Asteegid olid Meso-Ameerikas elanud indiaanlased. Nad valitsesid asteekide impeeriumi 14. sajandist kuni 16. sajandini. Asteekide keskseks poliitiliseks ja majanduslikuks keskuseks oli suur linn Tenochtitlan, mis asus Texcoco järve keskosas kunstlikul saarel ja mida sageli peetakse ka nende tsivilisatsiooni tipus saavutatud suureks linnaplaneerimise ja inseneritöö näiteks.

Päritolu ja nimi

Nimetus "asteekid" tuleneb fraasist "inimesed Aztlanist". Legendid räägivad, et Aztlan oli esimene koht, kus asteegid kunagi elasid. "Aztlan" tähendab Nahuatl keeles "haigurite paika". p. 8 Ajaloolased kasutavad terminit sageli laiemalt Nahua keelerühmast pärit rahvaste kohta, kuid ise kutsusid nad end sageli mehhik või nahua, mistõttu riigi nimi on Mehhiko ja nende keel on tuntud kui nahuatl.

Tenochtitlani ja impeeriumi ülesehitus

Sageli viitab termin "asteekid" ainult Tenochtitlani rahvale. See oli linn Texcoco järves asuval saarel. Tenochtitlan oli osa kolmel pool meeldejäävast liidust ehk Triple Alliance — Tenochtitlan, Texcoco ja Tlacopan —, mis ühendas oma sõjalise ja administratiivse jõu, et luua laialdane impeerium. Impeerium võttis vallutatud aladelt tribuute: toitu, käsitööd, töökäsi ja luksusesemeid, mis hoidsid keskset eliiti ja templiteehitust.

Ühiskond, majandus ja tehnoloogia

Asteekide ühiskond oli hierarhiline: troon pealikel, aadlikel, sõjaväelastel ja preestritel ning allpool talupoegadel, käsitöölistel ja orjadel. Majanduse nurgakiviks oli põllumajandus: nende kuulsad chinampas — kunstlikud aiad ja saared järvel — võimaldasid väga produktiivset põllupidamist linnapiirkondade lähedal. Samuti oli arenenud käsitöö (keraamika, tekstiilid, metalltöö) ja kauplemine nii sisealade kui ka kõrvalvate piirkondadega.

Usk, kultuur ja teadus

Asteekide usk oli polüteistlik ja tugevalt rituaalne. Peamised jumalad, näiteks Huitzilopochtli ja Tlaloc, nõudsid ohverdamist — mõnel juhul ka inimohvreid —, mis oli osa usulisest ja poliitilisest süsteemist ning kinnitas preestrite ja valitsejate autoriteeti. Nad kasutasid keerukat kalendrisüsteemi ja pidid arvestama nii usulisi kui põlluharulisi rituale. Asteekide kunst, arhitektuur (püramiidid, templid), kirjalikud kodeksid ja suuline traditsioon annavad tänaseni väärtuslikku teavet nende maailmapildist.

Sõda ja poliitika

Sõjaline oskus oli impeeriumi laienemise peamine instrument. Asteegid korraldasid ründe- ja vallutuskampaaniaid, pidasid kinni vasallriikidest vastu nõutavat tribuuti ning kasutasid sõda ka staatuse ja poliitilise mõju tähistamiseks. Sõjaväeülesanded, pidustused ja vangide võtmine olid seotud rituaalsete ohvritega ning aitasid säilitada sotsiaalset järjestust.

Langus ja Hispaania vallutus

16. sajandi alguses saabus Mehhikosse Hispaania konkistadoor Hernán Cortés koos kohalike liitlastena tegutsenud vürstidega (nt Tlaxcala). Asteekide riik kukkus lühikese, kuid hävitava perioodi järel — osalt tänu sõjalisele survele, osalt epideemiatele (nt rõuged), mis kõrvaldased suure osa elanikkonnast ning nõrgestas sotsiaalset struktuuri. Tenochtitlani langemine 1521 tähistas asteekide riigi lõppu, kuid paljud kultuurilised jooned säilisid.

Pärand ja tänapäev

Asteekide järeltulijad, Nahua rahvad, elavad tänase Mehhiko aladel ja hoiavad elus nahuatl keelt ning traditsioone. Asteekide vaimne ja materjalne pärand — keel, kunst, köök (nt maisipõhised toidud) ja paigad — mõjutavad endiselt Mehhiko kultuurilist identiteeti ja on uurimuse ning avaliku huviga jätkuvalt tähtsal kohal.