Oravlased
Oravad on väikeste ja keskmise suurusega näriliste suur perekond. Siia kuuluvad ka puuoravad, mida on kirjeldatud sellel leheküljel.
Teised oravad on: maaoravad, oravad, marmorid (sealhulgas mardikad), lendoravad ja preeriakoerad.
Oravad on põliselanikud Ameerikas, Euraasias ja Aafrikas ning neid on toodud Austraaliasse. Varaseimad teadaolevad oravad pärinevad eotseenist ja on elavatest näriliste perekondadest kõige lähemalt suguluses mägikobraste ja tormiirtega.
Enamik oravaid on kõikjal sööjad; nad söövad kõike, mida nad leiavad. Paljud oravaliigid elavad puudel, nii et nad leiavad sageli pähkleid. Nad söövad ka seemneid, marju ja käbisid. Mõnikord söövad nad ka linnumune ja putukaid. Enamik puuoravaid varub sügisel toitu, et seda talvel süüa. Maaoravad ei varu toitu. Nad talvituvad, mis tähendab, et nad veedavad talve sügavas unes.
Oravadel on palju kiskjaid või vaenlasi. Oravaid söövad rebased, hundid, kojotid, karud, pesukarud, ilves, puumad, kotkad, haugid ja öökullid.
Punane orav
Mitmetel oravaliikidel on melanistlikud faasid. Suures osas Ameerika Ühendriikides ja Kanadas on linnapiirkondades kõige sagedamini nähtud idapoolse halli orava melanistlik vorm.
Puuoravad
Kõige tavalisemad Euroopa oravad on punast või pruuni värvi, samas kui tavalised Ameerika oravad on hallid või mustad. Ameerikast on Euroopasse (eelkõige Suurbritanniasse) toodud halle oravaid.
Harilased kannavad viirust, mille vastu nad on immuunsed, kuid mis on punastele oravatele surmav. Nad on vallutanud suurema osa punaste oravate territooriumist lehtmetsades. See on oluliselt vähendanud punase orava populatsiooni. Põhja-Britannia männimetsades on punased oravad endiselt domineerivad, kuid lõunapoolsetel aladel on nad nüüdseks haruldased.
Halloravat peetakse kahjuriks. Loodusesse laskmine on ebaseaduslik ja kõik püütud oravad tuleb humaanselt tappa.
Elutsükkel
Oravad pesitsevad talvel veebruaris ja märtsis ning suvel juunis ja juulis. Emased võivad rasestuda kuni kaks korda aastas. Tavaliselt sünnib neli kuni kuus noorukit pärast umbes kolmekümne üheksa päeva pikkust tiinust (tiinust). Ainult ema hoolitseb poegade eest, kes sünnivad täiesti abitult. Noored oravad on esimestel elunädalatel kurdid ja pimedad.
Enamik oravaid sureb esimese eluaasta jooksul. Täiskasvanud oravate eluiga võib looduses olla viis kuni kümme aastat. Mõned võivad vangistuses elada 10-20 aastat.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on kükid?
V: Oravad on väikeste ja keskmise suurusega näriliste suur perekond, kuhu kuuluvad puuoravad, maaoravad, oravad, mardikad (sh mardikad), lendoravad ja preeriakoerad.
K: Kus elavad oravad?
V: Oravad on põliselanikud Ameerikas, Euraasias ja Aafrikas ning neid on sisse toodud Austraaliasse.
K: Mida oravad söövad?
V: Enamik oravaid on kõigesööjad; nad söövad kõike, mida nad leiavad, näiteks seemneid, marju, käbisid, linnumune ja putukaid.
K: Kuidas valmistuvad oravad talveks?
V: Puuoravad varuvad sügisel toitu, et seda talvel süüa. Maaoravad talvituvad toidu varumise asemel talveunne.
K: Kes või mis saalistab oravaid?
V: Orava röövloomad on rebased, hundid, kojotid, karud, pesukarud, ilvesed, puumad, näärid, kassid, koerad, mägrad, madud, maod ja röövlinnud.
