaeline isa oli Joosep, oli puusepp. Jeesus hukati ristile naelutatuna (või risti lüüa) Pontius Pilaatuse, tolleaegse kohaliku Rooma maavalitseja alluvuses. Tema elust, õpetustest, surmast ja ülestõusmisest annavad peamise tunnistuse Evangeeliumid, mis moodustavad osa Uuest Testamendist.

Piibel ja pühad tekstid

Kristlased peavad Piiblit, nii Vana kui ka Uut Testamenti, pühaks ajaloo- ja usutunnistuse teoseks. Evangeeliumid ehk "hea uudis" on Uue Testamendi neli esimest raamatut, mis räägivad Jeesuse elust, tema surmast ja ülestõusmisest. Piibel sisaldab ka Vanas Testamendis prohveteid ja seadusi, mida kristlased on erinevalt tõlgendanud läbi ajaloo.

Usuline sisu kokkuvõtlikult

Kristlaste peamised usutunnistused hõlmavad järgnevat:

  • Jumal on üks, kuid ilmutab end kui Isa, Poeg (Jeesus Kristus) ja Püha Vaim (Kolmainsus).
  • Jeesus on Jumala Poeg, sündinud Neitsi Maarjast, inimene ja Jumal ühes isikus.
  • Ta kannatas ja suri inimeste pattude lunastuseks, ja ta äratati üles surnuist.
  • Pärast ülestõusmist läks ta taevasse ja tuleb oma äratatud aujärjel tagasi kohtumõistmiseks ning igavese elu andmiseks neile, kes temas usuvad.
  • Vanas Testamendis esitatud prohvetlikud lubadused näevad paljude kristlaste arvates täitumist Jeesuses (ennustasid, et tuleb Päästja).

Kirikud, sacramentaalne elu ja pühadused

Kristlik praktika hõlmab kiriklikke teenistusi, palvet, piiblilugemist, sakramente (nt armulaual osalemine ja ristimine erinevates traditsioonides), pühade tähistamist (nt Jõulud — Jeesuse sünnipäeva mälestus; Ülestõusmispühad ehk lihavõtted — Jeesuse ülestõusmise tähistamine) ning hoolivust kogukonna ja abivajajate vastu. Püha Vaim (Püha Vaimu rolli kirjeldatakse sageli kui Jumala Vaimu, kes tegutseb maa peal ja rääkis prohvetite kaudu) on paljude kristlaste jutlustes ja vaimulikus elus keskne kohalolek.

Peamised konfessioonid

Kristlus jaguneb ajaloo jooksul mitmeks suuremaks haruks. Lühikokkuvõte:

  • Roomakatoliku kirik — katoliku sakramentaalne traditsioon ja pea paavst.
  • Õigeusu kirikud — idapärane liturgia ja apostlik järeltulijus.
  • Protestantlikud traditsioonid — mitmekesine rühm, mis rõhutab Piibli autoriteeti ja päästet usu kaudu (nt luterlikud, anglikaani, kalvinistlikud ja paljud evangeelsed liikumised).

Ajalugu ja levik

Nagu judaism ja islam, on ka kristlus Aabrahami usund — selle juured on samas lähis-ida religioosses kontekstis. Kristlus sai alguse juudi sektina Vahemere idaosas I sajandil pKr. Selle usklike arv ja mõju kasvas kiiresti mõne aastakümne jooksul ning 4. sajandiks oli kristlusest saanud Rooma impeeriumi ametlik religioon, mis oluliselt mõjutas Euroopa ajalugu.

Mõned ajaloolised märksõnad:

  • Aksumi kuningriik oli üks esimesi riike, mis võttis kristluse valitsevaks usuks.
  • Keskajal ristiusustati enamasti kogu ülejäänud Euroopa ning kristlus taastas ja kujundas ühiskondlikke institutsioone.
  • Sel ajal jäi kristlus väiksemaks usuks Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ja mõnedes India piirkondades, kus tekkisid kohalikud kristlikud kogukonnad.
  • Pärast avastusajastut levis kristlus misjonitöö ja koloniseerimise kaudu Aafrikasse, Ameerikasse ja ülejäänud maailma, mis muutis kristluse globaalset maastikku.

Kristluse mõju ja kaasaegne olukord

Kristlus on kujundanud suuri osi kunstist, filosoofiast, õigussüsteemidest, ühiskondlikest väärtustest ja haridusest. Samuti on kirikuelu mõjutanud tervishoiu ja sotsiaalteenuste arengut paljudes kohtades. Tänapäeval on kristliku usu struktuur ja väljendus väga mitmekesine: arvukad konfessioonid, vabausu liikumised, kiriklik ökumeeniline koostöö ning dialoog teiste religioonidega.

Demograafilised hinnangud varieeruvad olenevalt allikast, kuid sajandi alguse seisuga on kristlusel umbes 2,2–2,4 miljardit järgijat. Paljud kirikud tegelevad tänapäeval küsimustega nagu sekulariseerumine, religioosne pluralism, eetilised väljakutsed ning sotsiaalne õiguslus.

Kokkuvõte

Kristlus on ajalooliselt ja tänapäeval oluline religioon, mis põhineb Jeesuse elul ja õpetustel, mis on kirja pandud Piiblis. Kuigi selle sees on palju erinevaid traditsioone ja tõlgendusi, jagavad kristlased laiaulatuslikult arusaamu Jumalast, Jeesusest Kristusest ja päästest usu kaudu. Kristlus on mõjutanud maailma kultuuri, poliitikat ja inimeste igapäevaelu läbi juba sajandite.