Heitlehised (lehestumine): lehttaimed, lehtpuud ja piimahambad

Heitlehised ja lehestumine: ülevaade lehttaimedest, lehtpuudest ja piimahammastest botaanikas — miks lehed langevad, millal kasvavad uued ning kuidas see taimede elutsüklit mõjutab.

Deciduous (heitlehised) tähendab sõna-sõnalt "ajutine" või "langemisele kalduv" (tuleneb ladinakeelsest sõnast decidere, langeda). Sõna kasutatakse peamiselt kahes tähenduses: taimede kohta, mis langetavad hooajaliselt lehti, ja hammaste kohta, mis lapsepõlves kasvavad ja hiljem välja kukuvad (piimahambad).

Mõiste taimedes

Kui räägitakse taimedest, siis heitlehised taimed kaotavad osa aastast või kogu lehestiku — tavaliselt sügisel — ning taastavad lehed järgmisel kasvuperioodil, näiteks kevadel. Botaanikas ja aianduses hõlmab mõiste lehttaimed puud, põõsad ja mitmeaastased rohttaimed, mis perioodiliselt oma lehed. Lehekaotus toimub spetsiaalse protsessi kaudu, mida nimetatakse lehekaotusprotsessiks (inglise keeles abscission): puu või põõsa leherootsi lähedal tekib lõikekiht, mis peatab lehe varustamise vedelikega ja võimaldab lehest eemalduda kontrollitult.

Miks lehed langevad?

• Energia- ja vee kokkuhoid: külma või kuiva perioodi ajal on kasulik vähendada lehtede kaudu toimuvat vee aurumist.
• Toitainete taaskasutus: enne lehtede langemist imavad taimed lehtedest tagasi olulisi toitaineid (nt lämmastik, fosfor), mis talletatakse juuri või võrsetesse järgmise kasvuperioodi jaoks.
• Värvumine: klorofüll laguneb, nähtavale tulevad teised pigmendid (karotenoidid, antotsüaniinid), mis annavad lehtedele kollase, oranži ja punase tooni.
• Paljundus- ja tolmeldusmajandus: paljud õitsevad lehttaimed kaotavad lehed õitsemise ajaks, sest see suurendab tolmeldamise efektiivsust — õied on selgemalt nähtavad või õietolm levib tuulega lihtsamini. See aitab ka putukatel märgata õisi (putukate jaoks.).

Erinevad lehestumise tüübid ja kliimad

Lehestumine ei piirdu vaid parasvöötme ja talvise kliimaga: see sõltub kliimast ja liigist. Paljud heitlehised kaotavad lehed külma tõttu parasvöötme või polaarkliima tingimustes, samas kui teised on kuival ajal heitlehised (kuivaperioodil "heitavad" lehed säästmiseks vett). On ka nn pool-lehtpuud ehk poolheitlehised ja pooleldi igihaljad liigid, mis vahetavad osa või kogu lehestiku alles uue kasvu alguses.

Igihaljaste puud lehestik erineb: nad ei kaota kõiki lehti korraga, mistõttu tunduvad rohelised aastaringselt. Mõnel puul — näiteks teatud tammeliigil, — jäävad kuivad, surnud lehed talveks okste külge; need langevad alles kevadel, kui uus kasv sunnib kuivad lehed lahti. Selline nähtus on tingitud osaliselt sellest, et lõikekiht ei eristu kiiresti nagu tõeliselt heitlehvistel liigil.

Ökoloogilised ja praktilised mõjud

Lehevarisemine loob metsa all rikkaliku lehekihi, mis parandab mulla viljakust, hoiab niiskust ja loob elupaiga putukatele, seentele ja teistele organismidele. Aias ja linnas tähendab lehestumine hooajalist lehepuhastust ja kompostimist — lehed saab kasutada multšiks või kompostiks, mis tagastab toitained kasvukohta.

Heitlehised hambad (piimahambad)

Meditsiinis ja igapäevakeeles nimetatakse "heitlehisteks" ka hambaid, mis kasvavad lapsel ja hiljem välja kukuvad — neid kutsutakse piimahammasteks. Täiskasvanu eelseisvas hammaste arengus on tavaliselt 20 piimahammast, mis hakkavad tavaliselt tulema välja alates umbes 6. elukuust ja langevad järk-järgult välja alates umbes 6. eluaastast kuni varase teismeeani. Põhjus, miks piimahambad langevad, on hammaste juurte resorptsioon: alalõual või ülalõual asuvese püsivad hambad arenevad allpool ja põhjustavad piimahammaste juurte imendumist, mistõttu piimahammast kergemini eemaldub. Püsivad hambad (tavaliselt kuni 32 hammast) asendavad piimahambad järk-järgult.

Kokkuvõtlikult tähistab mõiste "heitlehised" bioloogilist strateegiat — elundite ajutist olemasolu, mis on kohandatud keskkonna tingimustele või organismi arengufaasidele. Olgu tegu puude lehtede või lapse piimahammastega, on tegemist kontrollitud ja eesmärgipärase vahetumisega, mis aitab organismil ellu jääda ja areneda.

Küsimused ja vastused

K: Mida tähendab sõna "lagendik"?

K: Mida tähendab taimede puhul see, et nad on lehtpuu?

K: Mis on väljalangemine?

K: Mille poolest erinevad igihaljad puud lehtpuudest?

K: Mis on poolsügavikud?

K: Miks õitsevad mõned taimed, kui nad on lehevaesed?

Otsing