Inimeste ohverdamine
Inimohver on inimese tapmine ohvriks jumalusele või muule, tavaliselt üleloomulikule jõule.
Seda praktiseeriti paljudes iidsetes kultuurides. Eri kultuurides oli see tava erinev. Mõned, nagu maiad ja asteegid, on oma rituaalsete tapmiste poolest kurikuulsad, teised on seda tava pidanud primitiivseks.
Ohvrid tapeti rituaalselt viisil, mis pidi rahuldama või rahustama jumalaid või vaime. Ohvrid ulatusid vangidest imikuteni kuni vestaalneitsideni, kelle kõht lõigati tümpsu, kivist noaga lahti ja nende südamed põletati.
Aja jooksul on inimohvrid muutunud kogu maailmas vähem levinud ja ohvreid on nüüdseks väga haruldased. Enamik religioone mõistab selle tava hukka ja tänapäeva seadused käsitlevad seda üldiselt kriminaalkorras. Sellegipoolest esineb seda tänapäevalgi veel aeg-ajalt, eriti maailma vähem arenenud piirkondades, kus traditsioonilised uskumused püsivad.
Asteekide ohvri joonistus.
Foiniikia
Vana Lähis-Ida Foiniikia kuningriigis ohverdati lapsi oma jumalale Molokile. Piibli juudi autorid pidasid seda kurjaks.
Aztec
Asteegid olid eriti tuntud selle poolest, et nad praktiseerisid suures ulatuses inimohvreid; Huitzilopochtlile tehti ohvriannetus, et taastada tema kaotatud veri, kuna päike pidas igapäevast lahingut. Inimohvrid takistaksid maailma lõppu, mis võis toimuda igas 52-aastases tsüklis. 1487. aastal toimunud Tenotštitlani Suure templi taasavamisel ohverdati palju vangi.
Tlaloc
Tlaloc nõudis asteekide kalendri esimestel kuudel nutvate poiste rituaalset mõrvamist.
Asteekide ohvrid, Codex Mendoza.
Inkade impeerium
Lõuna-Ameerika inkade aladelt on leitud mitmeid ohverdatud laste muumiaid.
Artiklid
- "India kultus tapab lapsi jumalanna pärast: Pühamehed süüdistatakse kümnete surmade õhutamises", The Observer (Suurbritannia ajaleht) Dan McDougall Khurdžas, Indias, pühapäev, 5. märts 2006
- Heinsohn, Gunnar: "The Rise of Blood Sacrifice and Priest Kingship in Mesopotamia: A Cosmic Decree?" (avaldatud ka ajakirjas Religion, Vol. 22, 1992)
Seotud leheküljed
- Kannibalism
- Jeesuse ristilöömine
Küsimused ja vastused
K: Mis on inimese ohverdamine?
V: Inimohver on inimese tapmine ohvriks jumalusele või muule üleloomulikule jõule.
K: Kuidas praktiseerisid erinevad kultuurid inimohvreid?
V: Erinevad kultuurid praktiseerisid inimohvreid erinevalt. Mõned, näiteks maiad ja asteegid, on oma rituaalsete tapmiste poolest kurikuulsad, samas kui teised on seda tava pidanud primitiivseks. Ohvrid tapeti rituaalselt viisil, mis pidi rahuldama või rahustama jumalaid või vaime.
K: Kes olid inimohvrite ohvrid?
V: Inimohvrite ohvrid olid vangidest imikuteni kuni vestaalneitsideni, kelle kõht lõigati tümpsunud kivinugadega lahti ja nende südamed põletati.
K: Kas inimohvrid on tänapäevalgi veel tavalised?
V: Inimohvrid on muutunud kogu maailmas vähem levinuks ja ohverdamised on tänapäeval väga haruldased. Enamik religioone mõistab selle tava hukka ja tänapäeva seadused käsitlevad seda üldiselt kriminaalkorras. Sellegipoolest on seda tänapäevalgi veel aeg-ajalt näha, eriti maailma vähem arenenud piirkondades, kus traditsioonilised uskumused püsivad.
K: Kas on olemas usundirühmitusi, kes kiidavad inimohvreid heaks?
V: Enamik religioone mõistab inimohvri tegemise hukka ja ei kiida seda mingil viisil heaks.
K: Millist karistust näeb tänapäeva õigus ette neile, kes sooritavad inimohvreid?
V: Kaasaegsed seadused käsitlevad inimohvritegusid üldiselt kriminaalkuritegudena ja määravad vastavalt karistusi.
K: Kas iidsete inimohvrite vormidega on seotud mingeid erilisi rituaale?
V: Jah, ohvrid tapeti rituaalselt viisil, mis pidi meeldima või rahustama jumalaid või vaime iidsetes ohvritavade vormides.
