Babüloonia

Vana Babüloonia

Babüloonlastel oli kirjakeel, mida nad kasutasid kaubanduseks ja suhtlemiseks. Nad said selle sumerlastelt, kes selle leiutasid. Babüloonlased kasutasid sama kiilkirjasüsteemi, mille käigus pressiti kolmnurkseid kujundeid pehmesse savisse. Nad kirjutasid kahes erinevas keeles: Sumeri keeles religioossetel eesmärkidel ja akkadi keeles ametlikel eesmärkidel.

Seadused

Hammurabi oli Babüloonia kuningas, kes pidas sõdu ja tegi Babülooniast impeeriumi, pannes Assüüria vasallkuninga (marionettkuninga) alla. Ta lõi varaseima kirjaliku seaduste kogumiku, mida nimetatakse Hammurabi seadustikuks. Selles on 280 kohtuotsust ja seda võib praegu näha Pariisis asuvas Louvre'i muuseumis. Kui varasemad sumeri karistused ei olnud karmid, siis Babüloonia seadused olid üsna karmid. Surmanuhtlus määrati varguse, mõrva ja muude kuritegude eest.

Hooned

Babüloni majadel olid avatud katused, nii et kuumadel öödel sai pere seal magada. Elutuba, söögituba ja köök olid loomulikult allkorrusel. Lambid põlesid oliiviõliga ning igas majas oli kabel matuse- ja jumalateenistuste läbiviimiseks. Kuna Mesopotaamias kasutati ehitamiseks ainult savi, toodi majade tugevad puidust toed Liibanonist. Lõpuks hakkasid inimesed oma telliseid küpsetama ja parandasid oma hoonete tugevust.

Babüloni saak

Hiljem rüüstas Babüloni hetiidi kuningas Musilis I, mis viis pronksiaja nn "pimedasse ajastusse", mille kohta on vähe kirjalikke tõendeid. Arheoloogid vaidlevad Babüloni rüüstamise kuupäeva üle, pakkudes välja mitte vähem kui neli kronoloogiat. Babüloni rüüstamise võimalikud kuupäevad on järgmised:

• ülimalt lühike kronoloogia: 1499 eKr.
• lühike kronoloogia: 1531 eKr.
• keskmine kronoloogia: 1595 eKr.
• pikk kronoloogia: 1651 eKr.

Keeruline on viia Mesopotaamia kuupäevad vastavusse Vana-Egiptuse kuupäevadega.

Hilisemad dünastiaid

Pärast hetiitide hävingut valitsesid Babüloniat 576 aastat kassid. Seejärel valitses seda Elam ja seejärel saavutas ta taas iseseisvuse umbes kolmeks sajandiks. Seejärel vallutasid nad neoassüürlased. Sajand hiljem said nad taas vabaks, moodustades Neo-Babüloonia ehk Kaldea impeeriumi. See pidev vallutamine ja taasvallutamine on osaliselt tingitud geograafiast. Looduslikud piirid puuduvad, välja arvatud jõed, ja linnade juurde on lihtne jõuda põhjast või lõunast.

Kuningas Nebukadnetsar II valitses 43 aastat. Ta vallutas Foiniikia 585. aastal eKr.

Cyrus Suur

Babüloonia impeeriumi lõpetas lõpuks Pärsia kuningas Küros Suur.

Aastal 549 eKr tegi Kyros meedlaste impeeriumile lõpu. Kolm aastat hiljem oli Kürosest saanud Ahaemeniidide impeeriumi (Pärsia) kuningas ja ta alustas sõjakäiku Põhja-Mesopotaamias.

539. aastal eKr tungis Kyros Babülooniasse. Juunikuus peeti Opise juures lahing, kus babüloonlased said lüüa; kohe pärast seda alistus Sippara vallutajale. Kaks päeva pärast Sippara vallutamist "sisenesid Kürose sõdurid Babüloniasse ilma võitluseta". Küros saabus alles 3. märtsil (oktoobris), Gobryas tegutses tema äraolekul tema eest. Gobryas sai nüüd Babüloni provintsi valitsejaks.

Küros väitis nüüd, et ta on muistsete Babüloonia kuningate seaduslik järeltulija ja nende jumala Bel-Marduki kättemaksja. Kürose sissetungile Babülooniasse aitas kahtlemata kaasa see, et riigi keskele olid paigutatud välismaised sunniviisilised pagulased, nagu juudid.

Üks esimesi tegusid, mida Küros tegi, oli lubada neil pagulastel oma kodudesse tagasi pöörduda, võttes kaasa oma jumala kujutised ja pühad riistad. Luba selleks sisaldus väljakuulutuses, millega vallutaja püüdis õigustada oma nõuet Babüloonia troonile. Ikka veel valitses tunne, et kellelgi ei ole õigust valitseda Lääne-Aasia üle, kuni Bel ja tema preestrid ei ole teda sellele ametikohale pühitsetud; ja vastavalt sellele võttis Kyros edaspidi endale keiserliku tiitli "Babüloonia kuningas".

Toiduained

Nagu sumerid, sõid ka babüloonlased köögivilju, puuvilju, liha ja kala. Nad sõid ka leiba ning nautisid röstimist ja söömist tüütute, kuid krõmpsuvate jaanitusside vastu, mis hävitasid nende väärtuslikku saaki.

Kunst ja teadus

Babüloonlased armastasid kunsti. Kaunid, särava kullaga kaunistatud anumad maeti koos kuningatega. Neil päevil käsitlesid raamatud üleujutusi, mille põhjuseks arvati olevat patt, või Aabrahami teekonda. Ka teadus edenes hästi: nad leiutasid esimese kalendri, 60-minutilise tunni ja eelkordistamistabeli.

Elu oli rikas, täisväärtuslik ja tavaliselt rahulik. Inimesed mõtlesid harva sõjale või sellele, kuidas linna kaitsta. Selle tulemusena vallutasid Babüloni 730. aastal eKr assüürlased ja kassid. See suur tsivilisatsioon lõppes siis.

Seotud leheküljed

• Neo-Babüloonia impeerium