Jamaica

Jamaica on saareriik Kariibi mere piirkonnas; see on osa Suur-Antillide saarestikust. Saare pindala on 10 990 ruutkilomeetrit, see asub Kuubast umbes 140 kilomeetrit lõuna pool ja Hispaniolast 191 kilomeetrit lääne pool. Selle pealinn on Kingston; teised linnad on Montego Bay, St Ann's Bay ja Spanish Town. Saar on jagatud kolmeks krahvkonnaks - Cornwall, Middlesex ja Surrey -, mis on jaotatud 14 krahvkonnaks: Kingston, St. Andrew, St. Catherine, Clarendon, Manchester, St. Elizabeth, Westmoreland, Hanover, St. James, Trelawny, St. Ann, St. Mary, Portland ja St. Thomas.

Jamaica on Suur-Antillide suuruselt kolmas saareriik. Taíno nimi on Xaymaca, mis tähendab "allikate maa". Jamaica on osa Lääne-India saarestikust.

Jamaica ajalugu

Lõuna-Ameerikast pärit taino põlisrahvas asus saarele 4000-1000 eKr. Kui Christoph Kolumbus 1494. aastal saabus, oli seal üle 200 küla, mida valitsesid caciques (külade pealikud). Jamaica lõunarannik oli kõige tihedamini asustatud, eriti praeguse Old Harbouri nime all tuntud piirkonna ümbruses.

Kristopher Kolumbus nõudis oma teisel reisil Ameerikasse, et Jamaica kuuluks Hispaaniale, kui ta maandus seal 5. mail 1494. aastal ja tema tõenäoline maabumiskoht oli Dry Harbour, mida praegu nimetatakse Discovery Bayks. Arutelu käib selle üle, kas ta maabus St Ann's Bay's või Discovery Bay's. Kolumbus nimetas St Ann's Bay'd "Saint Gloria", kuna ta nägi seda maad esmakordselt.

1503. aastal pidi Kolumbus oma neljanda reisi ajal veetma ühe aasta saare põhjarannikul ja nimetas saare Isla de Santiago (Sant Iago Apostol, hispaania keeles Santiago).

1509. aastal saatis Hispaniola uus kuberner Diego Kolumbus Hispaanias Sevillas sündinud konquistadori Juan de Esquivel koos 70 mehega Jamaikale, et viia lõpule selle saare vallutamine. Nad elasid kõigepealt St Ann's Bay piirkonnas ja peagi rajas Esquivel põhjarannikul, miili kaugusel St Ann's Bayst lääne pool, linna Sevilla La Nueva (inglise keeles "Uus Sevilla").

Sevilla hüljati 1524. aasta paiku, sest seda peeti ebatervislikuks. Pealinn viidi 1534. aasta paiku ümber Hispaania linna, mis kandis tollal nime Saint Jago de la Vega, lõunaosas.

Briti valitsemine

1654. aastal otsustas Oliver Cromwell murda Hispaania kontrolli Lääne-India üle ja saatis laevastiku ekspeditsioonile, mida juhtisid William Penn ja kindral Robert Venables. Laevastik jõudis Santo Domingo saarele 13. aprillil 1655, kuid britid kaotasid kahes lahingus 17. ja 25. aprillil ning otsustasid edasi liikuda Jamaikale.

10. mail 1655 juhtisid Penn ja Venables edukat rünnakut Jamaikale. Hispaanlased alistusid inglastele, vabastasid oma orjad ja põgenesid seejärel Kuubale. Just need vabastatud orjad ja nende järeltulijad, kes elasid Jamaika mägedes, said tuntuks maroonide nime all.

Sõltumatus

Pärast pikka Briti koloniaalvalitsuse perioodi saavutas Jamaica 1930. aastate lõpus teatava kohaliku poliitilise kontrolli ja pidas 1944. aastal oma esimesed valimised täieliku ja üldise täiskasvanute valimisõiguse alusel. Jamaica ühines 1958. aastal üheksa teise Ühendkuningriigi territooriumiga Lääne-India föderatsioonis, kuid lahkus sellest pärast seda, kui Jamaica valijad 1961. aastal liikmeks olemise tagasi lükkasid. Jamaica sai 1962. aastal iseseisvuse, jäädes Rahvaste Ühenduse liikmeks.

Valitsus ja poliitika

Jamaica on parlamentaarne demokraatia ja konstitutsiooniline monarhia, mille monarhiks on kuninganna Elizabeth II. Kuna Elizabeth II on lisaks Ühendkuningriigile veel viieteistkümne riigi (Commonwealth'i kuningriigi) riigipea ja elab enamasti Ühendkuningriigis, esindab teda Jamaica kuningannana Jamaical ja välismaal sageli Jamaica kindralkuberner. Kindralkuberneri nimetab Jamaica peaminister ja monarh nimetab ta ametisse. Kõik kabineti liikmed nimetab kindralkuberner peaministri soovitusel. Monarh ja kindralkuberner täidavad peamiselt tseremoniaalseid ülesandeid.

Jamaica parlament on kahekojaline. See tähendab, et see koosneb kahest kojast, senatist, mida nimetatakse ka ülemkojaks, ja esindajatekojast, mida nimetatakse ka alamkojaks. Parlamendikogu liikmed (keda nimetatakse parlamendiliikmeteks) valib Jamaica rahvas. Peaministriks nimetab kindralkuberner selle erakonna juhi, kellel on esindajatekojas kõige rohkem liikmeid. Senaatorid nimetavad peaminister ja opositsiooni parlamendiliider ühiselt ning seejärel nimetab nad ametisse kindralkuberner.

Tärts 2016. Jamaica valitsusjuhina tegutseb peaminister Holness.

Jamaikal on traditsiooniliselt olnud kahe erakonna süsteem, kus võim on sageli vaheldunud Rahvusliku Rahvapartei ja Jamaica Tööpartei (JLP) vahel. Praegune haldus- ja seadusandlik võim on Jamaica Tööpartei, millel on 2016. aasta seisuga kahekolmandikuline parlamendi häälteenamus.

Kogudused

Jamaica on jagatud 14 kihelkonda, mis on koondatud kolmeks ajalooliseks maakonnaks, millel puudub halduslik tähtsus.

Parishes of Jamaica

Cornwalli maakond

Capital

km 2

Middlesexi maakond

Capital

km 2

Surrey maakond

Capital

km 2

1

Hannover

Lucea

  453

6

Clarendon

Mai pliiats

1,196

11

Kingston

Kingston

25

2

Püha Elizabeth

Must jõgi

1,212

7

Manchester

Mandeville

   830

12

Portland

Port Antonio

814

3

Saint James

Montego Bay

  595

8

Püha Ann

St. Ann's Bay

1,213

13

Püha Andreas

Poole tee puu

453

4

Trelawny

Falmouth

  879

9

Püha Katariina

Hispaania linn

1,192

19

Püha Thomas

Morant Bay

743

5

Westmoreland

Savanna-la-Mar

  807

10

Püha Maarja

Port Maria

   611

Jamaica parlamendi sisemusZoom
Jamaica parlamendi sisemus

Rahvastik

Demograafia

2011. aastal (viimane rahvaloendus) elas Jamaical 2 697 983 inimest: 1 334 533 meest ja 1 363 450 naist. Linnades elas 1 453 438 inimest (53,9%). Rahvastikutihedus oli 245,5 inimest/km².

Järgnevas tabelis on esitatud 2011. aasta rahvaloenduse käigus valla elanike arv.

Kogudus

Kogurahvastik

Urbanpopulation

Maaelanikkond

Kingston

7004890570000000000♠89,057

7004890570000000000♠89,057

-

Püha Andreas

7005573369000000000♠573,369

7005495771000000000♠495,771

7004775980000000000♠77,598

Püha Thomas

7004939020000000000♠93,902

7004269070000000000♠26,907

7004669950000000000♠66,995

Portland

7004817440000000000♠81,744

7004195090000000000♠19,509

7004622350000000000♠62,235

Püha Maarja

7005113615000000000♠113,615

7004275330000000000♠27,533

7004860820000000000♠86,082

Püha Ann

7005172362000000000♠172,362

7004498120000000000♠49,812

7005122550000000000♠122,550

Saint James

7005183811000000000♠183,811

7005110207000000000♠110,207

7004736040000000000♠73,604

Hannover

7004695330000000000♠69,533

7003728200000000000♠7,282

7004622510000000000♠62,251

Westmoreland

7005144103000000000♠144,103

7004395910000000000♠39,591

7005104512000000000♠104,512

Püha Elizabeth

7005150205000000000♠150,205

7004225850000000000♠22,585

7005127620000000000♠127,620

Manchester

7005189797000000000♠189,797

7004663900000000000♠66,390

7005123407000000000♠123,407

Trelawny

7004751640000000000♠75,164

7004143780000000000♠14,378

7004607860000000000♠60,786

Clarendon

7005245103000000000♠245,103

7004858610000000000♠85,861

7005159242000000000♠159,242

Püha Katariina

7005516218000000000♠516,218

7005398555000000000♠398,555

7005117663000000000♠117,663

Jamaica

7006269798300000000♠2,697,983

7006145343800000000♠1,453,438

7006124454500000000♠1,244,545

Inimesed

Hinnangute kohaselt on umbes 70% jamaikalastest mustanahalised ja ülejäänud 30% koosneb peamiselt segaverelistest, kuid hõlmab ka valgeid ja aasia jamaikalasi.

Keel

Jamaica ametlik keel on inglise keel ja elanikkond räägib ka Jamaica kreooli inglise keelt.

Religioon

Jamaica rahvastik on 62,5% protestantlik (10,8% Seitsmenda Päeva Adventistide Kirik, 9,5% nelipühilased, 8,3 Muu Jumala Kirik, 7,2% baptistid, 6,3% Uue Testamendi Jumala Kirik, 4,8% Jamaica Jumala Kirik, 4,3% Prohvetite Jumala Kirik, 3,6% anglikaani, 7,7% muud kristlased), 2,6% katoliiklased, 14,2% muu või määratlemata, 20,9% ei ole.

Geograafia

Jamaica asub laiuskraadide 17° 42" N ja 18° 31" N ning pikkuskraadide 78° 22" W ja 76° 11" vahel, st ekvaatori ja vähktropiidi vahel. Selle pindala on 10 990 ruutkilomeetrit.

Jamaica on Kuuba ja Hispaniola (Haiti ja Dominikaani Vabariik) järel suuruselt kolmas saareriik Suur-Antillides; see on suurem kui Puerto Rico. Saare pikkus idast läände on 235 kilomeetrit; laius põhjast lõunasse varieerub 35 kilomeetri ja 82 kilomeetri vahel. Riik koosneb peamiselt mandrist, kuid ranniku lähedal on mõned üksikud väikesaared.

Blue Mountains on Jamaica pikim mäestik. Nende hulka kuulub saare kõrgeim punkt Blue Mountain Peak, mis on 2256 meetri kõrgusel.

Jõed

Rio Minho on Jamaica pikim jõgi 92,8 kilomeetri pikkusega. See voolab saare geograafilise keskuse lähedal, voolab üldiselt lõuna-lõuna-loode suunas ja suubub Kariibi merre Carlisle'i lahes saare lõunarannikul, saare lõunapoolseimast punktist Portland Pointist lääne pool.

Must jõgi on üks pikimaid jõgesid Jamaical. Seda peeti 53,4 km pikkuseks, kuni avastati, et Rio Minho on pikem. Algselt kandis ta nime Rio Caobana.

Jamaica topograafiline kaartZoom
Jamaica topograafiline kaart

Kuulsad inimesed

Saar on tuntud rastafari liikumise ja reggae-artisti Bob Marley poolest. Ka populaarne sprinter Usain Bolt on sealt pärit. Usain Bolt võitis 2016. aastal Rio's kulla 100 ja 200 jooksus. Inglismaa väravavaht Joe Hart on samuti Jamaikal sündinud.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Jamaica?


V: Jamaica on Kariibi mere saareriik, mis kuulub Suur-Antillide hulka ja asub Kuubast umbes 140 kilomeetrit lõuna pool ja Hispaniolast 191 kilomeetrit lääne pool.

K: Milline on Jamaica pealinn?


V: Jamaica pealinn on Kingston.

K: Millised on veel mõned linnad Jamaical?


V: Muud Jamaica linnad on Montego Bay, St Ann's Bay ja Spanish Town.

K: Kuidas on Jamaica jagunenud?


V: Jamaica on jagatud kolmeks krahvkonnaks - Cornwall, Middlesex ja Surrey -, mis on jaotatud 14 krahvkonnaks.

K: Mis on Jamaica taino nimetus?


V: Jamaica taíno nimi on Xaymaca, mis tähendab "allikate maa".

K: Kui suur on Jamaica?


V: Jamaica pindala on 10 990 ruutkilomeetrit, mis teeb sellest Suur-Antillide suuruselt kolmanda saareriigi.

K: Milline on Jamaica seos Lääne-India saartega?


V: Jamaica on osa Lääne-India saartest.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3