Saar – määratlus, tüübid ja näited

Saar on maatükk, mida ümbritseb veekogu, näiteks järv, jõgi või meri. Saart ümbritseb vesi. Saared on väiksemad kui mandrid.

Määratlus ja põhitõed

Saareks loetakse maapind, mis on täielikult ümbritsetud veega ja millel on püsiv geograafiline eraldatus ümbritsevast maast. Saared võivad olla väga erineva suuruse ja kuju ning neil võivad olla erinevad päritolu ja geoloogiline ajalugu.

Suurimad saared ja erandid

Maailma suurim saar on Gröönimaa (Greenland), kui arvestada saarte kategooriat traditsioonilisel viisil. Mõnikord arutatakse küsimust, kas Austraaliat käsitleda saarena või mandrina; enamasti liigitatakse Austraalia kontinentide hulka, sest selle pindala on palju suurem ja selle geoloogiline ning mandrilise rolli tõttu eristub ta tavalistest saartest.

Saartüübid (päritolu järgi)

• Mandri‑saared (kontinentilised saared) – tekivad mandri ujuva osa või mandri serva eraldumisel. Näide: suuremad Põhja‑Ameerika saared või Gröönimaa.
• Vulkaanilised saared – tekivad vulkaanilise tegevuse kaudu, kui magma koorub merepõhjast kõrgemale. Näited: palju Vaikse ookeani saari.
• Korall‑ ja atolisaared – moodustuvad korallrahude kasvades, sageli ringikujulised atollid. Näited: Maldiivid, Kiribati osa saartest.
• Jõesaar ja lameda ala saared – tekivad setete kuhjumisel jõgedes või järvedes (näiteks suurte jõgede jõesaarte näited maailmas).
• Ranniku- ja barrier‑saared – moodustuvad liiva ja setete kuhjumisel rannikuvetes; sageli kaitsevad nad rannikuala lainetuse eest.
• Madalikud ja tõusu‑saared – tekivad tektoonilise tõusu või merepinna languse/või tõusu tagajärjel.
• Inimtekkeline saared – täite- või ehitustöödega loodud kunstlikud saared (näiteks Palmi saared Dubais ja teised linnade lähedal).
• Tõusvad ja vahelduvad (tidal) saared – ilmuvad või kaovad vastavalt tõusu‑ ja mõõna kõrgusele (näide Euroopas: Mont Saint‑Michel tüüpi liivased saared).

Poliitiline staatus ja inimtegevus

Mõned saared on iseseisvad riigid või territoriaalsed üksused. Näited riikidest, mis on kogu saared, on Kuuba, Island ja Madagaskar. Samas leidub saari, mida jagavad mitu riiki: näiteks Borneo (Indoneesia, Malaysia ja Brunei jagavad saart) ning Hispaniola (Haiti ja Dominikaani Vabariik).

Saared võivad olla tihedalt asustatud või täiesti asustamata. Majandustegevus hõlmab tihti kalandust, põllumajandust, turismi ja transporditeenuseid. Saarest sõltuvus ümbritsevast merekeskkonnast mõjutab kohalikke majandusvõimalusi ja elukorraldust.

Elurikkus ja keskkonnaküsimused

Paljud saared on koduks eripärasele elustikule ja suurele hulgale endeemilistele liikidele, nagu näiteks Madagaskar, kus levinud on liigiline unikaalsus. Samas on saared keskkonnariskidele – nagu kliimamuutusest tingitud merepinna tõus, illegaalsed söötmised, invasiivsed liigud ja liigikaotus – eriti haavatavad. Kaitseala moodustamine, säästev turism ja bioloogiline järelevalve on paljudel saartel tähtsad meetmed.

Muud tähelepanekud ja huvipakkuvad näited

• Suured saared nagu Gröönimaa on olulised kliimauuringute kohad (jäätike ja kliimasüsteemide uuringud).
• Mõned suured jõesaared (näiteks Bananal Brasiilias) on maailma suurimad jõesaarte hulgas.
• Mitmed saared on liikumis- ja ühendusprobleemide tõttu sõltuvad laevadest, sildadest või lennuühendustest; infrastruktuuri arendamine võib olla kulukas ja keerukas.
• Inimtekkeline ja looduslik saarestik pakub mitmekesist võimalust teadusuuringuteks, loodushoiuks ja kultuuriliseks mitmekesisuseks.

Kokkuvõtlikult: saar on veega ümbritsetud maaüksus, mille tüübid, päritolu ja tähtsus inimtegevuse ning looduskeskkonna seisukohalt võivad väga erineda — alates väikestest kaldapankadest kuni suurtel mandrilistel saartel paiknevate iseseisvate riikideni.