AlegsaOnline.com

Jamaica: saareriik Kariibi mere piirkonnas — geograafia, ajalugu, faktid

Avasta Jamaica: Kariibi mere saareriik — geograafia, ajalugu, pealinn Kingston, kuurordid nagu Montego Bay, kultuur, faktid ja praktilised reisisoovitused.

Autor: Leandro Alegsa

09-09-2025

Jamaica on saareriik Kariibi mere piirkonnas; see on osa Suur-Antillide saarestikust. Saare pindala on 10 990 ruutkilomeetrit, see asub Kuubast umbes 140 kilomeetrit lõuna pool ja Hispaniolast 191 kilomeetrit lääne pool. Selle pealinn on Kingston; teised linnad on Montego Bay, St Ann's Bay ja Spanish Town. Saar on jagatud kolmeks krahvkonnaks - Cornwall, Middlesex ja Surrey -, mis on jaotatud 14 krahvkonnaks: Kingston, St. Andrew, St. Catherine, Clarendon, Manchester, St. Elizabeth, Westmoreland, Hanover, St. James, Trelawny, St. Ann, St. Mary, Portland ja St. Thomas.

Jamaica on Suur-Antillide suuruselt kolmas saareriik. Taíno nimi on Xaymaca, mis tähendab "allikate maa". Jamaica on osa Lääne-India saarestikust.

Geograafia ja loodus

Jamaica on peamiselt mägine saar, mille kõrgeim tipp on Blue Mountain Peak (~2256 m), mis asub saare kirdeosas. Saaral on mitu jõge, sealhulgas Black River, mis on üks pikemaid ja tähtsamaid. Rannajoon on mitmekesine: liivarannad, lahesopid ja korallrifid pakuvad head elupaika mereelule ning atraktiivseid randu turismiks. Klimaat on troopiline, kuigi kõrgemal mägedes on jahedam ja niiskem. Aastas esinevad märgatavad sademete ja kuiva hooaja perioodid ning orkaane võib haigestuda orkaanide hooajal.

Ametlik seisund ja haldusjaotus

Jamaica on iseseisev riik Suurbritannia auks (Commonwealth realm), kus riigipea on monarh (tänuulatusega esindaja on kuberner-general). Riigikeel on ametlikult inglise keel. Halduse aluseks on kolm krahvkonda (Cornwall, Middlesex, Surrey), mis on omakorda jagatud 14 kihelkonnaks (parishes), nagu eespool loetletud. Kingston ja St. Andrew moodustavad suurlinna piirkonna, kus paikneb ka pealinna administratiivne ja majanduslik keskus.

Ajalugu lühidalt

Pärast põlisrahvaste (Taíno) asustust saabus Kolumbuse aegne periood: saar avastati hispaanlaste poolt 1494. a. ja nimetati Xaymaca'ks.
16. sajandil rajasid hispaanlased siia kolooniad ning hiljem (17. sajandi keskpaigas) vallutasid saare britid (1655).
Saarel kujunes välja suhkrukasvatuse ja orjanduse süsteem, milles kasutati peamiselt Aafrika päritolu orjatöölisi. Orjuspõhimõtted kaotati 19. sajandi alguses (orjuse täielik tühistamine toimus 1834–1838 piirkondades erinevalt).
Pärast pikki sõltumatuse ja enesemääramise protsesse saavutas Jamaica iseseisvuse Suurbritanniast 6. augustil 1962.
Ajalugu hõlmab ka Maroonide (orjade põgenikest moodustatud kogukonnad) vastupanu ning rikast kultuuripärandit, mis on tänini mõjuv osa saare identiteedist.

Rahvastik, keel ja kultuur

Jamaica elanikkond on enamasti Aafrika päritolu järeltulijad, samuti on esindatud segatud päritolu ja väiksemad indiaani- ning eurooplaste kogukonnad. Ametlik keel on inglise keel, kuid igapäevases suhtluses on laialt levinud Jamaican Patois (jamaika patois), mis on inglise ja Aafrika keeltele tuginev kreoolkeel. Religioon on peamiselt kristlik, samas on tuntud ka Rastafari liikumine, mis on oluline osa saare kultuurilisest kuvandist.

Kultuuriliselt on Jamaica maailmakuulus oma muusika (eriti reggae ja ska) poolest — Bob Marley on üks tuntumaid kultuuriikone. Samuti on saarel tugev kulinaarne traditsioon (nt jerk-liha, mereannid, kohaliku puuvilja kasutus), kirjandus ja sport (eriti kergejõustik) mängivad olulist rolli.

Majandus ja transpordivõrgud

Jamaica majandus toetub mitmele põhivaldkonnale: turism (eriti rannapuhkus ja kruisiturism), bauxiidi kaevandamine ja töötlemine, põllumajandus (kohv — kuulus Blue Mountain coffee, suhkur, banaanid jt) ning rahvusvahelised teenused ja remittances (välismaal elavate jamaikalaste rahalised ülekanded). Suurem osa rahvuslikust sissetulekust tuleb turismist, mistõttu majandus on tihedalt seotud globaalse turismituru kõikumistega.

Peamised lennujaamad on Sangster International (Montego Bay) ja Norman Manley (Kingston). Peamised sadamad teenindavad nii kaubandust kui ka kruiisituriste.

Huvitavad faktid

Valitsuskuju: parlamentaarne monarhia (liige Commonwealth'ist), riigipea on kuningas, keda esindab kuberner-general.
Valuuta: Jamaica dollar (JMD).
UNESCO: Blue and John Crow Mountains on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja tänu kultuurilisele ja loodusalasele tähtsusele.
Ajavöönd: UTC−5 (ilma suveajata).
Muusika ja kultuur: reggae, ska, dancehall; Bob Marley on rahvusvaheliselt tuntud kultuurisaadik.

See ülevaade annab põhiteadmised Jamaica geograafiast, ajaloost, haldusjaotusest ja kultuurist; huvilised leiavad palju lisateavet spetsiifilisemate teemade (nt loodus- ja linnuharidus, konkreetsete parishes'ite ajalooline areng, turismiobjektid) kohta ametlikest allikatest ja reisiinfost.

Jamaica ajalugu

Lõuna-Ameerikast pärit taino põlisrahvas asus saarele 4000-1000 eKr. Kui Christoph Kolumbus 1494. aastal saabus, oli seal üle 200 küla, mida valitsesid caciques (külade pealikud). Jamaica lõunarannik oli kõige tihedamini asustatud, eriti praeguse Old Harbouri nime all tuntud piirkonna ümbruses.

Kristopher Kolumbus nõudis oma teisel reisil Ameerikasse, et Jamaica kuuluks Hispaaniale, kui ta maandus seal 5. mail 1494. aastal ja tema tõenäoline maabumiskoht oli Dry Harbour, mida praegu nimetatakse Discovery Bayks. Arutelu käib selle üle, kas ta maabus St Ann's Bay's või Discovery Bay's. Kolumbus nimetas St Ann's Bay'd "Saint Gloria", kuna ta nägi seda maad esmakordselt.

1503. aastal pidi Kolumbus oma neljanda reisi ajal veetma ühe aasta saare põhjarannikul ja nimetas saare Isla de Santiago (Sant Iago Apostol, hispaania keeles Santiago).

1509. aastal saatis Hispaniola uus kuberner Diego Kolumbus Hispaanias Sevillas sündinud konquistadori Juan de Esquivel koos 70 mehega Jamaikale, et viia lõpule selle saare vallutamine. Nad elasid kõigepealt St Ann's Bay piirkonnas ja peagi rajas Esquivel põhjarannikul, miili kaugusel St Ann's Bayst lääne pool, linna Sevilla La Nueva (inglise keeles "Uus Sevilla").

Sevilla hüljati 1524. aasta paiku, sest seda peeti ebatervislikuks. Pealinn viidi 1534. aasta paiku ümber Hispaania linna, mis kandis tollal nime Saint Jago de la Vega, lõunaosas.

Briti valitsemine

1654. aastal otsustas Oliver Cromwell murda Hispaania kontrolli Lääne-India üle ja saatis laevastiku ekspeditsioonile, mida juhtisid William Penn ja kindral Robert Venables. Laevastik jõudis Santo Domingo saarele 13. aprillil 1655, kuid britid kaotasid kahes lahingus 17. ja 25. aprillil ning otsustasid edasi liikuda Jamaikale.

10. mail 1655 juhtisid Penn ja Venables edukat rünnakut Jamaikale. Hispaanlased alistusid inglastele, vabastasid oma orjad ja põgenesid seejärel Kuubale. Just need vabastatud orjad ja nende järeltulijad, kes elasid Jamaika mägedes, said tuntuks maroonide nime all.

Sõltumatus

Pärast pikka Briti koloniaalvalitsuse perioodi saavutas Jamaica 1930. aastate lõpus teatava kohaliku poliitilise kontrolli ja pidas 1944. aastal oma esimesed valimised täieliku ja üldise täiskasvanute valimisõiguse alusel. Jamaica ühines 1958. aastal üheksa teise Ühendkuningriigi territooriumiga Lääne-India föderatsioonis, kuid lahkus sellest pärast seda, kui Jamaica valijad 1961. aastal liikmeks olemise tagasi lükkasid. Jamaica sai 1962. aastal iseseisvuse, jäädes Rahvaste Ühenduse liikmeks.

Valitsus ja poliitika

Jamaica on parlamentaarne demokraatia ja konstitutsiooniline monarhia, mille monarhiks on kuninganna Elizabeth II. Kuna Elizabeth II on lisaks Ühendkuningriigile veel viieteistkümne riigi (Commonwealth'i kuningriigi) riigipea ja elab enamasti Ühendkuningriigis, esindab teda Jamaica kuningannana Jamaical ja välismaal sageli Jamaica kindralkuberner. Kindralkuberneri nimetab Jamaica peaminister ja monarh nimetab ta ametisse. Kõik kabineti liikmed nimetab kindralkuberner peaministri soovitusel. Monarh ja kindralkuberner täidavad peamiselt tseremoniaalseid ülesandeid.

Jamaica parlament on kahekojaline. See tähendab, et see koosneb kahest kojast, senatist, mida nimetatakse ka ülemkojaks, ja esindajatekojast, mida nimetatakse ka alamkojaks. Parlamendikogu liikmed (keda nimetatakse parlamendiliikmeteks) valib Jamaica rahvas. Peaministriks nimetab kindralkuberner selle erakonna juhi, kellel on esindajatekojas kõige rohkem liikmeid. Senaatorid nimetavad peaminister ja opositsiooni parlamendiliider ühiselt ning seejärel nimetab nad ametisse kindralkuberner.

Tärts 2016. Jamaica valitsusjuhina tegutseb peaminister Holness.

Jamaikal on traditsiooniliselt olnud kahe erakonna süsteem, kus võim on sageli vaheldunud Rahvusliku Rahvapartei ja Jamaica Tööpartei (JLP) vahel. Praegune haldus- ja seadusandlik võim on Jamaica Tööpartei, millel on 2016. aasta seisuga kahekolmandikuline parlamendi häälteenamus.

Kogudused

Jamaica on jagatud 14 kihelkonda, mis on koondatud kolmeks ajalooliseks maakonnaks, millel puudub halduslik tähtsus.

Parishes of Jamaica

Cornwalli maakond		Capital	km ²	Middlesexi maakond		Capital	km ²	Surrey maakond		Capital	km ²
1	Hannover	Lucea	453	6	Clarendon	Mai pliiats	1,196	11	Kingston	Kingston	25
2	Püha Elizabeth	Must jõgi	1,212	7	Manchester	Mandeville	830	12	Portland	Port Antonio	814
3	Saint James	Montego Bay	595	8	Püha Ann	St. Ann's Bay	1,213	13	Püha Andreas	Poole tee puu	453
4	Trelawny	Falmouth	879	9	Püha Katariina	Hispaania linn	1,192	19	Püha Thomas	Morant Bay	743
5	Westmoreland	Savanna-la-Mar	807	10	Püha Maarja	Port Maria	611

Rahvastik

Demograafia

2011. aastal (viimane rahvaloendus) elas Jamaical 2 697 983 inimest: 1 334 533 meest ja 1 363 450 naist. Linnades elas 1 453 438 inimest (53,9%). Rahvastikutihedus oli 245,5 inimest/km².

Järgnevas tabelis on esitatud 2011. aasta rahvaloenduse käigus valla elanike arv.

Kogudus	Kogurahvastik	Urbanpopulation	Maaelanikkond
Kingston	7004890570000000000♠89,057	7004890570000000000♠89,057	-
Püha Andreas	7005573369000000000♠573,369	7005495771000000000♠495,771	7004775980000000000♠77,598
Püha Thomas	7004939020000000000♠93,902	7004269070000000000♠26,907	7004669950000000000♠66,995
Portland	7004817440000000000♠81,744	7004195090000000000♠19,509	7004622350000000000♠62,235
Püha Maarja	7005113615000000000♠113,615	7004275330000000000♠27,533	7004860820000000000♠86,082
Püha Ann	7005172362000000000♠172,362	7004498120000000000♠49,812	7005122550000000000♠122,550
Saint James	7005183811000000000♠183,811	7005110207000000000♠110,207	7004736040000000000♠73,604
Hannover	7004695330000000000♠69,533	7003728200000000000♠7,282	7004622510000000000♠62,251
Westmoreland	7005144103000000000♠144,103	7004395910000000000♠39,591	7005104512000000000♠104,512
Püha Elizabeth	7005150205000000000♠150,205	7004225850000000000♠22,585	7005127620000000000♠127,620
Manchester	7005189797000000000♠189,797	7004663900000000000♠66,390	7005123407000000000♠123,407
Trelawny	7004751640000000000♠75,164	7004143780000000000♠14,378	7004607860000000000♠60,786
Clarendon	7005245103000000000♠245,103	7004858610000000000♠85,861	7005159242000000000♠159,242
Püha Katariina	7005516218000000000♠516,218	7005398555000000000♠398,555	7005117663000000000♠117,663
Jamaica	7006269798300000000♠2,697,983	7006145343800000000♠1,453,438	7006124454500000000♠1,244,545

Inimesed

Hinnangute kohaselt on umbes 70% jamaikalastest mustanahalised ja ülejäänud 30% koosneb peamiselt segaverelistest, kuid hõlmab ka valgeid ja aasia jamaikalasi.

Keel

Jamaica ametlik keel on inglise keel ja elanikkond räägib ka Jamaica kreooli inglise keelt.

Religioon

Jamaica rahvastik on 62,5% protestantlik (10,8% Seitsmenda Päeva Adventistide Kirik, 9,5% nelipühilased, 8,3 Muu Jumala Kirik, 7,2% baptistid, 6,3% Uue Testamendi Jumala Kirik, 4,8% Jamaica Jumala Kirik, 4,3% Prohvetite Jumala Kirik, 3,6% anglikaani, 7,7% muud kristlased), 2,6% katoliiklased, 14,2% muu või määratlemata, 20,9% ei ole.

Geograafia

Jamaica asub laiuskraadide 17° 42" N ja 18° 31" N ning pikkuskraadide 78° 22" W ja 76° 11" vahel, st ekvaatori ja vähktropiidi vahel. Selle pindala on 10 990 ruutkilomeetrit.

Jamaica on Kuuba ja Hispaniola (Haiti ja Dominikaani Vabariik) järel suuruselt kolmas saareriik Suur-Antillides; see on suurem kui Puerto Rico. Saare pikkus idast läände on 235 kilomeetrit; laius põhjast lõunasse varieerub 35 kilomeetri ja 82 kilomeetri vahel. Riik koosneb peamiselt mandrist, kuid ranniku lähedal on mõned üksikud väikesaared.

Blue Mountains on Jamaica pikim mäestik. Nende hulka kuulub saare kõrgeim punkt Blue Mountain Peak, mis on 2256 meetri kõrgusel.

Jõed

Rio Minho on Jamaica pikim jõgi 92,8 kilomeetri pikkusega. See voolab saare geograafilise keskuse lähedal, voolab üldiselt lõuna-lõuna-loode suunas ja suubub Kariibi merre Carlisle'i lahes saare lõunarannikul, saare lõunapoolseimast punktist Portland Pointist lääne pool.

Must jõgi on üks pikimaid jõgesid Jamaical. Seda peeti 53,4 km pikkuseks, kuni avastati, et Rio Minho on pikem. Algselt kandis ta nime Rio Caobana.

Kuulsad inimesed

Saar on tuntud rastafari liikumise ja reggae-artisti Bob Marley poolest. Ka populaarne sprinter Usain Bolt on sealt pärit. Usain Bolt võitis 2016. aastal Rio's kulla 100 ja 200 jooksus. Inglismaa väravavaht Joe Hart on samuti Jamaikal sündinud.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Jamaica?

V: Jamaica on Kariibi mere saareriik, mis kuulub Suur-Antillide hulka ja asub Kuubast umbes 140 kilomeetrit lõuna pool ja Hispaniolast 191 kilomeetrit lääne pool.

K: Milline on Jamaica pealinn?

V: Jamaica pealinn on Kingston.

K: Millised on veel mõned linnad Jamaical?

V: Muud Jamaica linnad on Montego Bay, St Ann's Bay ja Spanish Town.

K: Kuidas on Jamaica jagunenud?

V: Jamaica on jagatud kolmeks krahvkonnaks - Cornwall, Middlesex ja Surrey -, mis on jaotatud 14 krahvkonnaks.

K: Mis on Jamaica taino nimetus?

V: Jamaica taíno nimi on Xaymaca, mis tähendab "allikate maa".

K: Kui suur on Jamaica?

V: Jamaica pindala on 10 990 ruutkilomeetrit, mis teeb sellest Suur-Antillide suuruselt kolmanda saareriigi.

K: Milline on Jamaica seos Lääne-India saartega?

V: Jamaica on osa Lääne-India saartest.