Asteegid

Ajalugu

Enne asteekide impeeriumi vallutamist elasid põlisrahvad paljudes eraldiseisvates linnriikides. Need olid väikesed linnad, mida ümbritsesid põllumaad. Igal riigil oli oma valitseja. Umbes 1100 pKr hakkasid need linnriigid omavahel võitlema võimu ja piirkonna ressursside kontrolli pärast.

Ajaloolased arvavad, et asteegid tulid Kesk-Mesoamerikasse umbes 1200. aasta paiku. Nad tulid sealt, kus praegu on Loode-Mehhiko. Ajaloolase Lisa Marty sõnul:

"

Kui "mehhiklased" saabusid millalgi 1200. aastal pKr. Kesk-Ameerikasse [Mesoamerikasse], [peeti] neid jõhkrate barbaritena. Nad kandsid loomanahku ja elasid kui jahimehed-koguhoidjad[,] nende elustiil sattus vastuollu piirkonna asustatud põllumajandusega [talupõhiste] kogukondadega. Alguses elasid nad ränduridena, kes sõid madusid ja kahjureid ... Umbes 100 aastat elasid asteegid Kesk-Olevikus rändavate tõrjututena. Ühelt territooriumilt teise järel välja visatud, olid nad sunnitud elama kohas, kus keegi teine ei tahtnud elada: väikeste soostunud saarte rühmas keset ... Texcoco järve[.]

"

1325. aastaks olid asteegid ehitanud Texcoco järves asuvale saarele Tenochtitlani. Tenotštitlanist sai linnriik, mis muutus järk-järgult üha võimsamaks.

Umbes 1400. aastaks olid kolm linnriiki kasvanud väikesteks impeeriumideks. Need kaks impeeriumi pidasid 1428. aastal Tepaneci sõda piirkonna üle kontrolli saavutamiseks. Texcoco impeerium sõlmis liidu mõne teise võimsa linnriigi, sealhulgas Tenochtitlaniga, ja võitis sõja. Need liitlased pidid jagama võimu võrdselt, kuna nad hakkasid saama kontrolli rohkemate maade üle. Kuid 1430. aastaks sai Tenochtitlanist liidu kõige võimsam liige. Sellest sai asteekide impeeriumi pealinn ja selle valitsejast sai impeeriumi "kõrge kuningas".

Asteekide impeerium

Asteekide impeerium eksisteeris umbes aastatel 1438-1521 pKr. Kui impeerium oli suurim, hõlmas see suurema osa Mesoamerikast ja kontrollis umbes 11 000 000 inimest.

Tenochtitlan

Tenochtitlan oli asteekide impeeriumi pealinn. Tenochtitlan oli tol ajal üks maailma suurimaid linnu. 1500. aastate alguseks elas linnas vähemalt 200 000 inimest. See tegi Tenochtitlanist enne Christoph Kolumbuse saabumist Ameerika suurima linna.

Mehhiko linn hõlmab nüüd kogu ala, kus varem asus Tenochtitlan.

Joonis sellest, milline võis välja näha osa Tenochtitlanist.

Religioon

Asteegid uskusid paljudesse jumalatesse. Kaks kõige tähtsamat jumalat, keda nad kummardasid, olid Huitzilopochtli, sõja- ja päikesejumal, ning Tlaloc, vihmajumal. Teine oluline jumal oli Quetzalcoatl (sulepeaga madu), õppimise ja tsivilisatsiooni jumal.

Asteegid tegid palju asju, et jumalaid õnnelikuks teha. Nende asjade hulka kuulusid ka inimohvrid. Nad uskusid, et see aitas hoida maailma lõppu. Asteegid uskusid, et jumalad olid nad loonud ja et inimohvrid olid kõige võimsam viis elu kingituse tagastamiseks. Samuti uskusid asteegid, et jumalad pidasid peaaegu lõputut võitlust. Ohverdatud südamed ja veri toitsid häid jumalaid, et anda neile jõudu kurjade jumalate vastu võitlemiseks. Inimohvrid toimusid sageli Templo Mayoris, asteekide suures püramiiditemplis.

Toiduained

Asteegid sõid taimi ja köögivilju, mis võisid Meso-Ameerikas kergesti kasvada. Asteekide peamised toidud olid mais, oad ja kõrvitsad. Sageli kasutasid nad maitseainetena tomateid ja tšilli. Asteekide turgudel müüdi puuvilju, köögivilju, vürtse, lilli, koeri, linde ja kakaoube. Nad valmistasid ka šokolaadi. Kuid neil ei olnud suhkrut, seega oli nende šokolaad tugev vedelik, milles oli tšilli. Nad valmistasid ka alkohoolset jooki nimega chocolatl. Need toidud levisid hiljem üle kogu maailma.

Sotsiaalne struktuur

Asteekide ühiskonnas olid erinevad sotsiaalsed klassid, millel oli erinev sotsiaalne staatus. Kõige tähtsamad inimesed olid valitsejad. Asteekide esimene kuningas oli Acamapichtli. Nende viimane kuningas oli Cuauhtemoc. Ta loovutas asteekide impeeriumi juhtimise Hernan Cortesile asteekide impeeriumi Hispaania vallutamise ajal.

Järgnesid aadlikud. Need olid impeeriumi võimsad valitsusliikmed, suured sõdalased, kohtunikud ja preestrid. Need inimesed nautisid kõrget sotsiaalset staatust.

Järgmine ühiskonnaklass oli lihtrahvas (commoners). Need olid impeeriumi igapäevased töötajad. Enamik neist tegeles talupidamisega, pidas kauplusi või kauplesid. Muude tööliste hulka kuulusid käsitöölised, tavalised sõdurid ja kalurid. Tavainimestel oli lubatud omada maad rühmana või perekonnana. Üksikisik ei tohtinud siiski maad omada.

Asteekide ühiskonnas olid kõige madalamad ühiskonnaklassid pärisorjad ja seejärel orjad. Orjadel ei olnud mingeid õigusi. Neid osteti ja müüdi asteekide turgudel. Samuti ohverdasid asteegid mõned sõjavangid oma jumalatele. Kui neil oli aga raha, võisid nad end vabaks osta ja saada tavakodanikeks.

Suurema osa ajast, mil asteekide impeerium eksisteeris, oli väga raske liikuda sotsiaalsete klasside vahel. Tavaliselt, kui inimene sündis ühte ühiskonnaklassi, jäi ta sellesse klassi kogu oma eluks.

Asteekidel olid karmid karistused kuritegude eest, mis meile praegu tunduvad lihtsad. Näiteks võis inimene saada surmanuhtluse abielurikkumise eest, elava puu mahalõikamise eest, põllu piiri nihutamise eest, et muuta oma maa suuremaks ja kellegi teise maa väiksemaks, suurema varguse, riigireetmise, korrarikkumise (avalikus kohas häda tekitamine), joobesuse ja promissiivsuse eest. Asteekide sumptuaariseaduse kohaselt võis lihtrahvas saada surmanuhtluse ka puuvilla kandmise eest. ^p. 88

Haridus

Asteegid uurisid astroloogiat ning kasutasid planeetide ja tähtede liikumist erinevate kalendrite loomiseks. Neil oli täpne kalender, mis koosnes 365 päevast, mis põhinesid päikese liikumisel. Neil oli ka religioosne kalender, mis koosnes 260 päevast.

Asteegid õppisid ja õpetasid ka mitmeid keerulisi aineid, sealhulgas geomeetriat, matemaatikat, väitlust, õigust, muusikat, luulet, arhitektuuri ja põllumajandust.

Sport

Kõige populaarsem asteekide spordiala oli Tlachtili. Nad mängisid seda mängu, kasutades kummipalle ja vertikaalseid karikaid, mis asetsesid väljaku keskel vastaskülgedel. Mängu eesmärk oli lüüa palli korvidesse, kasutades selleks oma põlvi. Mängu võitis see meeskond, kes esimesena skooris.

Asteekide impeeriumi lõpp

Aastatel 1519-1521 liitus hispaania konquistadori Hernán Cortés Tlaxcalaga ja teiste asteekide vaenlastega. Konkistadoorid võitsid asteegid, võtsid nende impeeriumi ja tegid sellest Hispaania koloonia. Mõned asteegid ei tahtnud Cortési sõdurite vastu võidelda, sest nad pidasid neid jumalateks.

Asteegid täna

Tänapäeval on paljudel mehhiklastel asteekide ja teiste indiaanlaste esivanemad. Mehhikos kasutatakse ikka veel asteekide sümboleid. Mehhiko lipul on kujutatud kotkast kaktusel, mille suus on madu. See oli asteekide sümbol. Isegi nimi Mehhiko on asteekide sõna.