Kolumbuse-eelne Ameerika: ajalugu, kultuurid ja tsivilisatsioonid

Avasta Kolumbuse-eelne Ameerika: põnevad tsivilisatsioonid, maiade, asteekide ja inkade ajalugu, arhitektuur ning põlisrahvaste rikkalik kultuuripärand.

Kolumbuse-eelne ajastu tähendab Ameerika ajalugu ja eelajalugu enne seda, kui Ameerika mandrile avaldasid olulist Euroopa mõju.

Kolumbuse-eelne sõna viitab ajastule enne Kristopher Kolumbust, kuid mõnikord võib see hõlmata ka Ameerika põlisrahvaste kultuuride ajalugu, kuna need jätkasid oma arengut pärast Kristopher Kolumbuse esimest maabumist 1492. aastal, kuni eurooplased neid vallutasid või mõjutasid, isegi kui see toimus aastakümneid või isegi sajandeid pärast Kolumbuse saabumist.

Kolumbuse-eelne kultuur võib tähendada ka mis tahes suure Ameerika põlisrahva tsivilisatsiooni, näiteks Meso-Ameerika (asteekide ja maiade) ja Andide (inkade, moche ja chibcha) kultuuri.

Ajaline raamistik ja levik

Kolumbuse-eelne aeg hõlmab inimeste saabumisest Ameerikasse alates kuni viimaste iseseisvate põlisrahvaste ühiskondade Euroopa mõjutamiseni. Inimesed jõudsid mandrile tõenäoliselt enam kui 15 000–20 000 aastat tagasi (sõltuvalt teaduslikest tõenditest) kas Beringi maasilla või rannikuäärsete marsruutide kaudu. Erinevad kultuurid arendasid end sõltuvalt geograafiast, kliimast ja ressursist — alates Arktikast kuni Patagooniani.

Peamised kultuuripiirkonnad ja tsivilisatsioonid

Meso-Ameerika: Kesk-Ameerikas tekkisid keerukad tsivilisatsioonid, nagu maiad, asteegid, teotihuacani ja tolteekide järeltulijad. Siin kodustati mais (maize), mis muutis põllumajanduse ja võimaldas linnaelu ning keerukaid religioosseid ja poliitilisi struktuure.

Andide kultuurid: Lõuna-Ameerika Andide piirkonnas kujunesid tugevad tsivilisatsioonid nagu inka, moche ja teised. Inka ehitas ulatuslikku tee- ja transpordivõrku, terrasspõllumajandust ja kasutas info edastamiseks quipu-süsteemi.

Põhja-Ameerika: Siin oli mitmekesine rida kultuure — põllumajanduslikud ühiskonnad Mississippi orus (näiteks Cahokia), Anasazi/Pueblo kultuurid lõuna-läänes, kalurikülad Vaikse ookeani looderannikul ja palju teisi. Mõnel alal valitsesid tihedalt organiseeritud linnad, teisel pool elati väiksemates külades ja rändhõimudes.

Põhilised saavutused ja eluviis

Põllumajandus: Mais, põldoad ja squash Meso-Ameerikas; kartul ja juurviljad Andides — need kultuurid arenesid välja keeruka põllumajanduse, irrigationi ja terasside kasutamise, mis võimaldas suurt rahvaarvu ja linnastumist.

Linnad ja arhitektuur: Suured linnad nagu Teotihuacan, Tenochtitlan, Tikal, Cahokia ja Cusco olid tsiviil- ja religioossed keskused. Püramiidid, templid, terrassid ja linnaplaanid peegeldavad kõrget ehitus- ja organiseerimistaset.

Kirjutus ja teadmised: Mõned kultuurid — näiteks maiad — arendasid hieroglüüfilise kirjutamise, täpse kalendri ja kõrgelt arenenud astronoomia. Andides kasutati quipu-süsteemi andmete ja ajaloo salvestamiseks. Teised kultuurid kasutasid suu kaudu antavaid pärimusi ja sümboolseid kunstiliike teadmiste edastamiseks.

Tehnoloogia ja käsitöö: Metallurgia (peamiselt Andides pronks ja vasehõngulised sulamid), keerukas keraamika, tekstiilid, kiviraidur töö ja põllumajandustööriistad olid levinud. Samuti toimus ulatuslik käsitöö- ja kauplemistegevus.

Sotsiaalne ja religioosne korraldus

Kultuuride sotsiaalne ülesehitus oli varieeruv: olemaski olid hierarhilised riigid ja keisririigid (näiteks asteegid ja inkad), aga ka võrdsust rõhutavad kogukonnakihid. Religioon mängis keskset rolli: pakkumised, rituaalid, pühapaigad ja vaimude uskumused olid igapäevaelus tihti läbi põimunud poliitika ja majandusega.

Kaubandus ja kommunikatsioon

Pikaulatuslikud kaubateed ja vahetussüsteemid ühendasid erinevaid piirkondi. Meso-Ameerika ja Andide võrgustikud võimaldasid kauba liikumist (nt vürtsid, keraamika, tekstiilid, metallesemed) ja ideede levikut, mis kiirendas tehnoloogilist ja kultuurilist arengut.

Hävimine, kokkupuude ja pärand

Euroopa kontakt tõi tempo ja iseloomuga muutusi: sõjad, koloniseerimine ja eriti nakkushaigused (nagu katk, rõuged) põhjustasid paljude põlisrahvaste elanikkonna jõulist langust. Siiski säilisid ja kohanesid paljud traditsioonid ning paljud tänased põlisrahvaste kogukonnad hoiavad edasi keeli, kombeid ja teadmisi, mis ulatuvad kolumbuse-eelsesse aega.

Allikad ja uurimismeetodid

Kolumbuse-eelse ajaloo uurimine tugineb arheoloogiale, etnoajaloole, keeleuurimisele, paleoekoloogiale ja tänapäeva põlisrahvaste suulisele pärimusele. Ka DNA-analüüsid ja kaugseire (nt satelliidipildid) annavad uusi teadmisi asulate paiknemisest ja muutustest.

Miks see on oluline tänapäeval?

Kolumbuse-eelne pärand on oluline kultuurilise mitmekesisuse, teadusliku teadmise ja ajaloolise õigluse mõistmiseks. See pärand aitab paremini hinnata põlisrahvaste tehnoloogilist oskust, majanduslikku komplekssust ja keskkonnaalast kohanemist. Samuti toetab see kaitse- ja säilitustegevusi, et hoida mälestisi, keeli ja traditsioone tulevastele põlvedele.

Märkused: Kuigi „kolumbuse-eelne“ tähistab piiri enne esimest Euroopast pärit kokkupuudet, ei tähenda see, et arengud seisnesid ühes ajaraamis — paljud kultuurid arenesid ja muutusid pidevalt ka pärast 1492. aastat. Tänapäeva uurimused keskenduvad nii ainelistel tõenditel kui ka põlisrahvaste häälele ja osalusele oma ajaloo tõlgendamisel.

Küsimused ja vastused

K: Mida tähendab mõiste "eelkolmnurga"?

K: Kui kaua kestis Kolumbuse-eelne ajastu?

K: Millised on mõned näited Kolumbuse-eelse ajastu suurtest põlisrahvaste tsivilisatsioonidest?

K: Millised tõendid on meil nende iidsete tsivilisatsioonide kohta?

K: Kes oli Christoph Kolumbus?

K: Kuidas mõjutas Euroopa mõju indiaanlasi sel ajavahemikul?

Otsing