Taínod — Kariibi põlisrahvas: ajalugu, kultuur ja Kolumbuse kohtumine

Taínod olid põlisrahvas, kes elas Ameerikas enne Kolumbuse saabumist. Nad olid pärit Lõuna-Ameerika Kariibi mere rannikult. Um 1200 pKr. kolisid nad põhja poole Väike-Antillide ja Suur-Antillide saareketti.

Kui Christoph Kolumbus Ameerikasse jõudis, elasid taínod Bahama saartel, Suurtel Antillidel (Kuuba, Jamaica, Hispaniola ja Puerto Rico) ning mõnel Väikeste Antillide põhjaosa saarel. Nende kultuur erines arawakide (teine Lõuna-Ameerika põlisrahvaste rühm) kultuurist. Nad olid esimesed inimesed, kellega hispaanlased Ameerikas kohtusid.

Päritolu ja levik

Taínod kuuluvad Arawaki keelkonda ja ilmnesid ajaloolistes allikates kui laiem kultuuriline rühm, mis oli levinud Lõuna-Ameerika kirderannikult kuni Kariibi saarestikuni. Ligikaudu 12. sajandil pKr algas nende laiem kolimine põhja poole, mille tagajärjel kujunesid välja kohalikud rühmitused Väike- ja Suurtel Antillidel. Sõna "taíno" on tõlgendatud kui "lahke" või "tubli" vastavalt mõnele allikale, kuid sõna päritolu ja täpne tähendus on arheoloogide ja keeleteadlaste vahel arutelu objekt.

Eluviis ja majandus

Taínod olid peamiselt põllumajanduse, kalapüügi ja jahipidamisega tegelevad inimesed. Nad viljelendasid peamiselt kassavat (maniok), maisi, bataati (maguskartul), herneid, paprikat ja põhilisi puuvilju. Kassava juur oli toidulaual keskne — sellest valmistati leiba/sööki jahu meenutava taina kaudu.

Lisaks põllumajandusele kasutasid taínod oskuslikult meres ja jõgedes kala- ja koorikloomapüüki ning olid head kanuutegijad ja meresõitjad. Külad ehk yucayeque olid sageli ranna lähedal või viljakate pinnastega kohtades ning neid iseloomustasid ruudukujulised laiad platsid ja taimeladused.

Sotsiaalne korraldus

Taíno ühiskond oli hierarhiline: juhtivaid rolle täitsid cacique'id ehk pealikud, kelle all olid nitaínod (sõjaväelised/aalikad) ja naboria'd (töölised ja talupojad). Samuti oli oluline vaimulik/rituaalne klass — bohíque ehk šamaanid, kes juhatasid rituaale, ravisid ja vahendasid suhteid esivanemate ning jumalustega.

Kultuur, kunst ja rituaalid

Taínode kultuuris oli oluline kunstiline väljendus keraamika, puu- ja kiviskulptuuride ning petroglüüfide kaudu. Nad valmistasid zemis — pühad kujud või talismanid, mis kujutasid jumalaid, esivanemaid või vaime ning millel oli rituaalne tähendus.

Batey oli tseremoniaalne platsi- ja pallimäng, millel oli nii meelelahutuslik kui ka rituaalne roll, seal toimusid ka pulmad ja pidustused. Rituaalide käigus kasutati mõnikord psühhoaktiivseid aineid (nt cohoba rituaal), mida juhtisid bohíque'd.

Keel ja pärand

Taíno keel kuulus Arawaki keelkonda. Kuigi taíno keel suri peaaegu välja pärast Euroopa kokkupuudet, on sellest jäänud palju laensõnu hispaania ja inglise keelde: näiteks sõnad nagu "barbecue" (barbacoa), "hammock" (hamaca), "canoe" (canoa), "tobacco" (tabaco) ja "hurricane" (huracán) pärinevad taíno või sugulaskeeltest.

Kolumbuse kohtumine ja tagajärjed

1492. aastal, kui Christoph Kolumbus tabas Bahama saari, kohtusid hispaanlased esimest korda taínodega. Alguses olid suhted suhteliselt rahumeelsed ja taínod aitasid varajastel uurijatel ning jagasid kohalikke toiduvõtteid ja teadmisi. Varsti pärast seda aga muutusid suhted rängemaks: hispaanlased sundisid taínosid tööle, otsisid kulda ja laiendasid asundusi.

Suurimad mõjud olid aga epideemiad ja ülejõhutuslik ekspluateerimine. Euroopatelt tulnud haigused (nagu rõuged, gripp ja leetrit meenutavad haigused), millele põlisrahvasel puudus immuunsus, tekitasid katastroofilisi hukkumisi. Koos sunnitöö, vägivaldse orjastamise ja sotsiaalse lagunemisega viis see kiire demograafilise kokkuvarisemiseni juba 16. sajandi jooksul.

Mõned taíno rühmad ja juhid vastasid vastupanuga; tuntud on näiteks hilisemad mässud Hispaniola saarel. Siiski hävis paljus osa taíno kultuurist ja paljud inimesed surid või assimileerusid sisse uutesse segunenud rahvastikesse.

Arheoloogia ja kaasaegne pärimus

Arheoloogilised uuringud Hispaniola, Puerto Rico, Kuuba ja teistel saartel on aidanud taastada taínode eluolu — avastatud on keraamikat, tööriistu, petroglüüfe ja kodumaiseid jäänuseid, mis valgustavad nende igapäevaelu, rituaale ja majandusstruktuure. Radiokarbonaat- ja stratigraafilised uuringud aitavad täpsustada nende ajajoont ja kontaktide ulatust.

Kaasaegsetes Kariibi rahvustes on taíno pärand elus: geneetilised uuringud näitavad, et paljud kohalike elanike ja hispaania päritolu inimeste genofondis on teatud määral taíno jooni. Aja jooksul on tekkinud kultuurilised taastus- ja pärimislained: inimesed Puerto Ricos, Dominikaani Vabariigis ja mujal tõstavad esile taíno identiteeti, keelepärandit ja kunsti.

Kokkuvõte

Taínod olid mitmekülgne ja hästi kohanenud Kariibi põlisrahvas, kellel oli rikas kultuur, keerukas sotsiaalne korraldus ja tugev meresõidu- ning põllumajandustraditsioon. Kolonisaatoritega kokkupuutumine 15.–16. sajandil tõi kaasa pöördumatuid muutusi: demograafilise krahhi, kultuurilise transformatsiooni ja osa pärandi peaaegu kadumise. Tänapäeval pakuvad arheoloogia, geneetika ja kohaliku kogukonna algatused võimalusi paremini mõista ja väärtustada taínode pärandit.

Kultuur ja elustiil

Taíno ühiskond jagunes kahte klassi. Oli naborias (lihtrahvas) ja nitaínos (aadlikud). Mõlemat klassi valitsesid pealikud, keda nimetatakse caciques'iks. Caciques võisid olla kas mehed või naised. Oli ka bohique'id (meditsiinitegelased).

Taínod elasid külades, mida kutsuti yucayeques'iks. . Bahama saarte külad olid kõige väiksemad. Taínod ehitasid suuri ümmargusi maju, mida kutsuti bohio, kus elas mitu perekonda. Cacique ja tema perekond elasid ristkülikukujulises majas, mida kutsuti caney'ks. Inimesed magasid puuvillastel võrkkiikudel (hamacas).

Taínod mängisid sageli pallimängu nimega batey. Batey oli ka selle koha nimi, kus nad mängisid ja tantsisid. Cacique istus puust toolil, mida kutsuti duho või dujo.

Dujo , Taínose valmistatud puidust tool.

Küsimused ja vastused

K: Kes olid tainlased?

K: Kust tulid taínod?

K: Millal liikusid taínod põhja poole Väike- ja Suur-Antillide saareketti?

K: Kus elasid taínod, kui Christoph Kolumbus Ameerikasse jõudis?

K: Mille poolest erines taínode kultuur arawakide kultuurist?

K: Kes olid esimesed inimesed, keda hispaanlased Ameerikas kohtasid?

K: Kust rändasid taínod algselt Kariibi mere saartele?

Otsing