Vana-Egiptus

Ajalugu

Arheoloogid, kes uurivad iidsete inimeste poolt maha jäetud esemeid, on leidnud, et inimesed on elanud Niiluse ääres väga pikka aega. Niiluse viljakad üleujutustasandikud võimaldasid inimestel alustada põlluharimist. Juba 10. aastatuhandel eKr hakkasid Egiptuse elanikud kasvatama teravilja, näiteks nisu ja otra. Kuna nad tegelesid põllumajandusega, jäid nad ühte kohta ja kuna nad olid asustatud, muutus nende ühiskond keerulisemaks. See oli oluline samm inimtsivilisatsiooni ajaloos.

Seda perioodi Egiptuse ajaloos nimetatakse predünastiliseks perioodiks, sest see toimus enne suurte dünastiliste kuningriikide tekkimist. Umbes 5500 eKr olid Niiluse orus elanud väikesed hõimud, millest oli kujunenud rida kultuure. Igaüks neist oli hakanud viljelema põllukultuure ja loomi. Igaühel oli oma tüüpi keraamika ja isiklikud esemed, näiteks kammid, käevõrud ja helmed. Ülem-Egiptuses, riigi lõunaosas, oli üks varaseimaid kultuure Badari. See on tuntud oma kvaliteetse keraamika, kivitööriistade ja vase kasutamise poolest. Neile järgnesid Amratia ja Gerzia kultuurid.

Vana-Egiptuse ajaloo erinevad perioodid on järgmised:

• Predünastiline periood (5500 - 3000 eKr)
• Varadünastiline periood (1. ja 2. dünastia, 3000 - 2700 eKr)
• Vana Kuningriik (3.-6. dünastia, 2700 - 2180 eKr)
• Esimene vahepealne periood (7.-11. dünastia, 2180 - 2050 eKr)
• Keskmine kuningriik (11.-14. dünastia, 2080 - 1640 eKr)
• Teine vahepealne periood (15.-17. dünastia, 1640 - 1560 eKr; Hyksosid).
• Uus Kuningriik (18.-20. dünastia, 1560 - 1070 eKr)
• Kolmas vahepealne periood (21.-25. dünastia, 1070 - 664 eKr.)
• Hilisperiood (26.-31. dünastia, 664-323 eKr; pärslased).
• Graeco-Rooma Egiptus (323 - 30 eKr; Ptolemaioste ajast kuni Rooma ajastuni)

Vahepealsed perioodid hõlmasid aegu, mil traditsiooniline süsteem lagunes, riik jagunes või kui välisriikide valitsejad tungisid riiki. Egiptuse kultuur ja kliima oli suhteliselt stabiilne, võrreldes teiste Lähis-Ida piirkondadega. Siiski oli neil ka perioode, mil nende valitsus vaidlustati ja mõnikord kukutati.

Valitsus

Vana-Egiptus oli jagatud paljudeks erinevateks piirkondadeks, mida nimetati sepaatideks. Esimesed rajoonid loodi predünastilisel perioodil, kuid siis olid need väikesed linnriigid, mis valitsesid iseennast. Kui esimene vaarao võimule tuli, jäid sepaadid alles ja olid paljuski sarnased paljude riikide maakondadega tänapäeval. Põhimõtteliselt jäid nad pikaks ajaks samaks - neid oli 42 ja igaüht valitses vaarao valitud valitseja. Hilisematel aastatel nimetati ringkondi nomeks ja kuberneri nimetati nomarhiks.

Vana-Egiptuses oli palju erinevaid makse, kuid päris raha ei olnud, nii et inimesed maksid üksteisele kaupade või tööga. Inimene, kes jälgis maksude kogumist, oli kirjutaja ja iga maksukoguja Egiptuses pidi talle iga päev teatama, kui palju makse ta oli kogunud. Iga inimene maksis erinevaid makse vastavalt sellele, millist tööd ta tegi: käsitöölised maksid kaupadega, jahimehed ja kalurid maksid toiduga ning iga riigi majapidamine pidi igal aastal maksma tööjõumaksu, aidates riigi heaks tehtavatel töödel, näiteks kaevandamisel või kanalite rajamisel. Paljud rikkad egiptlased maksid vaesematele inimestele, et nad seda nende eest teeksid.

Narmeri palett märgib Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamist, ~3200 eKr. Originaal Egiptuse muuseumis Kairos.

Keel ja kirjutamine

Keel

Keele võib jagada kuueks ajavahemikuks:

1. Arhailine egiptuse keel (enne 3000 eKr). Seda keelt leiti keraamikatel olevatel nikerdustel.
2. Vana-Egiptus (3000 eKr kuni 2000 eKr). Seda keelt kasutati Vana Kuningriigi ja esimese vahepealse perioodi ajal. Seda leiti püramiididest ehk egiptuse hauakambritest ja see oli esimene keeleversioon, millel oli mitmuse aeg, mis näitab, et räägiti rohkem kui ühest objektist.
3. Kesk-Egiptuse aeg (2000 eKr kuni 1300 eKr). Seda keelt nimetatakse klassikaliseks egiptuse keeleks. Seda leidub kõikjal Egiptuse esemetel ja haudadel, sealhulgas Egiptuse kirstudel. Selle aja jooksul kirjutati raamatuid teaduse ja ühiskonna kohta ning paljud asjad, mida me teame tolle aja religioonist, on kirjutatud klassikalises egiptuse keeles. Isegi pärast seda, kui inimesed lõpetasid selle egiptuse keele kasutamise, kasutasid kirjanikud seda endiselt raamatute kirjutamisel.
4. Hiliseegiptuse aeg (1300 eKr kuni 700 eKr). See on uue kuningriigi keel, mis oli Egiptuse ajaloo parim aeg. Sel ajal jagati palju teadmisi, nii et meil on palju väga vanu raamatuid, mis on kirjutatud hiliseegiptuse keeles. Paljud inimesed usuvad, et see keeleversioon oli paljuski selline, mida egiptlased rääkisid.
5. Demotiline Egiptus (700 eKr kuni 400 pKr)
6. Koptikeelne egiptuse keel (300 pKr kuni 1700 pKr)

Kirjutamine

Hieroglüüfid

Egiptuses oli kirjakeeleks hieroglüüfid, mis on üks kahest vanimast kirjakeelest (teine on sumeri kiilkirjakiri). Hieroglüüfide kirjutamine pärineb umbes 3200 eKr ja koosneb umbes 500 sümbolist. Hieroglüüf võib kujutada sõna, heli või vaikivat determinatsiooni (mis teeb selgeks, mida märk tähendab). Üks ja sama sümbol võib eri kontekstides täita erinevaid eesmärke. Hieroglüüfid olid mõeldud avalikuks otstarbeks, neid kasutati kivimälestistel ja haudadel. See oli kunst ja sageli ka poliitiline propaganda.

Hieratiline skript

Kirjaviis, mida preestrid kasutasid igapäevaseks kirjutamiseks papüürusele, puule või kangale. Igapäevases kirjutamises kasutasid kirjatundjad kirjaviisi, mida nimetati hieratiliseks, mis oli kiirem ja lihtsam. Kui formaalseid hieroglüüfe võib lugeda nii ridade kui ka veergude kaupa (kuigi tavaliselt kirjutati paremalt vasakule), siis hieratikat kirjutati alati paremalt vasakule, tavaliselt horisontaalsete ridadena.

Demotic script

Tavainimeste poolt kasutatav käsikiri. Peamiseks kirjastiiliks sai uus kirjaviis, demootika. Just see kirjaviis - ja formaalsed hieroglüüfid - on Rosetta kivil oleva kreeka teksti juurde kuuluv kirjaviis.

Koptikeelne kiri

Kopti kiri on modifitseeritud kreeka tähestik. Kopti keel on egiptuse keele viimane aste (tänapäeva egiptlased räägivad araabia keele dialekti).

Kirjandus

Osa vanast egiptuse kirjandusest on säilinud tänapäevani. On olemas õpetustekste, näiteks Ptahhotepi maksiimid, Amenemope juhised ja Ebersi papüürus. Ebersi papüürus on üks varaseimaid kunagi leitud meditsiinilisi tekste. On ka luuletusi ja lugusid.

• Sinuhe lugu

Vana-Egiptuse mõrvamüsteerium, mis on kirjutatud umbes 1800 eKr.

• Ipuweri papüürus

Luuletus Egiptuse ühiskonna hävingust - mõned arvavad, et see räägib juudi/kristliku Piibli raamatu "Exodus" loost.

• Westcar papüürus

Jutustus vaarao Kufu kohta, mida jutustavad tema pojad.

• Papyrus Harris I

Pikim papüürus, mis on kunagi Egiptusest leitud.

• Wenamuni lugu

Iidne seikluslugu preestrist, kes läheb kuningalt kingitusi koguma.

Kopti kiri


Demotiline kiri Rosetta kivil


Vanim näide kirurgilise dokumendi jaoks kasutatud hieratilisest kirjast, dateeritud umbes 1600 eKr.


Hieroglüüfid


Kirjutamine haua seinale


Rosetta kivi (ca 196 eKr) võimaldas keeleteadlastel alustada hieroglüüfide dešifreerimist. Briti muuseum

Religioon

Religioon oli Vana-Egiptuse jaoks väga oluline. Egiptlaste jaoks olid loomad pühad ja neid kummardati. Seetõttu kodustasid egiptlased loomi väga varakult ja hoolitsesid nende eest väga hästi. Iga Egiptuse linna keskuseks oli tempel ja seda hoonet kasutati lisaks religioossetele teenimistele ka kõigeks muuks, alates raekojast kuni ülikoolideni.

Kuna nad olid nii religioossed, lõid egiptlased palju kunsti oma jumalate kohta. See kunst kujutab kõiki erinevaid jumalikke ehk pühasid olendeid, sealhulgas vaaraot, keda peeti jumalaks.

Ka surmajärgne elu oli egiptlaste jaoks väga oluline ja nad on tuntud oma surnute mumifitseerimise poolest. Need muumiad on tänapäeval teadlastele olulised, sest nad räägivad neile sellest, kuidas egiptlased elasid.

Kõik jumalad olid tähtsad, kuid mõned olid tähtsamad kui teised. Üks näide jumalanna on Isis, kes on taeva jumalanna. Teine näide tähtsa jumala kohta on Ra, kes oli päikese jumal. Vähem tuntud Niiluse ja krokodillide jumala nimi oli Sobek, mis on üsna ebatavaline nimi. Bastet oli kasside jumalanna, mistõttu muistsed egiptlased mumifitseerisid tema auks kasse, ta oli ka kaitse, rõõmu ja perekondade jumalanna.

Giza püramiidid

Põllumajandus

Rikkalik viljakas pinnas pärines Niiluse jõe iga-aastastest üleujutustest. Vana-Egiptuse elanikud said seega toota rohkesti toitu, mis võimaldas elanikkonnal pühendada rohkem aega ja ressursse kultuuri-, tehnoloogia- ja kunstialastele püüdlustele. Vana-Egiptuses määrati maksud inimese omanduses oleva maa hulga alusel.

Põllumajandus Egiptuses sõltus Niiluse jõe ringlusest. Egiptlased tunnustasid kolme aastaaega: Akhet (üleujutus), Peret (istutamine) ja Shemu (saagikoristus). Üleujutushooaeg kestis juunist septembrini, mil jõe kallastele ladestus mineraaliderikas muda, mis oli ideaalne põllukultuuride kasvatamiseks. Pärast üleujutuste taandumist kestis kasvuperiood oktoobrist veebruarini. Põllumehed kündsid ja külvasid põllud, mida kasteti kraavide ja kanalite abil. Egiptus sai vähe vihma, seega sõltusid põllumehed oma põllukultuuride kastmisel Niilusest.^p514 Märtsist kuni maini kasutasid põllumehed vilja koristamiseks sirpe, mida seejärel pekseti viljapeksuga, et eraldada õled viljast. Niitmine eemaldas terast terad, mis seejärel jahvatati jahuks, pruuliti õlle valmistamiseks või ladustati hilisemaks kasutamiseks. ^p506

Linataimi kasvatati nende varte kiudude saamiseks. Need kiud jagati piki nende pikkust ja ketrati niidiks, mida kasutati linade kudumiseks ja rõivaste valmistamiseks. Niiluse jõe kaldal kasvavat papüürust kasutati paberi valmistamiseks. Köögivilju ja puuvilju kasvatati aedades, elamute lähedal ja kõrgemal asuvatel aladel, mida tuli käsitsi kasta. Köögiviljade hulka kuulusid porrulauk, küüslauk, melonid, kõrvitsad, kaunviljad, salat ja muud taimed, lisaks viinamarjad, millest valmistati veini. ^{p577; 630}

Enamikku loomi peeti toiduks. Mõnda looma peeti lemmikloomana. Egiptuse jaoks olid kõik loomaliigid olulised. Vana-Egiptlased mõistsid loomi. Loomad, keda nad pidasid, olid kitsed, sead, pardid, lehmad ja haned.

Sennedjem künnib oma põldu paari härjaga, keda kasutatakse koormatõstukina ja toiduallikana.


Hauareljeefil on kujutatud töölisi, kes kündavad põldu, koristavad vilja ja peksavad vilja järelevaataja juhtimisel.

Meditsiin

Vana-Egiptlased omasid oma aja kohta arenenud meditsiinilisi teadmisi. Nad tegid operatsioone, parandasid murdunud luid ja teadsid isegi ravimeid. Mõned ravimid, mida muistsed egiptlased kasutasid, olid mesi ja rinnapiim või gasellipiim. Neil ei olnud mitte ainult meditsiiniline väärtus, vaid arvatakse, et neid kasutati ka kurjade vaimude ja deemonite tõrjumiseks. Kõige lihtsam viis näha, kui head olid nad meditsiinis, on vaadata meditsiinilisi papüürusi, mis on säilinud tänapäevani. Edwin Smithi papüürus on maailma vanim säilinud kirurgiline dokument, mis pärineb umbes 1600. aastast eKr. Selles tekstis kirjeldatakse üksikasjalikult anatoomiat ning 48 tüüpi meditsiiniprobleemi uurimist, diagnoosimist, ravi ja prognoosi.

Püramiidid

Vana-Egiptuse püramiidid on kivist müüritised. Need on kõige tuntumad püramiidikonstruktsioonid ja ühed suurimad ehitised üldse. Egiptuses on avastatud üle 130 püramiidi. Enamik neist on ehitatud Niiluse jõe läänepoolsel kaldal kõrbealadel. Egiptuse püramiidid sisaldavad sageli kambreid ja käike. Püramiidid ehitati Egiptuse kuningate matmispaikadeks enne vana kuningriigi algust kuni keskmise kuningriigi lõpuni. Kuna egiptlased säilitasid kirjalikke andmeid, teame mõnede püramiidide ehitamisest.

Suur püramiid Gizas on suurim ja kuulsaim püramiid. See ehitati vaarao Kufu jaoks. See on üle 140 meetri kõrge ja selle ehitamiseks kulus 20 aastat. See on kantud maailma seitsme ime hulka. Saqqara astmepüramiid on varaseim püramiid, mis on tänapäevalgi veel püsti. See ehitati 2630. aastal eKr. See oli vaarao Djoseri matmispaik. Astmepüramiidi arhitekt oli Imhotep.

Muud saavutused

Egiptuses oli inseneriteadus oluline tegevusala. Insenerid suutsid mõõta ja mõõdistada kahe punkti vahelist kaugust. Nad projekteerisid ja valmistasid püramiide, mis on geomeetriliselt peaaegu täiuslikud. Nad oskasid valmistada tsementi ja arendasid suuri niisutusvõrke.

Oluline oli ka teadus. Egiptuses kasutati matemaatikat ja püramiidide ehitamisel kasutati kuldset lõhet.

Teine egiptlaste oskus oli klaasivalmistamine. Arheoloogid on leidnud hauakambritest üle kogu riigi palju helmeid, klaaspurke, figuure ja kaunistusi. 2005. aastal leiti iidse klaasitehase jäänused.

Ajakava

Predünastiline

• 3500 eKr: leiutatakse lauamäng Senet.
• 3500 eKr: luuakse maailma vanim savinõudeid ehk keraamikat.

Dünaamiline

• 3300 eKr: Esimesed pronksitööd luuakse
• 3200 eKr: Hieroglüüfide väljatöötamine
• 3100 BC: Kasutusel olev kümnendsüsteem
• 3100 eKr: kaevandamine toimub Siinai mäel.
• 3100 eKr: Egiptuse linnas Abydoses ehitatakse laevu.
• 3000 eKr: Egiptuse ja Palestiina vahel toimub kaubavahetus.
• 3000 eKr: kasutusel on vasest torustik
• 3000 eKr: Papüürus ehk iidne paber on esmakordselt kasutusel.
• 3000 eKr: esimene dokumenteeritud meditsiinikasutus
• 2900 eKr: Võib-olla esimene terase kasutamine antiikmaailmas.
• 2700 eKr: esimene kirurgia
• 2700 eKr: inseneride poolt kasutatav mõõdistamine
• 2700 eKr: Hieroglüüfid ei näita enam lihtsalt väikseid sõnapilte, vaid hakkavad põhinema helidel.
• 2600 eKr: Giza suured püramiidid luuakse.
• 2600 eKr: toimuvad laevandusekspeditsioonid
• 2600 eKr: praamide esmakordne kasutamine
• 2600 eKr: Djoseri püramiid luuakse.
• 2600 eKr: luuakse Menkaure püramiid ja Punane püramiid.
• 2200 eKr: Egiptuse valitsus lagunes, mis tähendab, et paljud erinevad inimesed püüdsid saada kuningaks.
• 1900 eKr: luuakse võimalik Niiluse ja Punase mere vaheline kanal.
• 1650 eKr: kirjutatakse Rhindi matemaatiline papüürus, mis näitab teadmisi geomeetriast, aritmeetikast ja algebrast.
• 1600 eKr: kirjutatakse Edwin Smithi papüürus, mis näitab teadmisi arenenud meditsiinitehnikate kohta.
• 1550 eKr: kirjutatakse Ebersi meditsiiniline papüürus, esimene dokument kasvajate teemal.
• 1500 eKr: klaasitootmine
• 1258 EKR: Esimene teadaolev rahuleping (Ramesses II)
• 1160 eKr: kirjutatakse Torino papüürus, esimene geoloogiline ja topograafiline kaart.

Seotud leheküljed

• Egiptuse vana kuningriik
• Egiptuse keskne kuningriik
• Uus Kuningriik
• Hatshepsut
• Ramesses II
• Kleopatra VII