Iirimaa saar

Riigid

Täna koosneb Iirimaa saar kahest riigist: Iirimaa Vabariigist ja Põhja-Iirimaast:

• Iiri Vabariik on suveräänne riik, mis hõivab 83% saarest. Selle pealinn ja suurim linn on Dublin. Vabariigi ametlikud keeled on iiri ja inglise keel. Kuigi iiri keel on riigis ametlik, valdab ainult väike osa elanikkonnast iiri keelt vabalt või emakeelena. Kuigi iiri keelt (ehk gaelikeelt) õpetatakse enamikus koolides, räägib enamik inimesi oma igapäevaelus inglise keelt.
• Põhja-Iirimaa, mis on üks Ühendkuningriigi neljast riigist, moodustab ülejäänud 17% Iirimaast ja asub saare kirdeosas. Seal elab 1,8 miljonit inimest ning selle pealinn ja suurim linn on Belfast.
• 1550. ja 1650. aastate jooksul toimus Iirimaal neli istutust.

Aastatel 1801-1921 oli kogu Iirimaa osa ühest ja samast riigist, mida nimetati Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigiks. 1919. aastal puhkes sõda, Iiri Vabadussõda, ja 6. detsembril 1921 sai Iiri Vaba Riik iseseisvaks. Pärast uue põhiseaduse jõustumist 1937. aastal sai riigist vabariik. Põhja-Iirimaa jäi Ühendkuningriigi koosseisu, mis viis 1960. aastatel algavate ja 1998. aastal allkirjastatud Suure Reede lepinguga lõppevate rahutuste tekkimiseni.

Faktid

• Iirimaa lipu värvid on roheline, valge ja oranž.
• Iirimaa sümboliks on kolmiklipp.
• Iirimaa populaarsete mängude hulka kuuluvad gaeli jalgpall ja hurling.
• Iiri Vabariigi rahvaarv on umbes 4,7 miljonit.
• Iirimaa Vabariigi president on Michael D. Higgins.
• Iirimaa kaks osa on Iirimaa Vabariik ja Põhja-Iirimaa.
• Põhjast lõunasse kulgev Shannoni jõgi on saare pikim jõgi. Iirimaal on palju järvi ja Põhja-Iirimaal asuv Lough Neagh on Iirimaa suurim järv. Iirimaa on tuntud oma maastike, muusika, ajaloo ja mütoloogia poolest.

Provints ja maakonnad

Iirimaa on traditsiooniliselt jagatud neljaks provintsiks ja kolmekümne kaheks krahvkonnaks. Kakskümmend kuus krahvkonda asub Vabariigis ja kuus Põhja-Iirimaal. Kolm provintsi asuvad täielikult vabariigis (Connacht, Leicester ja Munster) ning ühes provintsis (Ulster) on mõned maakonnad nii vabariigis kui ka Põhja-Iirimaal.

• Connacht - Galway, Leitrim, Mayo, Roscommon, Sligo.
• Leinster - Carlow, Dublin, Kildare, Kilkenny, Laois, Longford, Louth, County Meath, Offaly, Westmeath, Wexford, Wicklow.
• Munster - Clare, Cork, Kerry, Limerick, Tipperary, Waterford.
• Ulster - Cavan, Donegal, Monaghan (Iirimaa); Antrim, Armagh, Derry/Londonderry, Down, Fermanagh, Tyrone (Põhja-Iirimaa).

Peamised linnad

Dublin on suurim linn. See on Iirimaa Vabariigi pealinn. Dublin rajati 9. sajandil viikingite asulana. Dublini linna elanike arv on 525 383 ja Co. Dublin.

Belfast on Põhja-Iirimaa pealinn. Suur-Belfasti linnapiirkonnas elab 483 000 inimest, linnas endas 267 000. Laevaehitus oli siin kunagi üks peamisi tööstusharusid. Titanic ehitati Belfastis Harland ja Wolffi laevatehases.

Armagh on linn Põhja-Iirimaal. Sageli nimetatakse seda "Iirimaa kiriklikuks pealinnaks", kuna seal asuvad nii katoliku kirik kui ka (protestantlik) Iirimaa kirik. Elanikke on 14 590.

Cork on Munsteri suurim linn. Corkoni elanikud nimetavad seda sageli naljatamisi "tõeliseks pealinnaks". Elanike arv on 119 230. Kuid pärast 2019. aasta Corki piirimuutust|piiride laiendamist 2019. aastal kasvas elanike arv umbes 210 000-ni.

Derry, tuntud ka kui Londonderry, on Põhja-Iirimaa suuruselt teine linn. Derry on märkimisväärne keskaegsete linnamüüride poolest, mis on endiselt alles. Kuna müürid ei ole kunagi läbi murdunud, on linnale antud hüüdnimi "The Maiden City". 2013. aastal oli Derry Ühendkuningriigi kultuuripealinn. Aasta jooksul toimus seal palju kultuuriüritusi. Linnas elab 83 652 elanikku.

Ajalugu

Viimase jääaja ("jääaja") ajal oli suurem osa Iirimaast jääga kaetud. Pärast seda kattus Iirimaa puudega. Esimesed inimesed tulid Iirimaale umbes 9000 aastat tagasi, keskmisel kiviajal (mesoliitikumis). Nad olid nomaadid. Kui nende elukohas sai toit otsa, kolisid nad teise kohta. Nende inimeste kohta leiti tõendeid Mount Sandelilt, Co. Derry.

Umbes 4000 eKr, uuel kiviajal (neoliitikumis) saabusid Iirimaale esimesed põllumehed. Need inimesed raiusid metsas avasid ja rajasid püsivaid asulaid koos majade ja põllumaaga. Kui selle ajastu inimesed surid, siis maeti nad hauakambrisse, mida nimetatakse megaliitideks. Paljud megaliidid on tänapäeval veel alles, näiteks portaalidolmenid ja läbikäiguhauad. Kõige kuulsam megaliit on Newgrange'i läbikäiguhaud, mis asub Co. Meathis.

Uued asukad tulid umbes 2000 eKr, mis tähistab pronksiaja algust. Vask kaevandati peamiselt Mount Gabrielil, Co. Corkis ja tina imporditi Cornwallist. Need inimesed kasutasid pronksi relvade, näiteks mõõkade valmistamiseks. Samuti kasutasid nad seda varajaste ehete, näiteks päikesekiirte ja torikute valmistamiseks. Need asunikud matsid surnuid õukonnahaudadesse või kiilhaudadesse ning on leitud kiviringidega matmispaiku.

Ei ole teada, millal keldid Iirimaale tulid, kuid tõenäoliselt tõid nad kaasa raua kasutamise. Raua kasutamine tähistab rauaajastu algust. On teada, et umbes 300 eKr. oli raua kasutamine ja keldi kultuur Iirimaal laialt levinud. Keldid elasid ringlinnustes, mägilinnustes, eeslinnustes ja crannógs. Arvatakse, et ainult rikkamad perekonnad ja asulad elasid crannógsis. Need olid inimtekkelised saared järvede keskel, millel asusid majad.

Keldi Iirimaa jagunes umbes 150 kuningriigiks, mida nimetati tuathideks. Kuningas valiti kuningliku perekonna hulgast. Kuninga alluvuses olid aadlikud ja Aos Dána, kes olid eriliste oskustega inimesed, näiteks luuletajad, druiidid (preestrid), kohtunikud ja käsitöölised.

6. sajandi alguseks oli Iirimaa tänu Püha Patricku ja teiste misjonäride tööle enamasti kristlik. Druiidid asendusid preestrite ja munkadega. Peagi ehitati kloostreid, nagu Glendalough Wicklow's. Glendalough ja teised kloostrid ehitasid viikingite rünnakute ajal turvalisuse tagamiseks ümarad tornid. Väikseid kloostreid ehitati ka kõrvalistele kohtadele, millest kõige kuulsam on Skellig Michael, co. Kerry lähedal.

Sel ajal loodi kloostrites palju käsitsi kirjutatud käsikirju. Nende hulka kuuluvad Cathach, Book of Durrow ja Book of Kells. Mungad valmistasid ka peeneid hõbekarikaid, kruusasid ja prossasid ning nikerdatud kõrgeid riste.

1169. aastal tungisid anglo-norraani lordid Iirimaale. Neid juhtis Strongbow, kes maabus Passage Eastis, Co. Waterfordis. Anglo-normannid vallutasid järgneva 60 aasta jooksul paljud Iirimaa osad. Nad tutvustasid iirlastele oma eluviisi. Peagi võeti Iirimaal kasutusele feodaalsüsteem kui maa korraldamise vahend. Maa kaitsmiseks ehitati lossid, nagu Trim Castle, Co. Meath. Keskajal ehitati Iirimaa esimesed korralikud linnad.

Alates 1801. aastast kuni 1921. aastani oli kogu Iirimaa Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi osa. Aastal 1921 loodi Põhja-Iirimaa ja "jagati" lõunast ära. Sellest ajast alates on Põhja-Iirimaa jäänud Ühendkuningriigi koosseisu. Ühendkuningriigi täisnimetus on "Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik".

1921. aastal sai lõunaosast Iiri Vaba Riik. Aastal 1937 võttis Iiri Vaba Riik vastu uue põhiseaduse, mis nimetas riiki "Iirimaaks", ja 1948. aastal võttis see riik vastu Iirimaa Vabariigi seaduse, mis kuulutas ta vabariigiks.

Migratsioon

Paljud iirlased on Iirimaalt lahkunud ja kolinud Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Austraaliasse ja Lõuna-Ameerikasse. Suur näljahäda 1840. aastatel sundis paljusid lahkuma; hinnanguliselt suri peaaegu miljon inimest nälga ja veel miljon inimest rändas välja. Kui 1841. aastal oli Iirimaa rahvaarv maksimaalselt üle 8 miljoni, siis 1940. aastatel langes see veidi üle 4 miljoni inimese. Sellest ajast alates on rahvaarv kasvanud üle 6 miljoni. Sellele on kaasa aidanud "keldi tiigri" majanduskasv ja alates 2004. aastast sisseränne Ida-Euroopa riikidest, näiteks Poolast.

Tänapäeval pärineb peaaegu 80 miljonit inimest kogu maailmas iiri sisserändajatest.

Sport

Iirimaa peamised spordialad on gaeli mängud (gaeli jalgpall, hurling jne) ja jalgpall.

Iirimaal mängitakse ja jälgitakse mitmeid spordialasid, sealhulgas gaeli mänge (peamiselt gaeli jalgpall, hurling ja camogie), hobuste võidusõitu, hüppeturniire, jahiloomade võidusõitu, korvpalli, kalastust, käsipalli, mootorisporti, MMA-d, poksi, sihtmärgiga laskmist ja tennist. Jäähoki, golf, sõudmine, kriket, ragbiunioon ja olümpiamängude laskmine korraldatakse kogu saart hõlmaval alusel, kusjuures üks meeskond esindab kogu Iirimaad rahvusvahelistel võistlustel. Teistel spordialadel, nagu jalgpall ja võrkpall, on Põhja-Iirimaal ja Iirimaal eraldi korraldusorganid.

Kuna Põhja-Iirimaa on Ühendkuningriigi osariik, saadab ta ka Põhja-Iirimaa võistkonna Rahvaste Ühenduse mängudele. Olümpiamängudel võib Põhja-Iirimaa isik valida, kas esindab Iirimaad või Suurbritanniat.

Jalgpall on osalemise poolest kõige populaarsem võistkondlik spordiala. Iiri spordimonitori 2015. aasta aruande kohaselt osaleb jalgpalliga 4,8% üle 15-aastastest täiskasvanutest. Gaelic football 2%, camogie 1,2, rugby 1,1%. Kõige populaarsemad on individuaalsed liikumisharrastused: 43% kõigist spordialadest harrastavad üksikisikud üksi. Isiklik treening 13,7%, jooksmine 8,2%, ujumine 8%, jalgrattasõit 5,5%, tantsimine 3%, golf 2,7%, raskused 2,3%, jooga 1,5% ja pilates 1,4%.

Jalgpall on meeste seas kaugelt kõige populaarsem võistkondlik harrastus 8,8% ja gaeli jalgpall 3,4%. Isiklik treening 13,4% ja jooksmine 8,9% on kõige populaarsemad meeste tegevused. Naiste hulgas ei ole võistkondlikud spordialad kuigi populaarsed, kusjuures tantsimine (4,6%) ja jooga (2,4%) on kaks enim jagatud tegevust.

Arvestades Iirimaa spordialade mitmekesisust, on huvitav märkida, kuidas valitsuse 2017. aasta spordipealinnaprogramm jagas oma 56 miljonit eurot. 23,5 miljonit eurot läks GAA-le, mis näitab GAA lobby tugevust. 7,25 miljonit eurot jalgpallile, 3,1 miljonit eurot ragbyle, 2,64 miljonit eurot tennisele, 1,97 miljonit eurot golfile, 1,21 miljonit eurot purjetamisele, veidi alla 1 miljoni euro kergejõustikule, 451 000 eurot sukeldumisele, samas kui muudele spordialadele ei läinud nii hästi.

Gaelic Football on üks populaarsemaid spordialasid Iirimaal, mis puudutab mängude külastatavust. 2003. aastal moodustas see 34% kõigist Iirimaa spordiürituste külastatavusest, järgnesid hurling 23%, jalgpall 16% ja ragbi 8%. Initiative's ViewerTrack'i uuring, mis mõõtis 2005. aasta spordi vaatajaskonda, näitas, et Iirimaa spordi kõige suurema profiiliga mäng, Iirimaa jalgpalli finaal, oli riigi spordiaasta kõige vaadatum sündmus. Jalgpall on Iirimaa enim mängitud võistkondlik spordiala.

Ainulaadne hurlingu mäng