Austraalia põliselanikud (aborigeenid): ajalugu, kultuur, 60 000 aastat
Avasta Austraalia põliselanike (aborigeenide) 60 000-aastane ajalugu, rikkalik kultuur, kunst ja kolonialismi mõjud — põhjalik ja kaasahaarav ülevaade.
Austraalia põliselanikud, keda tuntakse ka Austraalia aborigeenidena, on Austraalia põlisrahvas. Austraalia põliselanikud kasutasid relvi, nagu bumerangid, keppide ja odaotsad, et tappa loomi toidu saamiseks ja palju muud. Ei ole teada, kust nad tulid ja kuidas nad Austraaliasse ilmusid, kuid hinnanguliselt on nad olnud oma kodumaal elanud umbes 60 000 aastat tagasi või kauemgi. Aborigeenidel on ka oma liiki kunst. Need inimesed võivad olla suguluses laiema Kagu-Aasia rühmaga, mida nimetatakse austraaloidideks, kuid see on vaid teooria ja edasiste tõendite saamiseks on vaja rohkem tõendeid, seni on nad kõige ignoreeritum kultuur, millel on kõige pikem ajalugu.
Ajalooline ülevaade
Arheoloogilised ja geneetilised uuringud näitavad, et Austraalia põliselanikke on mandril elanud vähemalt kümneid tuhandeid aastaid — tänapäeval räägitakse sageli ligikaudu 50 000–65 000 aastat tagasi saabumisest. Selle pika ajalooga on seotud rikkalikud suulised traditsioonid, müüdid ja maakaardid, mis kanduvad põlvest põlve. Eri rühmad ja hõimud asustasid väga erinevaid elupaiku — rannikualadest kuni kuiva sisemaa tasandikeni — ning arendasid kohanemiseks erinevaid toitumis- ja eluviise.
Kultuur ja keel
Austraalia põlisrahvastel on olnud sadu erinevaid keeli ja murdeid; enne Euroopa saabumist hinnati kohalike keelte arvu paarisaja ringis. Keelte ja kultuuride mitmekesisus tähendas ka erinevaid uskumussüsteeme, rituaale, kunstivorme ja sotsiaalseid korraldusi — näiteks keerukad sugulus- ja klaniverdused ning reeglid maaga seotud õiguse kohta (ingl. “lore”).
Kunst ja avalik väljendus on aborigeenide kultuuris väga tähtsal kohal. Kivi- ja liivamaalingud, barkmaalid ning punakas-õlipigmentide kasutus jutustavad lugusid, rännakuid ja sugupuuühendusi. Samuti on tuntud muusika- ja pillitraditsioon — näiteks didgeridoo (puhkpill), tants ja rütm.
Teadmised ja traditsioonilised elatusviisid
Põlisrahvaste ellujäämist tagasid põhjalikud kohalikud teadmised loodusest: taimede ja loomade rändeteedest, veeallikatest, ravimtaimedest ning ilmastiku- ja maastikumärkidest. Traditsioonilised põllumajanduslikud ja maahaldusmeetodid hõlmasid ka sihipärast väiketulekahjude kasutamist (mõnikord nimetatakse “fire-stick farminguks”), mis aitasid elupaiku parandada ja kütusekogust kontrollida.
Koloniseerimise tagajärjed
Paljud Austraalia põliselanikud kannatasid, kui Austraaliasse saabusid eurooplased Suurbritanniast ja Iirimaalt. Haigused ja nende jahipiirkondade kaotamine on kaks põhjust. Lisaks tekitasid rändav asustus, poliitiline ja sotsiaalne diskrimineerimine, vägivallaaktid, ebaseaduslik landgrabbing ja sunnimeetmed sügavaid tagajärgi. Hääbumise ja sundtäitmise poliitikad viisid ka selleni, mida tuntakse “Stolen Generations” (lapsendatud või eemaldatud lapsepõlv põlisrahvaste peredest), mille mõju tunneb edasi mitu põlvkonda.
Õiguslikud ja poliitilised muutused
20. sajandi lõpus ja 21. sajandil on toimunud olulisi õiguslikke ja poliitilisi arenguid: Austraalias on tunnustatud kohalike inimeste õigusi maale ja kultuurile (nt Mabo otsus ja selle järgsed „native title” sätted), tekkinud liikumised rahu, õiguste taastamise ja kaasamise poole ning püütud leida lahendusi tervise-, hariduse- ja majanduslike lõhede vähendamiseks.
Kaasaegne olukord
Tänapäeval elavad Austraalia põliselanikud nii traditsioonilistes piirkondades kui ka linnades. Kuigi on tehtud edusamme poliitilises esindatuses, õiguste tunnustamises ja kultuurilise taassünni toetamisel, seisavad kogukonnad silmitsi endiselt probleemidega: terviseerinevused, madalam sissetulek ja tööhõive, hariduslikud väljakutsed ning õiguslik ja poliitiline alusetu kohtlemine minevikus. Samal ajal elab tugevat vastupidavust ja loomingulisust — kaasaegne aborigeenikunst, muusika, kirjandus ja teadustöö aitavad hoida ja uuendada kultuuripärandit ning tõsta avalikku teadlikkust.
Miks see on oluline
- Maailma vanim pidev kultuur: Austraalia põlisrahvaste traditsioonid ja teadmised on haruldaselt pika ajaloo kandjad.
- Keskkonnateadmised: Traditsiooniline ökotarkus pakub väärtuslikke vaatenurki kaasaegsele looduskaitsele ja maahaldamisele.
- Õigused ja õigluse küsimused: tunnustamine, hüvitamine ja kaasamine on jätkuvad teemad nii Austraalias kui rahvusvahelisel tasandil.
Kokkuvõttes on Austraalia põliselanikud rikaste traditsioonide, keerukate kultuuride ja pika ajaloo kandjad. Nende pärand ja kaasaegne panus on olulised nii Austraalia kui kogu maailma kultuuriliseks mitmekesisuseks ja teaduse jaoks.
Pilt aborigeenide mehest Albert Namatjira kunstigaleriis, Alice Springs, Põhja-Territoorium, Austraalia
Aborigeenide mees mängib didgeridoo't.
Austraalia aborigeenide ajalugu
Austraalia esimesed elanikud olid nomaadid, kes tulid Austraaliasse Kagu-Aasiast. Teadlased ei tea täpselt, millal nad saabusid, kuid vähemalt 50 000 aastat tagasi. Nad rändasid läbi põõsaste, küttisid oda ja bumerangi (viskekepi) abil ning otsisid toitu, näiteks taimi, vastseid ja putukaid, ja küttisid loomi. Neil oli vähe vara ja nad valmistasid kõik vajaliku ise. Selline eluviis ei muutnud ega kahjustanud Austraalia habrast keskkonda. Maa ning selle taimede ja loomade heaolu on aborigeenide jaoks eluliselt tähtis ja püha. Aborigeenidel on ainulaadne viis oma ajaloo jutustamiseks. Nad kasutavad laule ja lugusid, mida antakse edasi põlvest põlve.
Kui britid 1788. aastal Austraaliasse tulid, nimetasid nad neid põliselanikke "aborigeenideks", mis tähendas inimesi, kes olid seal elanud juba ammustest aegadest peale. Tänapäeval on nende arvukus kasvamas (loenduste andmed). Praegu on Austraalias umbes 650 000 aborigeeni. Enamik neist elab linnades, kuid mõned tuhanded järgivad endiselt traditsioonilist eluviisi.
Dreamtime
Austraalia aborigeenid usuvad, et neil on loomade, taimede ja inimeste esivanemad, kes lõid maailma ja kõik selles oleva. Seda loomeprotsessi nimetatakse Dreamtime'iks. Unenäoajast on palju laule ja lugusid, mida aborigeenide põlvkonnad on oma lastele edasi andnud. Kui keegi sureb, saab ta uue elu taimena või teise inimesena.
Art
Austraalia põliselanike kunst on enamasti seotud unenägude ajaga ja seda tehakse unenägude aega tähistavate tseremooniate raames. Uneaja inimesi, vaime ja loomi kujutavad maalid katavad hõimupiirkondade pühasid kaljusid ja kaljusid. Mõned pildid on tehtud punase ja kollase ookri ja valge saviga, teised on kivisse raiutud. Paljud neist on tuhandeid aastaid vanad.
Linnaelu
Enamik Austraalia aborigeene elab linnades ja asulates. Mõned on saanud kasu valitsuse haridus- ja abiprogrammidest ning on teinud karjääri õpetajate, arstide ja juristidena. Paljud on aga vaesed ja valgete ühiskonnast isoleeritud. Nad on kaotanud kontakti aborigeenide traditsiooniliste hõimuviisidega ja kuna nad ei sobi täpselt Austraalia valge ühiskonna koosseisu, ei saa nad selle hüvesid jagada.
Bumerangid
Austraalia aborigeenid kasutavad lisaks kumerale tagasipöörduvale bumerangile ka sirget, tagasipöördumatut bumerangi relvana võitluses ja loomade, näiteks kängurude küttimisel.
Maa-alased nõuded
Kui britid tulid Austraaliasse elama, otsustasid nad, et maa on tühi, et keegi ei "omanud" seda maad, nii nagu eurooplased seda sõna määratlesid. Seda nimetati "Terra nullius", mis tähendab ladina keeles "tühja maad". Briti seaduste kohaselt kuulub kogu maa kuningale, kes saab seda siis teistele inimestele müüa.
1976. aastal nõustus Austraalia valitsus, et aborigeenidel on õigused maale, kus nende hõimud algselt asusid, ja nad said õiguse maa kasutamiseks. 3. juunil 1992. aastal ütles Austraalia Ülemkohus, et "Terra nullius" idee on vale, ja valitsus kehtestas uued seadused, et kehtestada põliselanike omandiõigus (Native Title). Kui põliselanikud suudavad tõestada, et nad on alati kasutanud konkreetset maad, seda ei ole müüdud ega valitsuse õigusaktidega muudetud, siis võib maad pidada põliselanike maaks.
Küsimused ja vastused
K: Kes on Austraalia põliselanikud?
V: Austraalia põliselanikud on Austraalia põliselanikud, sealhulgas Austraalia aborigeenid ja Torres'i väina saarlased.
K: Millega tapsid Austraalia põliselanikud minevikus loomi toiduks?
V: Austraalia põliselanikud kasutasid minevikus loomade toiduks tapmiseks selliseid relvi nagu bumerangid, kepid ja odad.
K: Kui kaua aega tagasi saabusid austraalia põliselanikud esmakordselt oma kodumaale?
V: Arvatakse, et Austraalia põliselanikud saabusid oma kodumaale esimest korda 50 000-65 000 aastat tagasi.
K: Milline on aborigeenide kunst?
V: Aborigeenidel on oma liiki kunst.
K: Millised on mõned põhjused, miks paljud Austraalia põliselanikud kannatasid, kui eurooplased Austraaliasse saabusid?
V: Haigused ja oma jahimaade kaotamine on kaks põhjust, miks paljud Austraalia põliselanikud kannatasid, kui eurooplased Austraaliasse saabusid.
K: Kes saabusid Austraaliasse Suurbritanniast ja Iirimaalt ning põhjustasid paljudele Austraalia põliselanikele kannatusi?
V: Eurooplased Suurbritanniast ja Iirimaalt saabusid Austraaliasse ja põhjustasid paljudele Austraalia põliselanikele kannatusi.
K: Mis on aborigeenide ja Torres'i väina saarte elanike koondnimetus?
V: Aborigeenide ja Torres'i väina saarte elanikke tuntakse sageli koos kui Austraalia põliselanikke.
Otsige