Jamaica

Jamaica ajalugu

Lõuna-Ameerikast pärit taino põlisrahvas asus saarele 4000-1000 eKr. Kui Christoph Kolumbus 1494. aastal saabus, oli seal üle 200 küla, mida valitsesid caciques (külade pealikud). Jamaica lõunarannik oli kõige tihedamini asustatud, eriti praeguse Old Harbouri nime all tuntud piirkonna ümbruses.

Kristopher Kolumbus nõudis oma teisel reisil Ameerikasse, et Jamaica kuuluks Hispaaniale, kui ta maandus seal 5. mail 1494. aastal ja tema tõenäoline maabumiskoht oli Dry Harbour, mida praegu nimetatakse Discovery Bayks. Arutelu käib selle üle, kas ta maabus St Ann's Bay's või Discovery Bay's. Kolumbus nimetas St Ann's Bay'd "Saint Gloria", kuna ta nägi seda maad esmakordselt.

1503. aastal pidi Kolumbus oma neljanda reisi ajal veetma ühe aasta saare põhjarannikul ja nimetas saare Isla de Santiago (Sant Iago Apostol, hispaania keeles Santiago).

1509. aastal saatis Hispaniola uus kuberner Diego Kolumbus Hispaanias Sevillas sündinud konquistadori Juan de Esquivel koos 70 mehega Jamaikale, et viia lõpule selle saare vallutamine. Nad elasid kõigepealt St Ann's Bay piirkonnas ja peagi rajas Esquivel põhjarannikul, miili kaugusel St Ann's Bayst lääne pool, linna Sevilla La Nueva (inglise keeles "Uus Sevilla").

Sevilla hüljati 1524. aasta paiku, sest seda peeti ebatervislikuks. Pealinn viidi 1534. aasta paiku ümber Hispaania linna, mis kandis tollal nime Saint Jago de la Vega, lõunaosas.

Briti valitsemine

1654. aastal otsustas Oliver Cromwell murda Hispaania kontrolli Lääne-India üle ja saatis laevastiku ekspeditsioonile, mida juhtisid William Penn ja kindral Robert Venables. Laevastik jõudis Santo Domingo saarele 13. aprillil 1655, kuid britid kaotasid kahes lahingus 17. ja 25. aprillil ning otsustasid edasi liikuda Jamaikale.

10. mail 1655 juhtisid Penn ja Venables edukat rünnakut Jamaikale. Hispaanlased alistusid inglastele, vabastasid oma orjad ja põgenesid seejärel Kuubale. Just need vabastatud orjad ja nende järeltulijad, kes elasid Jamaika mägedes, said tuntuks maroonide nime all.

Sõltumatus

Pärast pikka Briti koloniaalvalitsuse perioodi saavutas Jamaica 1930. aastate lõpus teatava kohaliku poliitilise kontrolli ja pidas 1944. aastal oma esimesed valimised täieliku ja üldise täiskasvanute valimisõiguse alusel. Jamaica ühines 1958. aastal üheksa teise Ühendkuningriigi territooriumiga Lääne-India föderatsioonis, kuid lahkus sellest pärast seda, kui Jamaica valijad 1961. aastal liikmeks olemise tagasi lükkasid. Jamaica sai 1962. aastal iseseisvuse, jäädes Rahvaste Ühenduse liikmeks.

Valitsus ja poliitika

Jamaica on parlamentaarne demokraatia ja konstitutsiooniline monarhia, mille monarhiks on kuninganna Elizabeth II. Kuna Elizabeth II on lisaks Ühendkuningriigile veel viieteistkümne riigi (Commonwealth'i kuningriigi) riigipea ja elab enamasti Ühendkuningriigis, esindab teda Jamaica kuningannana Jamaical ja välismaal sageli Jamaica kindralkuberner. Kindralkuberneri nimetab Jamaica peaminister ja monarh nimetab ta ametisse. Kõik kabineti liikmed nimetab kindralkuberner peaministri soovitusel. Monarh ja kindralkuberner täidavad peamiselt tseremoniaalseid ülesandeid.

Jamaica parlament on kahekojaline. See tähendab, et see koosneb kahest kojast, senatist, mida nimetatakse ka ülemkojaks, ja esindajatekojast, mida nimetatakse ka alamkojaks. Parlamendikogu liikmed (keda nimetatakse parlamendiliikmeteks) valib Jamaica rahvas. Peaministriks nimetab kindralkuberner selle erakonna juhi, kellel on esindajatekojas kõige rohkem liikmeid. Senaatorid nimetavad peaminister ja opositsiooni parlamendiliider ühiselt ning seejärel nimetab nad ametisse kindralkuberner.

Tärts 2016. Jamaica valitsusjuhina tegutseb peaminister Holness.

Jamaikal on traditsiooniliselt olnud kahe erakonna süsteem, kus võim on sageli vaheldunud Rahvusliku Rahvapartei ja Jamaica Tööpartei (JLP) vahel. Praegune haldus- ja seadusandlik võim on Jamaica Tööpartei, millel on 2016. aasta seisuga kahekolmandikuline parlamendi häälteenamus.

Kogudused

Jamaica on jagatud 14 kihelkonda, mis on koondatud kolmeks ajalooliseks maakonnaks, millel puudub halduslik tähtsus.

Jamaica parlamendi sisemus

Rahvastik

Demograafia

2011. aastal (viimane rahvaloendus) elas Jamaical 2 697 983 inimest: 1 334 533 meest ja 1 363 450 naist. Linnades elas 1 453 438 inimest (53,9%). Rahvastikutihedus oli 245,5 inimest/km².

Järgnevas tabelis on esitatud 2011. aasta rahvaloenduse käigus valla elanike arv.

Inimesed

Hinnangute kohaselt on umbes 70% jamaikalastest mustanahalised ja ülejäänud 30% koosneb peamiselt segaverelistest, kuid hõlmab ka valgeid ja aasia jamaikalasi.

Keel

Jamaica ametlik keel on inglise keel ja elanikkond räägib ka Jamaica kreooli inglise keelt.

Religioon

Jamaica rahvastik on 62,5% protestantlik (10,8% Seitsmenda Päeva Adventistide Kirik, 9,5% nelipühilased, 8,3 Muu Jumala Kirik, 7,2% baptistid, 6,3% Uue Testamendi Jumala Kirik, 4,8% Jamaica Jumala Kirik, 4,3% Prohvetite Jumala Kirik, 3,6% anglikaani, 7,7% muud kristlased), 2,6% katoliiklased, 14,2% muu või määratlemata, 20,9% ei ole.

Geograafia

Jamaica asub laiuskraadide 17° 42" N ja 18° 31" N ning pikkuskraadide 78° 22" W ja 76° 11" vahel, st ekvaatori ja vähktropiidi vahel. Selle pindala on 10 990 ruutkilomeetrit.

Jamaica on Kuuba ja Hispaniola (Haiti ja Dominikaani Vabariik) järel suuruselt kolmas saareriik Suur-Antillides; see on suurem kui Puerto Rico. Saare pikkus idast läände on 235 kilomeetrit; laius põhjast lõunasse varieerub 35 kilomeetri ja 82 kilomeetri vahel. Riik koosneb peamiselt mandrist, kuid ranniku lähedal on mõned üksikud väikesaared.

Blue Mountains on Jamaica pikim mäestik. Nende hulka kuulub saare kõrgeim punkt Blue Mountain Peak, mis on 2256 meetri kõrgusel.

Jõed

Rio Minho on Jamaica pikim jõgi 92,8 kilomeetri pikkusega. See voolab saare geograafilise keskuse lähedal, voolab üldiselt lõuna-lõuna-loode suunas ja suubub Kariibi merre Carlisle'i lahes saare lõunarannikul, saare lõunapoolseimast punktist Portland Pointist lääne pool.

Must jõgi on üks pikimaid jõgesid Jamaical. Seda peeti 53,4 km pikkuseks, kuni avastati, et Rio Minho on pikem. Algselt kandis ta nime Rio Caobana.

Jamaica topograafiline kaart

Kuulsad inimesed

Saar on tuntud rastafari liikumise ja reggae-artisti Bob Marley poolest. Ka populaarne sprinter Usain Bolt on sealt pärit. Usain Bolt võitis 2016. aastal Rio's kulla 100 ja 200 jooksus. Inglismaa väravavaht Joe Hart on samuti Jamaikal sündinud.