Babüloonia: Mesopotaamia linnriik ja muistne tsivilisatsioon
Babüloonia – Mesopotaamia võimas linnriik ja muistne tsivilisatsioon: ajalugu, kultuur, Babüloni impeerium, seadused, arhitektuur ja kiri.
Babüloonia oli üks tuntumaid linnriike ja kunagiste Mesopotaamia riikide kogum 2. aastatuhandel eKr ja ka hilisematel sajanditel, üle 3000 aasta tagasi. Selle pealinn oli Babülon, nimi, mida on tõlgitud kui "jumalate värav". Babüloonia tõusis algselt endise Akkadi impeeriumi maadel ja kujunes välja mitmete etapiviisiliste riigivormide kaudu, sealhulgas varasemast (Old Babylonian) ja hilisemast (Neo-Babylonian) perioodist.
Mesopotaamia asus kahe jõe, Eufrati ja Tigrise, vahel. Sel ajal hõlmas see ala ka Assüüria linnriike põhjas ja Elam kagus. Mesopotaamia on osa Lähis-Ida tuntud viljakast poolkuust. Just siin tekkisid varased linnad ja komplekssed ühiskonnakorraldused: põlluharimine, kauplemine, keskused administratsiooniks ja kirjutus — esimesed püsivad märgised inimkonna ajaloos, mis tõid kaasa tänapäeva tähenduses arenenud tsivilisatsiooni.
Ajalooline taust ja tähtsamad perioodid
Babüloonia ajalooline areng ei olnud ühtne: oluline on eristada vähemalt kahte suurt etappi. Vanem Babüloonia (umbes 19.–16. saj eKr) sai kuulsaks kuninga Hammurabi valitsemise ajal, kelle seadustik on üks paremini säilinud allikaid selle perioodi kohta. Hilisem Neo-Babüloonia riik (7.–6. saj eKr) tõusis uuesti tähtsusse, eriti kuningate nagu Nabopolassar ja Nebukadnetsar II ajal, kuni selle alistamiseni 539 eKr Pärsia kuninga Cyrus Suure poolt.
Poliitika ja seadus
Hammurabi (umbes 1792–1750 eKr) on üks kuulsamaid Babüloonia valitsejaid — tema nimega seostatakse nii sõjalist laienemist kui ka kuulsa "Hammurabi seadustiku" koostamist. See seadustik koondas erinevaid kohalikku tava ja seadusi ning sisaldas reegleid varaliste, pere-, kaubandus- ja karistuslike suhete kohta. Kuigi seadustik polnud ainus sarnane kogu Lähis-Idas, annab see väärtusliku ülevaate sõlmpunktidest antud ühiskonnas.
Majandus, linnad ja igapäevaelu
Babüloonia majandus põhines viljakal põllumajandusel Eufrati ja Tigrise tasandikel ning ulatuslikul veesüsteemide kasutamisel — kanaleid, dresse ja põllumajanduslikku korraldust. Linnad nagu Babülon olid keskused käsitööks, kauplemiseks ja administratsiooniks. Elanikud rääkisid enamikul aegadel akkadikeelsetel murdel ja kasutasid kirjalikult tähistamiseks hõõgkeraamilisti ehk kiilkirja (cuneiform), mis pärines Sumerist.
Teadus, tehnika ja kultuur
Babüloonia teadlased ja ametnikud arendasid matemaatikat (sh sekstantaalne ehk 60-põhine arvusüsteem), astronoomiat ja ajakavade pidamist. Tänu sellele on säilinud täpseid tähelepanekuid planeetide ja kuufaaside kohta. Kultuuriliselt olid olulised templid ja ziggurat’id (kihilised tempelmajad), mütoloogia ja eposed, samuti arhailised seadmed ning arhiivid savitahvlitel.
Usund ja arhitektuur
Religioon oli Babüloonia ühiskonnas keskne: igal linnal oli oma peajumal ja templite komplekt, kus toimusid ohverdamised ja rituaalid. Arhitektuuri tuntuimate näidetena on suured templikompleksid ja väljakud, samuti – kuigi selle eksistents on osaliselt vaidlustatud – legendaarne läbi ajaloo tuntud aedade traditsioon, mida seostatakse Babüloni “Ripuvate aedadega”.
Kiri ja haldus
Babülooniast on säilinud palju savitahvleid, mis näitavad keerukat haldus- ja õigussüsteemi, tehinguid ja kirjavahetust. Kiilkirjas tekstid annavad ajaloolasele teavet nii majanduse, seaduste kui ka isikute kohta ning aitavad mõista riigi igapäevast toimimist.
Mõju ja pärand
Babüloonia mõjutas lähiregiooni seadusandlust, kirjandust, astronoomiat ja arhitektuuri. Paljud selle saavutused — nt seaduskujud, astronoomilised meetodid ja matemaatilised ideed — levisid hiljem teistele kultuuridele. Babüloonia lagunemine ja hilisem alistumine ei kustutanud selle ajaloolist rolli: mesopotaamia kultuuri arengud jäid mõjule sajanditeks.
Lõpp ja vallutused
Neo-Babüloonia ajastu lõpp saabus 539 eKr, kui Pärsia kuningas Cyrus Suur vallutas Babüloni. Sellega muutus regiooni poliitiline kaart, kuid babüloonia kultuurilise ja teadusliku pärandi jäljed jäid edasi nii kirjalike allikate kui ka teiste kultuuride vahendusel.
Babüloonia on seega oluline lüli inimkonna varajase tsivilisatsiooni ajaloos: see näitab, kuidas linna- ja haldussüsteemid, seadused, kirjutus ning teaduslikud tähelepanekud kujundasid hilisemat ajaloo- ja kultuuripärandit.
Hammurabi Babüloonia, 1792-1750 eKr (keskmine kronoloogia)
Vana Babüloonia
Babüloonlastel oli kirjakeel, mida nad kasutasid kaubanduseks ja suhtlemiseks. Nad said selle sumerlastelt, kes selle leiutasid. Babüloonlased kasutasid sama kiilkirjasüsteemi, mille käigus pressiti kolmnurkseid kujundeid pehmesse savisse. Nad kirjutasid kahes erinevas keeles: Sumeri keeles religioossetel eesmärkidel ja akkadi keeles ametlikel eesmärkidel.
Seadused
Hammurabi oli Babüloonia kuningas, kes pidas sõdu ja tegi Babülooniast impeeriumi, pannes Assüüria vasallkuninga (marionettkuninga) alla. Ta lõi varaseima kirjaliku seaduste kogumiku, mida nimetatakse Hammurabi seadustikuks. Selles on 280 kohtuotsust ja seda võib praegu näha Pariisis asuvas Louvre'i muuseumis. Kui varasemad sumeri karistused ei olnud karmid, siis Babüloonia seadused olid üsna karmid. Surmanuhtlus määrati varguse, mõrva ja muude kuritegude eest.
Hooned
Babüloni majadel olid avatud katused, nii et kuumadel öödel sai pere seal magada. Elutuba, söögituba ja köök olid loomulikult allkorrusel. Lambid põlesid oliiviõliga ning igas majas oli kabel matuse- ja jumalateenistuste läbiviimiseks. Kuna Mesopotaamias kasutati ehitamiseks ainult savi, toodi majade tugevad puidust toed Liibanonist. Lõpuks hakkasid inimesed oma telliseid küpsetama ja parandasid oma hoonete tugevust.
Babüloni saak
Hiljem rüüstas Babüloni hetiidi kuningas Musilis I, mis viis pronksiaja nn "pimedasse ajastusse", mille kohta on vähe kirjalikke tõendeid. Arheoloogid vaidlevad Babüloni rüüstamise kuupäeva üle, pakkudes välja mitte vähem kui neli kronoloogiat. Babüloni rüüstamise võimalikud kuupäevad on järgmised:
- ülimalt lühike kronoloogia: 1499 eKr.
- lühike kronoloogia: 1531 eKr.
- keskmine kronoloogia: 1595 eKr.
- pikk kronoloogia: 1651 eKr.
Keeruline on viia Mesopotaamia kuupäevad vastavusse Vana-Egiptuse kuupäevadega.
Hilisemad dünastiaid
Pärast hetiitide hävingut valitsesid Babüloniat 576 aastat kassid. Seejärel valitses seda Elam ja seejärel saavutas ta taas iseseisvuse umbes kolmeks sajandiks. Seejärel vallutasid nad neoassüürlased. Sajand hiljem said nad taas vabaks, moodustades Neo-Babüloonia ehk Kaldea impeeriumi. See pidev vallutamine ja taasvallutamine on osaliselt tingitud geograafiast. Looduslikud piirid puuduvad, välja arvatud jõed, ja linnade juurde on lihtne jõuda põhjast või lõunast.
Kuningas Nebukadnetsar II valitses 43 aastat. Ta vallutas Foiniikia 585. aastal eKr.
Cyrus Suur
Babüloonia impeeriumi lõpetas lõpuks Pärsia kuningas Küros Suur.
Aastal 549 eKr tegi Kyros meedlaste impeeriumile lõpu. Kolm aastat hiljem oli Kürosest saanud Ahaemeniidide impeeriumi (Pärsia) kuningas ja ta alustas sõjakäiku Põhja-Mesopotaamias.
539. aastal eKr tungis Kyros Babülooniasse. Juunikuus peeti Opise juures lahing, kus babüloonlased said lüüa; kohe pärast seda alistus Sippara vallutajale. Kaks päeva pärast Sippara vallutamist "sisenesid Kürose sõdurid Babüloniasse ilma võitluseta". Küros saabus alles 3. märtsil (oktoobris), Gobryas tegutses tema äraolekul tema eest. Gobryas sai nüüd Babüloni provintsi valitsejaks.
Küros väitis nüüd, et ta on muistsete Babüloonia kuningate seaduslik järeltulija ja nende jumala Bel-Marduki kättemaksja. Kürose sissetungile Babülooniasse aitas kahtlemata kaasa see, et riigi keskele olid paigutatud välismaised sunniviisilised pagulased, nagu juudid.
Üks esimesi tegusid, mida Küros tegi, oli lubada neil pagulastel oma kodudesse tagasi pöörduda, võttes kaasa oma jumala kujutised ja pühad riistad. Luba selleks sisaldus väljakuulutuses, millega vallutaja püüdis õigustada oma nõuet Babüloonia troonile. Ikka veel valitses tunne, et kellelgi ei ole õigust valitseda Lääne-Aasia üle, kuni Bel ja tema preestrid ei ole teda sellele ametikohale pühitsetud; ja vastavalt sellele võttis Kyros edaspidi endale keiserliku tiitli "Babüloonia kuningas".
Toiduained
Nagu sumerid, sõid ka babüloonlased köögivilju, puuvilju, liha ja kala. Nad sõid ka leiba ning nautisid röstimist ja söömist tüütute, kuid krõmpsuvate jaanitusside vastu, mis hävitasid nende väärtuslikku saaki.
Kunst ja teadus
Babüloonlased armastasid kunsti. Kaunid, särava kullaga kaunistatud anumad maeti koos kuningatega. Neil päevil käsitlesid raamatud üleujutusi, mille põhjuseks arvati olevat patt, või Aabrahami teekonda. Ka teadus edenes hästi: nad leiutasid esimese kalendri, 60-minutilise tunni ja eelkordistamistabeli.
Elu oli rikas, täisväärtuslik ja tavaliselt rahulik. Inimesed mõtlesid harva sõjale või sellele, kuidas linna kaitsta. Selle tulemusena vallutasid Babüloni 730. aastal eKr assüürlased ja kassid. See suur tsivilisatsioon lõppes siis.
Seotud leheküljed
- Neo-Babüloonia impeerium
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Babüloonia?
V: Babüloonia oli linnriik Mesopotaamias 2. aastatuhandel eKr, üle 3000 aasta tagasi. Selle pealinn oli Babülon, mis tähendas "Jumalate väravat".
K: Kus asub Mesopotaamia?
V: Mesopotaamia asub Lähis-Idas ja on osa viljakast poolkümnest. See koosneb kahest Eufrati ja Tigrise jõest ning hõlmab põhjas Assüüria ja kagus Elami linnariike.
K: Millest ehitas Babüloonia impeeriumi?
V: Babüloonia ehitas impeeriumi endise Akkadi impeeriumi maadest.
K: Mis teeb Mesopotaamia eriliseks?
V: Mesopotaamia on eriline, sest seal elasid inimesed esimest korda koos tsivilisatsiooni, kus oli põlluharimine, linnad ja kiri.
K: Millal Babüloonia eksisteeris?
V: Babüloonia eksisteeris 2. aastatuhandel eKr, üle 3000 aasta tagasi.
K: Mida tähendab Babüloonia?
V: Babüloonia tähendab Jumalate väravat.
K: Kes elasid selles piirkonnas enne tsivilisatsiooni algust?
V: Enne tsivilisatsiooni algust elasid selles piirkonnas inimesed, kuid nende identiteet on teadmata.
Otsige