Austraalia aborigeenid
Austraalia põliselanikud, keda tuntakse ka Austraalia aborigeenidena, on Austraalia põlisrahvas. Austraalia põliselanikud kasutasid relvi, nagu bumerangid, keppide ja odaotsad, et tappa loomi toidu saamiseks ja palju muud. Ei ole teada, kust nad tulid ja kuidas nad Austraaliasse ilmusid, kuid hinnanguliselt on nad olnud oma kodumaal elanud umbes 60 000 aastat tagasi või kauemgi. Aborigeenidel on ka oma liiki kunst. Need inimesed võivad olla suguluses laiema Kagu-Aasia rühmaga, mida nimetatakse austraaloidideks, kuid see on vaid teooria ja edasiste tõendite saamiseks on vaja rohkem tõendeid, seni on nad kõige ignoreeritum kultuur, millel on kõige pikem ajalugu.
Paljud Austraalia põliselanikud kannatasid, kui Austraaliasse saabusid eurooplased Suurbritanniast ja Iirimaalt. Haigused ja nende jahipiirkondade kaotamine on kaks põhjust.
Pilt aborigeenide mehest Albert Namatjira kunstigaleriis, Alice Springs, Põhja-Territoorium, Austraalia
Aborigeenide mees mängib didgeridoo't.
Austraalia aborigeenide ajalugu
Austraalia esimesed elanikud olid nomaadid, kes tulid Austraaliasse Kagu-Aasiast. Teadlased ei tea täpselt, millal nad saabusid, kuid vähemalt 50 000 aastat tagasi. Nad rändasid läbi põõsaste, küttisid oda ja bumerangi (viskekepi) abil ning otsisid toitu, näiteks taimi, vastseid ja putukaid, ja küttisid loomi. Neil oli vähe vara ja nad valmistasid kõik vajaliku ise. Selline eluviis ei muutnud ega kahjustanud Austraalia habrast keskkonda. Maa ning selle taimede ja loomade heaolu on aborigeenide jaoks eluliselt tähtis ja püha. Aborigeenidel on ainulaadne viis oma ajaloo jutustamiseks. Nad kasutavad laule ja lugusid, mida antakse edasi põlvest põlve.
Kui britid 1788. aastal Austraaliasse tulid, nimetasid nad neid põliselanikke "aborigeenideks", mis tähendas inimesi, kes olid seal elanud juba ammustest aegadest peale. Tänapäeval on nende arvukus kasvamas (loenduste andmed). Praegu on Austraalias umbes 650 000 aborigeeni. Enamik neist elab linnades, kuid mõned tuhanded järgivad endiselt traditsioonilist eluviisi.
Dreamtime
Austraalia aborigeenid usuvad, et neil on loomade, taimede ja inimeste esivanemad, kes lõid maailma ja kõik selles oleva. Seda loomeprotsessi nimetatakse Dreamtime'iks. Unenäoajast on palju laule ja lugusid, mida aborigeenide põlvkonnad on oma lastele edasi andnud. Kui keegi sureb, saab ta uue elu taimena või teise inimesena.
Art
Austraalia põliselanike kunst on enamasti seotud unenägude ajaga ja seda tehakse unenägude aega tähistavate tseremooniate raames. Uneaja inimesi, vaime ja loomi kujutavad maalid katavad hõimupiirkondade pühasid kaljusid ja kaljusid. Mõned pildid on tehtud punase ja kollase ookri ja valge saviga, teised on kivisse raiutud. Paljud neist on tuhandeid aastaid vanad.
Linnaelu
Enamik Austraalia aborigeene elab linnades ja asulates. Mõned on saanud kasu valitsuse haridus- ja abiprogrammidest ning on teinud karjääri õpetajate, arstide ja juristidena. Paljud on aga vaesed ja valgete ühiskonnast isoleeritud. Nad on kaotanud kontakti aborigeenide traditsiooniliste hõimuviisidega ja kuna nad ei sobi täpselt Austraalia valge ühiskonna koosseisu, ei saa nad selle hüvesid jagada.
Bumerangid
Austraalia aborigeenid kasutavad lisaks kumerale tagasipöörduvale bumerangile ka sirget, tagasipöördumatut bumerangi relvana võitluses ja loomade, näiteks kängurude küttimisel.
Maa-alased nõuded
Kui britid tulid Austraaliasse elama, otsustasid nad, et maa on tühi, et keegi ei "omanud" seda maad, nii nagu eurooplased seda sõna määratlesid. Seda nimetati "Terra nullius", mis tähendab ladina keeles "tühja maad". Briti seaduste kohaselt kuulub kogu maa kuningale, kes saab seda siis teistele inimestele müüa.
1976. aastal nõustus Austraalia valitsus, et aborigeenidel on õigused maale, kus nende hõimud algselt asusid, ja nad said õiguse maa kasutamiseks. 3. juunil 1992. aastal ütles Austraalia Ülemkohus, et "Terra nullius" idee on vale, ja valitsus kehtestas uued seadused, et kehtestada põliselanike omandiõigus (Native Title). Kui põliselanikud suudavad tõestada, et nad on alati kasutanud konkreetset maad, seda ei ole müüdud ega valitsuse õigusaktidega muudetud, siis võib maad pidada põliselanike maaks.
Küsimused ja vastused
K: Kes on Austraalia põliselanikud?
V: Austraalia põliselanikud on Austraalia põliselanikud, sealhulgas Austraalia aborigeenid ja Torres'i väina saarlased.
K: Millega tapsid Austraalia põliselanikud minevikus loomi toiduks?
V: Austraalia põliselanikud kasutasid minevikus loomade toiduks tapmiseks selliseid relvi nagu bumerangid, kepid ja odad.
K: Kui kaua aega tagasi saabusid austraalia põliselanikud esmakordselt oma kodumaale?
V: Arvatakse, et Austraalia põliselanikud saabusid oma kodumaale esimest korda 50 000-65 000 aastat tagasi.
K: Milline on aborigeenide kunst?
V: Aborigeenidel on oma liiki kunst.
K: Millised on mõned põhjused, miks paljud Austraalia põliselanikud kannatasid, kui eurooplased Austraaliasse saabusid?
V: Haigused ja oma jahimaade kaotamine on kaks põhjust, miks paljud Austraalia põliselanikud kannatasid, kui eurooplased Austraaliasse saabusid.
K: Kes saabusid Austraaliasse Suurbritanniast ja Iirimaalt ning põhjustasid paljudele Austraalia põliselanikele kannatusi?
V: Eurooplased Suurbritanniast ja Iirimaalt saabusid Austraaliasse ja põhjustasid paljudele Austraalia põliselanikele kannatusi.
K: Mis on aborigeenide ja Torres'i väina saarte elanike koondnimetus?
V: Aborigeenide ja Torres'i väina saarte elanikke tuntakse sageli koos kui Austraalia põliselanikke.
