Heebrea keel: ajalugu, taassünd ja tänapäevane Iisraeli keel

Heebrea keel: põnev ülevaade selle ajaloost, piibellikust päritolust, 20. sajandi taassünnist ja tänapäevasest Iisraeli keelest ning selle mõjust kultuurile ja igapäevakeelele.

Heebrea keel, mis on semiidi keel, on juutide keel. Heebrea keele akadeemia on heebrea keele peamine institutsioon. Heebrea keel kuulub looguliselt/semiitide hulka (lähemalt loodesemiiidi rühm), selle tänapäevane vorm on üles ehitatud piibelliku keelele, kuid sisaldab rohkesti uusi sõnu ja laenkeeli. Tänapäeval räägivad heebreakeelset kaasaegset vormi peamiselt Iisraelis elavad inimesed ning juudi kogukonnad mujal maailmas — hinnanguliselt on heebrea keele kõnelejaid kokku mõni miljon kuni ligi kümme miljonit, sealhulgas miljoneid emakeelena kõnelejaid Iisraelis. HaAkaademia la-lashon haʿivrit (Heebrea keele akadeemia) loodi 1953. aastal ja juhib sõnavara standardimist, uute sõnade loomist ning õigekeelsuse küsimusi.

Ajalugu

Seda rääkisid iisraellased juba ammu, Piibli ajal. Piibellik heebrea kujunes välja rauaajal (umbes 1. aastatuhat eKr) ja oli hõimuriikide Juuda ja Iisraeli elukeele taust. Pärast seda, kui Juuda vallutati Babüloonia poolt, viidi juudid Babülooniasse vangi ja nad hakkasid rääkima aramea keelt. Igapäevaselt heebrea keelt enam eriti ei kasutatud, kuid seda teadsid endiselt juudid, kes uurisid usuraamatuid ja kasutasid heebreakeelset kirjakeelt jumalatekstide, liturgia ja õpetlaste töös. Piibellik ajastu järel säilis heebrea peamiselt kirjakeelena ja rituaalses kasutuses.

Heebrea taassünd

20. sajandil otsustasid paljud juudid teha heebrea keelest taas kõnekeeleks. Taassündi vedasid eelkõige sionistlikud liikumised ja keeletegelased, esile tõusis Eliezer Ben‑Yehuda, kes 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ajendas heebrea kasutamist igapäevaelus, lõi uusi sõnu ning juhatas hariduslikke ja kogukondlikke meetmeid keele elavdamiseks. Sellest sai 1948. aastal uue Iisraeli riigi keel. Iisraeli inimesed tulid paljudest kohtadest ja otsustasid õppida heebrea keelt, oma ühiste esivanemate keelt, et nad kõik saaksid rääkida ühte keelt. Taassünd toimus peamiselt 19.–20. sajandi vahetusel ning lõi haruldase näite sellest, kuidas peamiselt kirjakeelest saab uuesti emakeel mitmetes põlvkondades.

Tänapäevane Iisraeli heebrea

Tänapäeva heebrea keel erineb siiski üsna palju piibellikust heebrea keelest, sest selle grammatika on lihtsam ja selles on palju laenusõnu teistest keeltest, eriti inglise keelest. Lisaks on mõju tuntav araabia, vene, prantsuse, jaem ja amhara keeltest ning ajalooliselt ka jidišist. Moodne heebrea on dünaamiline — tekivad uued sõnad tehnoloogia, perekonnaelu ja popkultuuri valdkondades; ametlikud uued nimetused koordineerib Heebrea keele akadeemia.

Kirjutus, hääldus ja kõnekujund

Heebrea tähestik koosneb 22 põhisest konsonandist; kirjutatakse paremalt vasakule. Täishäälikuid tähistatakse tavaliselt konteksti abil, kuid pühalikes tekstides, õpikutes ja lastekirjanduses kasutatakse täpsustavaid diakriitilisi märke (niqqud), mis näitavad vokaale. Mõned tähed omavad lõppkuju (sofit). Kaasaegne standardhääldus (Modern Israeli Hebrew) põhineb peamiselt sephardiliku traditsiooni hääldusel, kuid on mõjutusi ashkenazi ja teiste juudikeelsete rühmade häälduselt. Erinevate immigrantrühmade (nt vene, jemen, etioopia) rõhud ja aksendid on tänapäeva Iisraelis väga tajutavad.

Grammatika ja sõnavara

• Heebrea on semitikeelena tüvestikupõhine: sõnad tavaliselt kujunevad kolmtäheliste juurtest, millele rakenduvad mitmesugused mustrid (binyanim) verbide ja nimisõnade moodustamiseks.
• Sõnavormides väljendatakse soolist erinevust (meessooline/naissooline) ning arvu (ainsus/mitmus; teatud puhul ka duaal spetsiifilistele objektidele).
• Verbide ajavormid ja isikuvormid erinevad piibellikust süsteemist; moodne heebrea on grammatikaliselt lihtsustatud võrreldes klassikalise kirjakeelega.
• Sõnavara sisaldab palju kultuurilisi ja religioosseid termineid piibellikust pärandist, aga ka üldkeeleliste ja teaduslike laenude suures mahus.

Staatus ja kasutus

Tänapäeval on heebrea Iisraeli kõige levinum ja riiklikult keskne keel — seda kasutatakse valitsuses, hariduses, meedias, kirjanduses ja teaduses. Araabia keel on Iisraelis samuti laialt levinud ja omab eristatavat õiguslikku staatust, mistõttu riigis toimib igapäevane kaks- ja mitmekeelsus paljudes valdkondades. Immigrantide keeleõpet korraldatakse ulpanides (keelekursused), mis aitavad uussisserändajatel heebreelt ära minna ja ühiskonda integreeruda.

Eripärad ja kultuuriline tähendus

Heebrea keele taassünd on keeleajaloo seisukohast erakordne — tihti tõstetakse esile, et heebrea oli pikka aega peamiselt liturgiline ja kirjakeel ning sai seejärel uuesti elavaks emakeeleks. Piibel on algselt kirjutatud piibellikul heebrea keeles, piibellikul aramea keeles ja koine kreeka keeles; see tekstiline pärand mõjutab tugevalt tänapäevast keelt ning annab heebreale sügava ajaloolise ja religioosse konteksti.

Heebrea keel jätkab arengut — uued tehnoloogiad, globaalsed suhtlusvormid ja mitmekesine rahvuslik kooslus Iisraelis toovad keeltesse pidevalt uusi väljendeid ja muutusi. Keele tundmine annab ligipääsu väga rikkalikule kirjanduslikule, religioossele ja kaasaegsele kultuuripärandile.

Küsimused ja vastused

K: Mis keel on heebrea keel?

K: Millal seda esimest korda räägiti?

K: Kes räägib heebrea keelt?

K: Kui kaua on seda keelt kasutatud?

K: Miks lõpetasid juudid heebrea keele kasutamise?

K: Kuidas tekkis tänapäeva heebrea keel?

K: Millises keeles oli Piibel algselt kirjutatud?

Otsing