Riietus ja rõivad: määratlus, funktsioonid, mood ja kultuur
Riietus on ese või kangas, mis tavaliselt õmmeldakse kokku, et katta osa inimkehast. Inimesed on ainsad loomad, kes kannavad riietust, ja kõik inimesed kannavad sobivaid riideid.
Torso (keha) võib olla kaetud särkidega, käed varrukatega, jalad pükste või seelikutega, käed kinnastega, jalad jalanõudega ja pea peakattega või maskidega. Külmas kliimas kannavad inimesed ka raskeid ja pakse mantleid, näiteks trennimantleid.
Rõivad kaitsevad inimese keha kuuma päikese ja kõrge temperatuuri eest soojades troopilistes riikides. Rõivad, näiteks paksud villased mantlid ja saapad, hoiavad inimese keha soojana väga külmadel temperatuuridel (näiteks arktikas). Teatud määral kaitseb riietus inimest kehakahjustuste eest.
Rõivaid kantakse ka kaunistamiseks, kui moodi (riietus). Erinevate kultuuride inimesed kannavad erinevaid riideid ning neil on erinevad uskumused ja kombed selle kohta, millist riietust tuleks kanda. Paljude inimeste jaoks on riietus staatuse sümbol. See aitab inimestel kujundada oma kuvandit. Sageli on riietus eneseväljenduse vorm. Erinevates sotsiaalsetes või tööalastes olukordades esitavad täiskasvanud inimesed oma riietuse kaudu endast erinevaid seisukohti. Noortel on täiesti erinev vorm, kuidas riietuda, et väljendada oma isiksust. Sageli järgivad inimesed lihtsalt populaarset moestiili, et sobituda. Riietus on palju enamat kui lihtsalt vahend meie keha kaitsmiseks.
Riietuse peamised funktsioonid
- Kaitse – ilmastiku, päikese, tuule, mustuse ja mehaaniliste vigastuste eest.
- Soojus – kihid, paksud materjalid ja isoleerivad rõivad hoiavad keha soojas erinevates kliimatingimustes.
- Privaatsus ja moraal – riietus katab keha vastavalt ühiskondlikele või isiklikele normidele.
- Identiteet ja staatuse märkimine – riietus võib näidata sotsiaalset positsiooni, ametit või rühma kuulumist (nt vormiriided).
- Eneseväljendus ja mood – stiilivalikud peegeldavad isikupära, hoiakuid ja kunstilisi eelistusi.
- Funktsionaalsus – riided võivad olla spetsiaalselt disainitud tööks, spordiks või ohutuseks (nt tulekindlad ülikonnad, sporditehnika).
Materjalid ja tootmine
Riideid tehakse paljudest materjalidest: looduslikest kiududest nagu puuvill, vill, lina ja siid ning sünteetilistest kiududest nagu polüester ja nailon. Tekstiilitööstus hõlmab kiudude kasvatamist või keemilist tootmist, lõnga või niidi valmistamist, kudumist või õmblemist ning viimistlemist (värvimine, mustrite lisamine, vee- ja plekikindlaks töötlemine).
Viimastel aastakümnetel on arenenud tehnilised kangad (nt Gore-Tex, funktsionaalsed spordikangasüsteemid), mis on vett hülgavad, hingavad või termoregulatiivsed. Samuti tekib järjest rohkem rõivaid, mis sisaldavad elektroonikat (nn smart textiles) — näiteks soojendusega riided või aktiivsusandureid sisaldavad tekstiilid.
Modaalsus, kultuur ja sotsiaalne tähendus
Moel on kiiretsükliline iseloom: trendid sünnivad disainerite, moenädalate, kuulsuste ja sotsiaalmeedia kaudu ning levivad laiemalt. Riietus on tugevalt seotud kultuuri, usu ja ajalooliste kommetega — mõnes kultuuris on konkreetne riietus rituaalide osa, teises määravad kodaniku- või tööülesanded sellega seotud riietumiskoodi.
Noorte rühmad ja alamkultuurid kasutavad riietust identiteedi loomiseks (nt punk, hip-hop, boheemlane), samal ajal kui ametid nõuavad sageli formaalseid või standardiseeritud riideid (uniformid, töökaitseriietus). Riietus mõjutab ka soolisi norme ja ootusi; viimastel aastatel on kasvanud liikumine sooneutraalse või kaasava riietuse suunas.
Keskkonnamõju ja jätkusuutlikkus
Tekstiilitööstus on oluline keskkonnamõjude allikas: vee- ja kemikaalikasutus, heitmed, ning sünteetiliste kiudude mikroplastiku sattumine loodusesse. Kiire moe (fast fashion) tootmine loob suuri jäätmevooge, kuna odavad rõivad satuvad sageli prügimäele lühiajalisel kasutusel.
Sellele vastukaaluks on tõusmas teadlik tarbimine: eelistatakse kvaliteeti, ringmajanduse lahendusi nagu rõivaste parandamine, taaskasutus, second-hand, rõivavahetusüritused ning lõnga ja tekstiili ringlussevõtt. Ka innovatsioon materjalides (biolagunevad kiud, taaskasutatud polüester) aitab vähendada mõju.
Hooldus, sobivus ja praktilised nõuanded
- Vali riided vastavalt ilmastikule ja tegevusele: kihiline riietus on paindlik ja praktiline.
- Loe hooldusjuhiseid: õige pesu- ja kuivatustemperatuur pikendavad rõivaste eluiga.
- Remondi ja taaskasuta: lihtne õmbluste parandamine või nuppude vahetamine aitab vähendada jäätmeid.
- Pane tähele materjale ja tootmistavasid, kui soovid vähendada oma ökoloogilist jalajälge.
Tulevikus mõjutavad rõivaste arengut jätkuvalt tehnoloogiad (nutikangad, automaatne suuruste kohandamine), ökoloogilised materjalid ning sotsiaalsed muutused, mis suunavad rohkem rõhku eetilisele tootmisele ja kaasavale disainile. Riietus jääb jäägitult nii praktiliseks vajaduseks kui ka kultuuriliseks ja isiklikuks väljendusvahendiks.
Pariis 1860
Oba (Nigeeria)
Naine kannab traditsioonilist Kimono (Furisode)
Rõivaste päritolu
Ei ole lihtne kindlaks teha, millal rõivastus esmakordselt välja töötati, sest see oli eelajalooline ja rõivad on kaduvad. Mõned andmed pärinevad täide uurides. Kehatäi elab riietes ja erines peatäidest umbes 107 000 aastat tagasi. See viitab sellele, et rõivad olid sel ajal olemas. Teine teooria on, et tänapäeva inimene on ainus ellujäänu mitmetest primaatide liikidest, kes võisid kanda riideid, ja et riideid võidi kasutada juba 650 tuhat aastat tagasi. Teised lutsupõhised hinnangud paigutavad rõivaste kasutuselevõttu umbes 42 000-72 000 eKr. ajaks.
Itaalias asuvast koopast leitud oravakarvast valmistatud mantel on dateeritud 23 000 aasta vanuseks (BP) ja on tõenäoliselt üks vanimaid riideesemeid.
Asjad, mis ei ole riided
Inimesed kaunistavad sageli oma keha meigi või parfüümiga ning lõikavad või muudavad ka oma pea ja näo juukseid. Nad võivad ka keha modifitseerida: tätoveeringud, skarifikatsioonid ja keha augustused. Kuid meik ja tätoveeringud ei ole rõivastusviisid.
Asju, mida kantakse, kuid ei kanta, nagu rahakotid, rahakotid, kepid ja vihmavarjud, nimetatakse aksessuaarideks, kuid ka need ei ole rõivad. Ka ehted ja prillid on aksessuaarid, mis pannakse kehale. Ka küünelakki pannakse sõrmeotstele ja seda võib tõlgendada kui meiki.
Millest on valmistatud riided
Rõivad on sageli valmistatud:
Seotud leheküljed
- Inimese ajaskaala
Küsimused ja vastused
K: Milleks kasutatakse riideesemeid?
V: Rõivaesemeid kasutatakse inimkeha katmiseks.
K: Kas inimesed on ainsad loomad, kes kannavad riideid?
V: Jah, inimesed on ainsad loomad, kes kannavad riideid.
K: Kuidas hoidis inimene end soojas enne, kui ta õppis riideid valmistama?
V: Enne riiete valmistamise õppimist olid inimesed alasti ja pidid soojuse saamiseks toetuma oma keha loomulikele karvadele.
K: Millises kliimas vajavad inimesed kaitset päikese ja tolmu eest?
V: Kuumas ja kuivas kliimas, kus puudub varju, vajavad inimesed kaitset päikese ja tolmu eest.
K: Millist riietust kantakse väga külmadel temperatuuridel?
V: Väga külmadel temperatuuridel, näiteks arktilistel aladel, kantakse tavaliselt paksu villast mantlit ja saapaid.
K: Miks inimesed kannavad erinevat tüüpi riietust?
V: Erinevate kultuuride inimesed kannavad erinevat tüüpi riietust, kuna neil on erinevad uskumused ja tavad selle kohta, mida peaks kandma, ning ka moe või eneseväljenduse eesmärgil.
K: Milliseid materjale kasutatakse tavaliselt rõivaste valmistamiseks?
V: Rõivaid valmistatakse tavaliselt kokkuõmmeldud kangast, kuid need võivad olla ka loomanahkadest.
