Asteegid: Nahua rahvas, Tenochtitlan ja Asteekide impeeriumi ülevaade
Asteegid: põhjalik ülevaade Nahua rahvast, Tenochtitlani ajaloost ja Asteekide impeeriumi tõusust, kultuurist, usundist ning langusest — avasta Mehhiko varajane suurvõim.
Asteegid olid Meso-Ameerikas elanud indiaanlased. Nad valitsesid asteekide impeeriumi 14. sajandist kuni 16. sajandini. Asteekide keskseks poliitiliseks ja majanduslikuks keskuseks oli suur linn Tenochtitlan, mis asus Texcoco järve keskosas kunstlikul saarel ja mida sageli peetakse ka nende tsivilisatsiooni tipus saavutatud suureks linnaplaneerimise ja inseneritöö näiteks.
Päritolu ja nimi
Nimetus "asteekid" tuleneb fraasist "inimesed Aztlanist". Legendid räägivad, et Aztlan oli esimene koht, kus asteegid kunagi elasid. "Aztlan" tähendab Nahuatl keeles "haigurite paika". p. 8 Ajaloolased kasutavad terminit sageli laiemalt Nahua keelerühmast pärit rahvaste kohta, kuid ise kutsusid nad end sageli mehhik või nahua, mistõttu riigi nimi on Mehhiko ja nende keel on tuntud kui nahuatl.
Tenochtitlani ja impeeriumi ülesehitus
Sageli viitab termin "asteekid" ainult Tenochtitlani rahvale. See oli linn Texcoco järves asuval saarel. Tenochtitlan oli osa kolmel pool meeldejäävast liidust ehk Triple Alliance — Tenochtitlan, Texcoco ja Tlacopan —, mis ühendas oma sõjalise ja administratiivse jõu, et luua laialdane impeerium. Impeerium võttis vallutatud aladelt tribuute: toitu, käsitööd, töökäsi ja luksusesemeid, mis hoidsid keskset eliiti ja templiteehitust.
Ühiskond, majandus ja tehnoloogia
Asteekide ühiskond oli hierarhiline: troon pealikel, aadlikel, sõjaväelastel ja preestritel ning allpool talupoegadel, käsitöölistel ja orjadel. Majanduse nurgakiviks oli põllumajandus: nende kuulsad chinampas — kunstlikud aiad ja saared järvel — võimaldasid väga produktiivset põllupidamist linnapiirkondade lähedal. Samuti oli arenenud käsitöö (keraamika, tekstiilid, metalltöö) ja kauplemine nii sisealade kui ka kõrvalvate piirkondadega.
Usk, kultuur ja teadus
Asteekide usk oli polüteistlik ja tugevalt rituaalne. Peamised jumalad, näiteks Huitzilopochtli ja Tlaloc, nõudsid ohverdamist — mõnel juhul ka inimohvreid —, mis oli osa usulisest ja poliitilisest süsteemist ning kinnitas preestrite ja valitsejate autoriteeti. Nad kasutasid keerukat kalendrisüsteemi ja pidid arvestama nii usulisi kui põlluharulisi rituale. Asteekide kunst, arhitektuur (püramiidid, templid), kirjalikud kodeksid ja suuline traditsioon annavad tänaseni väärtuslikku teavet nende maailmapildist.
Sõda ja poliitika
Sõjaline oskus oli impeeriumi laienemise peamine instrument. Asteegid korraldasid ründe- ja vallutuskampaaniaid, pidasid kinni vasallriikidest vastu nõutavat tribuuti ning kasutasid sõda ka staatuse ja poliitilise mõju tähistamiseks. Sõjaväeülesanded, pidustused ja vangide võtmine olid seotud rituaalsete ohvritega ning aitasid säilitada sotsiaalset järjestust.
Langus ja Hispaania vallutus
16. sajandi alguses saabus Mehhikosse Hispaania konkistadoor Hernán Cortés koos kohalike liitlastena tegutsenud vürstidega (nt Tlaxcala). Asteekide riik kukkus lühikese, kuid hävitava perioodi järel — osalt tänu sõjalisele survele, osalt epideemiatele (nt rõuged), mis kõrvaldased suure osa elanikkonnast ning nõrgestas sotsiaalset struktuuri. Tenochtitlani langemine 1521 tähistas asteekide riigi lõppu, kuid paljud kultuurilised jooned säilisid.
Pärand ja tänapäev
Asteekide järeltulijad, Nahua rahvad, elavad tänase Mehhiko aladel ja hoiavad elus nahuatl keelt ning traditsioone. Asteekide vaimne ja materjalne pärand — keel, kunst, köök (nt maisipõhised toidud) ja paigad — mõjutavad endiselt Mehhiko kultuurilist identiteeti ja on uurimuse ning avaliku huviga jätkuvalt tähtsal kohal.
Asteekide püramiid Acatitlanis, Mehhiko osariigis
Asteekide päikesekivi, tuntud ka kui asteekide kalendrikivi, Mehhiko linna riiklikus antropoloogiamuuseumis.
Ajalugu
Enne asteekide impeeriumi vallutamist elasid põlisrahvad paljudes eraldiseisvates linnriikides. Need olid väikesed linnad, mida ümbritsesid põllumaad. Igal riigil oli oma valitseja. Umbes 1100 pKr hakkasid need linnriigid omavahel võitlema võimu ja piirkonna ressursside kontrolli pärast.
Ajaloolased arvavad, et asteegid tulid Kesk-Mesoamerikasse umbes 1200. aasta paiku. Nad tulid sealt, kus praegu on Loode-Mehhiko. Ajaloolase Lisa Marty sõnul:
| " | Kui "mehhiklased" saabusid millalgi 1200. aastal pKr. Kesk-Ameerikasse [Mesoamerikasse], [peeti] neid jõhkrate barbaritena. Nad kandsid loomanahku ja elasid kui jahimehed-koguhoidjad[,] nende elustiil sattus vastuollu piirkonna asustatud põllumajandusega [talupõhiste] kogukondadega. Alguses elasid nad ränduridena, kes sõid madusid ja kahjureid ... Umbes 100 aastat elasid asteegid Kesk-Olevikus rändavate tõrjututena. Ühelt territooriumilt teise järel välja visatud, olid nad sunnitud elama kohas, kus keegi teine ei tahtnud elada: väikeste soostunud saarte rühmas keset ... Texcoco järve[.] | " |
1325. aastaks olid asteegid ehitanud Texcoco järves asuvale saarele Tenochtitlani. Tenotštitlanist sai linnriik, mis muutus järk-järgult üha võimsamaks.
Umbes 1400. aastaks olid kolm linnriiki kasvanud väikesteks impeeriumideks. Need kaks impeeriumi pidasid 1428. aastal Tepaneci sõda piirkonna üle kontrolli saavutamiseks. Texcoco impeerium sõlmis liidu mõne teise võimsa linnriigi, sealhulgas Tenochtitlaniga, ja võitis sõja. Need liitlased pidid jagama võimu võrdselt, kuna nad hakkasid saama kontrolli rohkemate maade üle. Kuid 1430. aastaks sai Tenochtitlanist liidu kõige võimsam liige. Sellest sai asteekide impeeriumi pealinn ja selle valitsejast sai impeeriumi "kõrge kuningas".
· 
Asteekide joonistus Mehhiklaste lahkumisest Aztlanist
· 
Mesoameerika kaart
· 
Linnriikide kaart 16. sajandil
Asteekide impeerium
Asteekide impeerium eksisteeris umbes aastatel 1438-1521 pKr. Kui impeerium oli suurim, hõlmas see suurema osa Mesoamerikast ja kontrollis umbes 11 000 000 inimest.
Tenochtitlan
Tenochtitlan oli asteekide impeeriumi pealinn. Tenochtitlan oli tol ajal üks maailma suurimaid linnu. 1500. aastate alguseks elas linnas vähemalt 200 000 inimest. See tegi Tenochtitlanist enne Christoph Kolumbuse saabumist Ameerika suurima linna.
Mehhiko linn hõlmab nüüd kogu ala, kus varem asus Tenochtitlan.
Joonis sellest, milline võis välja näha osa Tenochtitlanist.
Religioon
Asteegid uskusid paljudesse jumalatesse. Kaks kõige tähtsamat jumalat, keda nad kummardasid, olid Huitzilopochtli, sõja- ja päikesejumal, ning Tlaloc, vihmajumal. Teine oluline jumal oli Quetzalcoatl (sulepeaga madu), õppimise ja tsivilisatsiooni jumal.
Asteegid tegid palju asju, et jumalaid õnnelikuks teha. Nende asjade hulka kuulusid ka inimohvrid. Nad uskusid, et see aitas hoida maailma lõppu. Asteegid uskusid, et jumalad olid nad loonud ja et inimohvrid olid kõige võimsam viis elu kingituse tagastamiseks. Samuti uskusid asteegid, et jumalad pidasid peaaegu lõputut võitlust. Ohverdatud südamed ja veri toitsid häid jumalaid, et anda neile jõudu kurjade jumalate vastu võitlemiseks. Inimohvrid toimusid sageli Templo Mayoris, asteekide suures püramiiditemplis.
· 
Huitzilopochtli, nagu on kujutatud Codex Telleriano-Remensis'is.
· 
Quetzalcoatl Codex Telleriano-Remensis'is
· 
Tezcatlipoca Borgia koodeksis
· 
Hispaania joonis inimohvri kohta
Toiduained
Asteegid sõid taimi ja köögivilju, mis võisid Meso-Ameerikas kergesti kasvada. Asteekide peamised toidud olid mais, oad ja kõrvitsad. Sageli kasutasid nad maitseainetena tomateid ja tšilli. Asteekide turgudel müüdi puuvilju, köögivilju, vürtse, lilli, koeri, linde ja kakaoube. Nad valmistasid ka šokolaadi. Kuid neil ei olnud suhkrut, seega oli nende šokolaad tugev vedelik, milles oli tšilli. Nad valmistasid ka alkohoolset jooki nimega chocolatl. Need toidud levisid hiljem üle kogu maailma.
Sotsiaalne struktuur
Asteekide ühiskonnas olid erinevad sotsiaalsed klassid, millel oli erinev sotsiaalne staatus. Kõige tähtsamad inimesed olid valitsejad. Asteekide esimene kuningas oli Acamapichtli. Nende viimane kuningas oli Cuauhtemoc. Ta loovutas asteekide impeeriumi juhtimise Hernan Cortesile asteekide impeeriumi Hispaania vallutamise ajal.
Järgnesid aadlikud. Need olid impeeriumi võimsad valitsusliikmed, suured sõdalased, kohtunikud ja preestrid. Need inimesed nautisid kõrget sotsiaalset staatust.
Järgmine ühiskonnaklass oli lihtrahvas (commoners). Need olid impeeriumi igapäevased töötajad. Enamik neist tegeles talupidamisega, pidas kauplusi või kauplesid. Muude tööliste hulka kuulusid käsitöölised, tavalised sõdurid ja kalurid. Tavainimestel oli lubatud omada maad rühmana või perekonnana. Üksikisik ei tohtinud siiski maad omada.
Asteekide ühiskonnas olid kõige madalamad ühiskonnaklassid pärisorjad ja seejärel orjad. Orjadel ei olnud mingeid õigusi. Neid osteti ja müüdi asteekide turgudel. Samuti ohverdasid asteegid mõned sõjavangid oma jumalatele. Kui neil oli aga raha, võisid nad end vabaks osta ja saada tavakodanikeks.
Suurema osa ajast, mil asteekide impeerium eksisteeris, oli väga raske liikuda sotsiaalsete klasside vahel. Tavaliselt, kui inimene sündis ühte ühiskonnaklassi, jäi ta sellesse klassi kogu oma eluks.
Asteekidel olid karmid karistused kuritegude eest, mis meile praegu tunduvad lihtsad. Näiteks võis inimene saada surmanuhtluse abielurikkumise eest, elava puu mahalõikamise eest, põllu piiri nihutamise eest, et muuta oma maa suuremaks ja kellegi teise maa väiksemaks, suurema varguse, riigireetmise, korrarikkumise (avalikus kohas häda tekitamine), joobesuse ja promissiivsuse eest. Asteekide sumptuaariseaduse kohaselt võis lihtrahvas saada surmanuhtluse ka puuvilla kandmise eest. p. 88
· 
Asteekide "kõrged isandad", kes kuulusid kõrgeimasse sotsiaalsesse klassi.
· 
Kaupmehed, "lihtrahva" liikmed, kannavad asju, mida nad tahavad müüa, kaugele minema.
Haridus
Asteegid uurisid astroloogiat ning kasutasid planeetide ja tähtede liikumist erinevate kalendrite loomiseks. Neil oli täpne kalender, mis koosnes 365 päevast, mis põhinesid päikese liikumisel. Neil oli ka religioosne kalender, mis koosnes 260 päevast.
Asteegid õppisid ja õpetasid ka mitmeid keerulisi aineid, sealhulgas geomeetriat, matemaatikat, väitlust, õigust, muusikat, luulet, arhitektuuri ja põllumajandust.
Sport
Kõige populaarsem asteekide spordiala oli Tlachtili. Nad mängisid seda mängu, kasutades kummipalle ja vertikaalseid karikaid, mis asetsesid väljaku keskel vastaskülgedel. Mängu eesmärk oli lüüa palli korvidesse, kasutades selleks oma põlvi. Mängu võitis see meeskond, kes esimesena skooris.
Asteekide impeeriumi lõpp
Aastatel 1519-1521 liitus hispaania konquistadori Hernán Cortés Tlaxcalaga ja teiste asteekide vaenlastega. Konkistadoorid võitsid asteegid, võtsid nende impeeriumi ja tegid sellest Hispaania koloonia. Mõned asteegid ei tahtnud Cortési sõdurite vastu võidelda, sest nad pidasid neid jumalateks.
Asteegid täna
Tänapäeval on paljudel mehhiklastel asteekide ja teiste indiaanlaste esivanemad. Mehhikos kasutatakse ikka veel asteekide sümboleid. Mehhiko lipul on kujutatud kotkast kaktusel, mille suus on madu. See oli asteekide sümbol. Isegi nimi Mehhiko on asteekide sõna.
Küsimused ja vastused
K: Kes olid asteegid?
V: Asteegid olid Ameerika põlisrahvas, kes elasid Meso-Ameerikas ja valitsesid asteekide impeeriumi 14. sajandist kuni 16. sajandini.
K: Kust pärineb nimi "asteekid"?
V: Nimi "asteekid" tuleneb fraasist, mis tähendab "inimesed Aztlanist".
K: Mida tähendab "Aztlan"?
V: Nahuatl'i keeles tähendab "Aztlan" "haigurite paik".
K: Millal kasutatakse terminit "asteekid"?
V: Sageli viitab termin "asteekid" ainult Tenochtitlani rahvale, mis oli Texcoco järves asuval saarel asuv linn.
K: Kuidas need inimesed end ise kutsuvad?
V: Need inimesed kutsusid end kas Mexica või Nahua.
K: Miks nimetatakse Mehhikot Mehhikoks?
V: Mehhiko nimi on Mehhiko, sest need inimesed nimetasid endid mehhiklasteks.
K: Mis keelt nad rääkisid?
V: Nad rääkisid nahuatlit, mistõttu nende keelt nimetatakse nahuatliks.
Otsige