Oravad: liigid, elupaigad ja toitumine — põhjalik ülevaade

Oravad: põhjalik ülevaade liikidest, elupaikadest ja toitumisest — puu- ja maaoravad, varumine, talvitumine, kiskjad ja huvitavad faktid. Lugege kogu informatsiooni ühest kohast!

Oravad on väikeste ja keskmise suurusega näriliste suur perekond. Siia kuuluvad ka puuoravad, mida on kirjeldatud sellel leheküljel.

Liigid ja taksonoomia

Oravatega seotud rühmad on mitmekesised. Teised oravad on: maaoravad, oravad, marmorid (sealhulgas mardikad), lendoravad ja preeriakoerad. Mõned neist rühmadest on väga sarnased välimuse või eluviisilt, ent taksonoomiliselt eristuvad sugukondade ja alamliikide kaupa. Oravaperekondade sugulussuhted ja liiginimetused võivad teaduslikus kirjanduses varieeruda, kuid üldiselt käsitatakse oravaid laia ja mitmeharulise rühmana.

Levik ja ajalugu

Oravad on põliselanikud Ameerikas, Euraasias ja Aafrikas ning neid on toodud Austraaliasse. Nende suur levik on tingitud kohanemisvõimest eri elupaikadega — metsadest ja parkidest kuni rohumaade ja mägede nõlvadeni.

Varaseimad teadaolevad oravad pärinevad eotseenist ja on elavatest näriliste perekondadest kõige lähemalt suguluses mägikobraste ja tormiirtega. Fossiilid näitavad, et oravad on läbi ajaloo kohanenud kliima- ja taimestiku muutustega, mis on toonud kaasa liigi- ja vormirikkuse tänapäeval.

Elupaigad ja käitumine

Oravad elavad väga erinevates elupaikades. Paljud liigid on puu-elanikud ning ehitavad okstel pesa ehk hiirepesad (näiteks mõned puuoravad), samas kui maaoravad elavad maa peal tehtud urgudes või avatud rohumaa kolonnetes. Lendoravad on kohandunud lennuks meenutavale liikumisvõimele, kasutades nahavoldi kahe jäseme vahel, et liuelda puude vahel.

Sõltuvalt liigist on oravate aktiivsus päevased või pimedal ajal. Paljud puuoravad on osavad ronijad ja hüppajad, neil on teravad küünised ja tugev saba, mis aitab tasakaalu hoida.

Toitumine ja toiduvarud

Enamik oravaid on kõikjal sööjad; nad tarbivad kõike, mida nad leiavad. Paljud oravaliigid elavad puudel, nii et nad leiavad sageli pähkleid. Nad söövad ka seemneid, marju ja käbisid. Mõnikord söövad nad ka linnumune ja putukaid. Oravad kasutavad toidu otsimiseks teravat lõhna- ja nägemismeelt ning suudavad tundma õppida söödavast materjalist.

Enamik puuoravaid varub sügisel toitu, et seda talvel süüa. Seda käitumist nimetatakse toidu peitmiseks (caching): nad peidavad pähkleid ja seemneid eri kohtadesse ning kasutavad osa neist hiljem ära. Peitmise meetodid varieeruvad: mõned liigid teevad ühe suure varu, teistel on palju väikseid peidukohti.

Maaoravad ei varu toitu samal moel; mõned neist talvituvad, mis tähendab, et nad veedavad talve sügavas unes. Vaatamata levinud arusaamale ei hiberne enamik puuoravaid täielikult — nad võivad sulgeda pesa külmematel perioodidel ja vähendada aktiivsust.

Paljunemine ja eluiga

Oravate paljunemistsüklid sõltuvad liigist ja elukohast. Paljudel puuoravatel on kaks pesakonda aastas — kevadel ja suvel —, iga pesakond võib sisaldada mitut poega. Emad ehitavad pesa (näiteks oksapesa või puuõõnes) ja hoolitsevad poegade eest kuni iseseisvumiseni.

Eluiga sõltub liigist ja kiskjatest: metsakus või linnas elavad oravad võivad elada vaid paar aastat, samas kui paremates tingimustes ja kaitstuna võivad mõned liigid elada üle kümne aasta.

Kiskjad ja ohud

Oravadel on palju kiskjaid või vaenlasi. Oravaid söövad rebased, hundid, kojotid, karud, pesukarud, ilves, puumad, kotkad, haugid ja öökullid. Lisaks kiskjatele kujutavad ohtu inimtekkeline elupaikade kadu, liiklus ja värvitud või mürgitatud toidud linnakeskkonnas.

Oravade roll ökosüsteemis ja kaitse

Oravad mängivad ökosüsteemis olulist rolli: nad levitavad seemneid, mis aitab metsataimestikul uueneda, ning on toiduks paljudele kiskjatele. Nende varud ja peituste tõttu võivad ka paljud seemned idaneda just nendest kohtadest.

Mõned oravaliigid on inimestele kohanenud ja elavad hästi parkides ning aedades, teised aga on ohustatud metsaraie, elupaikade killustamise ja kliimamuutuste tõttu. Kohalikud kaitsealgatused keskenduvad elupaikade säilitamisele, inimtegevuse piirangutele ning teadlikkuse tõstmisele, et vähendada inimese ja oravate kokkupõrkeid.

Kokkuvõte

Oravad on mitmekesine ja kohanemisvõimeline näriliste rühm, kelle liigid erinevad eluviisi, toitumise ja käitumise poolest. Nende olemasolu toetab metsade ja parkide terviklikkust, kuid nad vajavad ka meie tähelepanu ning kaitset, et tagada liikide säilimine tulevastele põlvedele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kükid?

K: Kus elavad oravad?

K: Mida oravad söövad?

K: Kuidas valmistuvad oravad talveks?

K: Kes või mis saalistab oravaid?

Otsing