Drosera
Drosera, mida mõnikord nimetatakse ka Sundews'iks, on lihasööjad taimed. Nad kasutavad oma saagi püüdmiseks ja seedimiseks paksu liimi, mida nimetatakse limaseks. limask on kinnitatud spetsiaalsete karvade, nn trikoomide külge. Nad on üks levinumaid lihasööjaid taimi. Neid on vähemalt 188 liiki. Neid leidub kõikjal maailmas, välja arvatud Antarktikas. Paljud päikeseputkede liigid elavad tavaliselt kaks või enam aastat. Teised elavad ainult ühe aasta ja paljunevad seemnete abil. Mõned päikeseputke liigid võivad elada 50 aastat.
Kirjeldus
Selle teaduslik nimi tuleneb kreekakeelsest δρόσος: "drosos" = "kaste, kastepiisad". Selle ingliskeelne nimi on sundew, ladina ros solis, mis tähendab "päikese kaste". Mõlemad nimed kirjeldavad magusalt lõhnavat, kleepuvat lima (lima), mis voolab iga õievarre lontide otsast alla. See lima veereb taimelt alla, meelitades päeval ja öösel suhkruid armastavaid putukaid. Limas on ensüüme, mis seedivad neid, et taimed saaksid sellest vajalikku lämmastikku. Nagu kõik taimed, valmistab ka päikesekellukesed ise oma toitu ning kasutavad lämmastiku ja muude toitainete saamiseks lihtsalt putukaid. Need pisikesed õitsevad taimed on umbes 127 mm (5 tolli) pikad, umbes sama pikad kui täiskasvanud inimese käsi, kuigi mõned ronivad päikesevarjud võivad olla palju pikemad. Üks päikesepaju liik, Drosera erythrogyne, kasvas kuni 9 m kõrguseks. Päikesepaju juured ei ole väga tugevad. Nad on tavaliselt lihtsalt vee võtmiseks ja päikesepaju kindlalt maapinnal hoidmiseks.
Mida nad söövad
Kärbes, liblikas või muu nektarit armastav putukas leiab taimest eralduva lima magusat lõhna. Värvilisele tipule maandudes jääb putukas kohe kinni. Taimel on rakud, mis toodavad putuka asukohas rohkem lima. Limane lima ümbritseb putuka täielikult. Seejärel mähib päikesepaju taim oma välised telgitagused ümber putuka, imendades selle toitained. Ta kerib oma lonksud ümber putuka üsna kiiresti: mõnel liigil võtab see aega vaid mõned sekundid. Mõned liigid, nagu Drosera glanduligera, võivad oma telgitaguseid saagi poole kerida vähem kui sekundiga. Paljud päikeseputked suudavad painutada osa endast nii, et saak oleks võimalikult kleepuv. Üks liik, Drosera capensis, mähib oma lehe saagi ümber 30 minutiga, nagu on näha paremal oleval pildil. Saakloom sureb tavaliselt umbes 15 minutiga. Seejärel sööb päikeseputke kogu putuka, välja arvatud väliskesta. Kui taim on söömise lõpetanud, avab ta oma lonksud ja laseb eksoskeleti maapinnale.
Päikeseputkede söömine Damselflies.
Muud kasutusviisid
Päikesepaju on pikka aega kasutatud ka taimses meditsiinis. Tänapäeval kasutatakse neid ikka veel köha, astma ja kopsupõletike peatamiseks.
Kuna nad on lihasööjad (söövad elusolendeid) ja nende lonksude kaste-taolise lima ilu tõttu on päikeseputked ka dekoratiivsete taimedena populaarsed. Siiski võib nende kasvatamine olla üsna raske: nad vajavad palju vett (nende pinnas peab tavaliselt olema pidevalt väga märg) ja see vesi peab olema puhas (ilma mineraalideta), sest see võib nende kasvu takistada või isegi tappa.
Austraalia aborigeenid sõid ka osa päikeseputke.
Drosera filiformis var. tracyii
Küsimused ja vastused
K: Mis on Drosera?
V: Drosera on lihasööjad taimed, mida mõnikord nimetatakse ka päikesepuudeks.
K: Kuidas püüavad ja seedivad Drosera oma saaki?
V: Drosera kasutab oma saagi püüdmiseks ja seedimiseks paksu liimi, mida nimetatakse limaseks ja mis on kinnitatud spetsiaalsete karvade, nn trikoomide külge.
K: Kui levinud on Drosera?
V: Drosera on üks levinumaid lihasööjaid taimi, mida on vähemalt 188 liiki.
K: Kus leidub Droseraid?
V: Droseraid leidub kõikjal maailmas, välja arvatud Antarktikas.
K: Kui kaua elavad paljud Sundewi liigid tavaliselt?
V: Paljud Sundewi liigid elavad tavaliselt kaks või enam aastat.
K: Kuidas mõned Sundewi liigid paljunevad?
V: Mõned päikesepaju liigid paljunevad seemnete abil.
K: Milline on mõnede päikeseputke liikide maksimaalne eluiga?
V: Mõned päikesepaju liigid võivad elada 50 aastat.
