Piibel — juutluse ja kristluse pühakirjad: sisu, päritolu, kanonid

Piibel: juutluse ja kristluse pühakirjade sisu, päritolu ja kanonid — põhjalik ajalooline ülevaade, tekstide võrdlus ja usuline tähendus.

Autor: Leandro Alegsa

Piibel, tuntud ka kui Püha Piibel, on juutluse või kristluse religioossete tekstide kogum. Sõna Piibel tuleneb kreekakeelsest sõnast τὰ βιβλία (biblía), mis inglise keeles tähendab "raamatuid" — tegemist on paljude eraldi raamatute kokku kogutud kogu. See sisaldab seadusi, lugusid, palveid, laule ja tarku sõnu. Mitmed tekstid on nii juutide kasutatavas heebrea piiblis kui ka kristluses leiduvas piibliversioonis. Islami traditsioonis kasutatakse mõistet Injil eelkõige kui viidet Jeesusele (isa) antud evangeeliumile (sõnumile).

Sisu ja žanrid

Piibel ei ole ühtne tükk teksti, vaid koosneb mitmest laadi raamatust ja žanrist. Mõned raamatud on ajaloolised, jutustades juutide, Jeesuse või tema järgijate elulugusid ja sündmusi. Teised on tarkade ütluste kogumikud (nt Õpetussõnad), palveraamatud ja prohvetlikud kirjeldused ehk sõnumid Jumalalt, mida edastasid prohvetid. On ka seadusekogumikke, mis määravad rituale, õigust ja moraali. Lisaks leidub psalme ehk ülistuslaule ja ilukirjanduslikke või apokalüptilisi tekste.

Autorlus ja inspiratsioon

Piibli tekste on läbi ajaloo seletatud mitmeti. Religioosses traditsioonis rõhutatakse sageli, et kuigi inimesed on need tekstid kirjutanud, on autorlikult või inspiratsioonilt nende taga Jumal. Sellele viitavad ka pühakirjasalmid, mida sageli tsiteeritakse selgitamaks tekstide jumalikku päritolu. Näiteks 2Peetruse 1:21 ütleb: "Ükski prohvetlus ei ole kunagi sündinud inimtegevuse tulemusena, vaid Püha Vaimu poolt liigutatud inimesed on rääkinud Jumalalt." Jesaja 55:11 rõhutab, et "Nii on minu sõna, mis minu suust lähtub; see ei pöördu minu juurde tühjana tagasi, vaid täidab, mida ma tahan, ja saab edu selles, milleks ma selle olen saatnud." Ja Heebrealastele 4:12 ütleb: "Sest Jumala sõna on elav ja tegus. Teravam kui iga kahe teraga mõõk, see tungib isegi hinge ja vaimu, liigesed ja luuüdi lahutamiseni; see mõistab kohut südame mõtete ja hoiakute üle."

Kaanonid ja erinevused

Erinevad usulised kogukonnad ei ole alati kokku leppinud kõigi samade raamatute kuuluvuses Piiblisse. Seetõttu rääkida kanonist — mida antud traditsioon peab autoriteetseks pühaks tekstiks. Kristlikud traditsioonid tunnevad mitmeid erinevaid kaanoneid: protestantlik kanon sisaldab tavaliselt 66 raamatut (vana ja uus testament), katoliku kirik tunnistab ka deuterokanonilisi ehk apokrüüfilisi raamatuid lisaks (kokku umbes 73 raamatut), ja Etioopia õigeusu piibel hõlmab veelgi rohkem tekste — kuni 81 raamatut. Varased kristlased kasutasid laialdaselt kreeka Septuaginta piiblit, milles oli mõnigi raamat, mis hiljem protestantlikus traditsioonis ei jäänud kaanonisse.

Tekstide säilitamine ja käsikirjad

Piibli tekstide ajalooline säilimine tugineb mitmele kirjanduslikule traditsioonile ja käsikirjakogule. Juudi traditsioonis on tähtis Masoreetide tekst (Masoretic Text) — heebreakeelne standardteksti redaktsioon keskajal. 20. sajandi 20ndatel avastatud Qumrani käsikirjad (Kuuri mere käsikirjad) andsid palju vanemaid variante heebrea tekstist ja aitasid mõista teksikriitikat. Võrreldes nendega on vanimad täielikud heebrea keele käsikirjad, millest osa pärinesid keskajast.

Vanim säilinud kristlik piibel on Codex Sinaiticus, kreeka käsikiri neljandast sajandist pKr, mis sisaldab suures osas nii Vana- kui Uut Testamenti. Teised olulised varased käsikirjad on Codex Vaticanus ja mitmed papüride fragmendid. Läbi sajandite on Piibli tekste kopeeritud, tõlgitud ja redigeeritud erinevates keelesfäärides (nt latiniakeelne Vulgata, lugematuid rahvakeelseid tõlkeid). See tekstide mitmekordne käsikirjaline traditsioon selgitab, miks erinevates kogukondades tekkisid erinevad redaktsioonid ja kaanonid.

Mõju ja kasutus

Piibel on olnud religioosse, kultuurilise ja ühiskondliku elu keskne tekst. See mõjutab jumalateenistusi, eetilisi arutelusid, kirjalikku ja suulist kultuuri, kunsti ning seadusandlust paljudes ühiskondades. Piibli tõlked ja seletused on vorminud nii isiklikku usuelu kui ka kiriklikke institutsioone. Lisaks akadeemilisele uurimisele on olemas mitmesugused hermeneutilised lähenemised, mis püüavad mõista tekste ajaloolises, kirjanduslikus ja teoloogilises kontekstis.

Lühike kokkuvõte

  • Piibel on mitme raamatu kogumik, mis hõlmab erinevaid žanre: seadus, ajalugu, tarkus, laulud, prohvetlikud sõnumid ja evangeeliumid.
  • Autorlusest räägitakse nii inimliku kirjutustöö kui ka jumaliku inspiratsiooni vaatenurgast.
  • Kaanonid erinevad: protestantlik 66 raamatut, katoliku ligikaudu 73, Etioopia traditsioon kuni 81.
  • Olulised tekstikriitilised lähteallikad on Masoreetide tekst, Septuaginta, Qumrani käsikirjad ja varajased kreeka käsikirjad nagu Codex Sinaiticus.
  • Piibel on mõjutanud laialdaselt religiooni, kultuuri, õigust ja kirjandust ning seda uuritakse nii akadeemiliselt kui usulises praktikas.
Püha Piibel.Zoom
Püha Piibel.

Kuidas see kirjutati

Pikka aega anti tekstid suusõnaliselt edasi põlvest põlve. Piibel on ammu kirjutatud aramea, heebrea ja kreeka keeles. Hiljem tehti tõlkeid ladina keelde ja mõnda muusse keelde. Nüüd on olemas tõlked inglise ja paljudes teistes keeltes. Heebrea Piibli raamatud - mida kristlased nimetavad Vanaks Testamendiks - ei kirjutatud kõik samal ajal. Selleks kulus sadu aastaid (umbes 1200 aastat). Selle kokku panemine algas umbes 400 eKr. Uue Testamendi raamatuid, mis algselt kirjutati kreeka keeles, hakati kokku koguma umbes 100 pKr. See räägib sündmustest, mis toimusid 4 eKr. ja 70 pKr. vahelisel ajal. Need sündmused hõlmasid Jeesuse sündi, elu, surma ja ülestõusmist. Samuti räägitakse sellest, kuidas tema järgijad käisid tema sõnumit levitamas. See lõpeb kirjeldusega, kuidas maailm lõpeb, kui Jeesus naaseb maa peale. Enamik Uue Testamendi kirjutajaid olid Jeesuse apostlid. Need olid inimesed, kes ütlesid, et nad olid näinud Jeesust elusana pärast tema ristilöömist.

Tõlked ja versioonid

Tõlge on see, kui kirjutaja võtab ühes keeles oleva allika ja kirjutab selle teises keeles. Enamik piiblitekste on kirjutatud vanakreeka või aramea või heebrea keeles.

Esimesena andis ladina keelde tõlke 5. sajandil Hieronymus. Ta alustas seda, mida tänapäeval tuntakse Vulgata nime all. Wufila tõlkis Piibli gooti keelde. Varasel keskajal tegid tõlkeid sellised inimesed nagu Petrus Valdes ja Jan Hus.

Uus Testament tõlgiti inglise keelde esimest korda 1382. aastal John Wycliffe'i poolt ja tema kaaslased tõlkisid Vana Testamendi. Tõlge tehti Vulgata ladina piiblist. Wycliffe tegi seda selleks, et inimesed saaksid ise näha, mida Piiblis öeldakse. Tõlge valmis 1382. aastal. Wycliffe'i piiblile, nagu seda nimetatakse, on hiljem tehtud ka teiste inimeste poolt väljaandeid. See tõlgiti tema ajastu keelde, keskaegsesse inglise keelde. Wycliffe'il ei olnud selleks kiriku luba, kuid teda kaitses Johnof Gaunt, üks kuningriigi võimsamaid mehi. Kui nii Wycliffe kui ka tema kaitsja olid surnud, kuulutas kirik Wycliffe'i 1415. aastal ketseriks ja keelustas tema kirjutised. Konstanzi kirikukogu otsustas, et Wycliffe'i teosed tuleb põletada ja tema säilmed ekskavaatida (välja kaevata). Miks oli kirik nii vastumeelne? Tõlked vaidlustasid kiriku autoriteedi rahva üle. Kirikus oli Piibli seletamine preestri töö. Mida iganes ta ütles, ei saanud vaidlustada. Kui tavainimene sai Piiblit lugeda, võis tal olla teistsugune arvamus.

Järgmise sammu tõlkimises tegi 1525. aastal William Tyndale. Tema tõlge oli varauusaegsesse inglise keelde, mida me tänapäeval justkui mõistame. Tyndale tegi seda samuti ilma kiriku loata. Tema tõlge oli esimene trükitud tõlge, mida tehti mitu tuhat eksemplari. Tal ei olnud kaitsjat ja tema saatus oli kohutav. Ta põgenes Euroopasse, kuid Thomas More'i (tollase Inglismaa kantsleri) agendid leidsid ta lõpuks üles. Nii Tyndale kui ka tema trükkija hukati põletamise teel.

Teine tuntud tõlge on 1611. aasta King Jamesi tõlge (üldtuntud kui autoriseeritud King Jamesi piibliversioon).

Mõned tekstid kirjutasid ajaloolased, kes püüdsid näidata, milline oli Vana-Iisrael. Teised tekstid on luuletused Jumalast ja tema tööst. Ja teisi kasutati seaduste koostamiseks. Judaismi ja kristluse järgijad peavad Piiblit pühaks, kuid nad kõik ei ole üksmeelel selles, mis kuulub Piiblisse. See, mida peetakse Piibli osaks, on ajaloo jooksul muutunud. Erinevad konfessioonid lisavad teatud osad või jätavad teised osad välja. Piiblist ei ole olemas ühte versiooni; nii raamatute sisu kui ka nende järjekord võivad muutuda.

Keeled ei sobi. Tõlkimisel peab tõlkija otsustama, kas tõlkida sõna-sõnalt või tabada teksti mõtet. Kui ta otsustab mõtet tabada, valib ta sihtkeeles teisi sõnu. Seda nimetatakse parafraseerimiseks.

Tänapäeval on olemas kümneid piibliversioone. Mõned on tõlked ja mõned parafraasid. Parafraseeritud versioon on see, kus inimesed võtavad tõlke ja panevad selle oma sõnadega. Kuna Piiblit on tõlgitud tänapäeva keeltesse, on võimalik, et samadest tekstidest on ka erinevaid tõlkeid. Piibel on kõigi aegade enimmüüdud raamat. Piiblit on tänaseks müüdud 2,5 miljardit kuni üle 6 miljardi eksemplari. Piibli täisversioon on olemas 471 keeles. Osad on tõlgitud 2225 keelde. Enamik piiblitest asub Londoni Briti Muuseumis.

Vana Testament

Kristlik Piibel on 66 raamatust koosnev kogumik. Esimesed 39 raamatut on Vana Testament. See on Jumala päästmisloo esimene osa. "Pääste" on Jumala pikk töö meie päästmiseks meie pattudest. "Patt" on see, mis juhtus siis, kui inimesed otsustasid Jumala loodud maailmas Jumala tee asemel elada omal moel. See oli siis, kui Jumal alustas oma suurt tööd meie päästmiseks meie pattudest. Selleks, et valmistada teed, pidi Jumal hävitama kogu maailma suure üleujutusega, välja arvatud Noa perekond. Siis tõstis Jumal endale uue rahva. Need olid iidsed heebrealased. Jumal lubas heebrealastele, et nad toovad Tema pääste kogu maailmale. Vana Testamendi esimesed viis raamatut on peamiselt lugu sellest, kuidas Jumal valis iidsed heebrealased ja õpetas neile oma seadusi. Neile järgnevad kaksteist raamatut, mis jutustavad heebrealaste ajalugu. Järgmised viis raamatut on luule- ja tarkuseraamatud. Üks neist viiest raamatust, "Psalmid", on laulude raamat, mis näitab peamiselt seda, kuidas Jumal tahab, et teda kummardataks. Vana Testamendi viimased seitseteist raamatut on kirjutatud heebrea prohvetite poolt. Need raamatud räägivad Jumala pettumusest iidsete heebrealaste suhtes ja Tema lubadusest tuua nad tagasi sõpruse juurde Temaga. Prohvetid ennustavad ka suurt üllatust, mida Jumal plaanis maailma jaoks - Ta kavatses saata omaenda Poja, Messia ("Võitja"), Päästja, et meid meie pattudest päästa. Sellest Messiast saate lugeda Uues Testamendis. Vanas Testamendis kirjutati Tanakh enamasti heebrea keeles; mõned osad olid kirjutatud aramea keeles. Seda osa Piiblist peavad nii juudid kui ka kristlased pühaks.

On ka mõned Vana Testamendi aegsed raamatud, mida need kirikud, kes aktsepteerivad neid Piibli osana, nimetavad deuterokanonilisteks ja need, kes seda ei tee, apokrüüfideks.

Uus Testament

Teist osa nimetatakse Uueks Testamendiks. Selle raamatu põhiosa on lugu Jeesuse Kristuse elust. Selle loo nelja erinevat versiooni Uues Testamendis nimetatakse evangeeliumideks. Pärast evangeeliume on ka lugu sellest, mis juhtus kirikuga pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist. Osa sellest on jutustatud varakristlike juhtide, eriti püha Pauluse kirjades. Piibli viimane raamat räägib nägemusest, mille üks Jeesuse jüngritest, püha Johannes, sai. Nägemuses nägi Johannes, mis juhtub maailma lõpus. See hõlmas kohtumõistmist kurjuse üle ja õnne inimestele, kes olid Jeesusele järgnenud. Üks enim tsiteeritud salme Piiblis on Johannese 3:16: "Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta andis oma ainsa Poja, et igaüks, kes temasse usub, ei hukkuks [sureks], vaid et tal oleks igavene elu." NIV

Arvamused Piibli kohta

Inimestel on erinevad arusaamad Piiblist. Kristlased usuvad, et see on Jumala Sõna inimestele. Juudid usuvad, et ainult Vana Testament on Jumalalt. Protestandid ja katoliiklased usuvad, et Vana ja Uus Testament on Jumala Sõna. Katoliiklased usuvad ka, et raamatud, mida nimetatakse apokrüüfideks või deuterokanonilisteks, on osa Piiblist. Mõnikord on erinevad konfessioonid eriarvamusel selles, mida Piibel täpselt tähendab.

Islami kohaselt tuleb järgida Injili ennast, kuid arvatakse, et see on aja jooksul rikutud. Usutakse, et Koraan on selle järeltulija.

Ateistid ei usu, et jumalad on olemas, seega on Piibel vaid iidne raamat.

Deistid usuvad Jumalasse, kuid nad usuvad, et Piibel on kirjutatud inimeste poolt, seega ei pea nad seda oluliseks.

Mõned inimesed Piiblis

Küsimused ja vastused

K: Mis on Piibel?


V: Piibel on judaistliku ja kristliku religiooni tekstide kogum, mis sisaldab nii Vana kui ka Uut Testamenti. See sisaldab seadusi, lugusid, palveid, laule ja tarku sõnu.

K: Kust tuleb sõna "Piibel"?


V: Sõna "Piibel" tuleneb kreekakeelsest sõnast ôὰ âéâëكل (biblيa), mis inglise keeles tähendab "raamatuid".

K: Mida ütleb 2. Peetruse 1:21 Piibli allika kohta?


V: 2Peetruse 1:21 ütleb, et ükski prohvetlus ei ole kunagi sündinud inimese tahtel, vaid inimesi on Püha Vaim liigutanud, et nad räägiksid Jumalalt.

K: Kuidas kirjeldab Jesaja 55:11 Tema Sõna?


V: Jesaja 55:11 kirjeldab Tema Sõna kui võimsat ja ütleb, et see ei pöördu Tema juurde tühjana tagasi, vaid saavutab, mida Ta tahab, ja saavutab edu selles, milleks Ta selle saatis.

K: Mida ütleb Heebrealastele 4;12 Jumala Sõna kohta?


V: Heebrealastele 4;12 ütleb, et Jumala Sõna on elav ja aktiivne, läbistab isegi hinge ja vaimu, liigesed ja luuüdi; see mõistab kohut südame mõtete ja hoiakute üle.

K: Milliseid erinevaid raamatuid sisaldab Piibel?


V: Piibel sisaldab eri liiki raamatuid, näiteks ajalooraamatuid, mis jutustavad lugusid juutidest või Jeesuse järgijatest, tarkade ütluste kogumikke, Jumala käske oma rahvale, mille täitmist ta ootab, ülistuslaule Jumalale, prohvetiraamatuid, milles on Jumala sõnumid, mis on antud valitud inimeste, nn prohvetite kaudu.

K:Kui palju raamatuid sisaldavad kristlikud Piiblid?


V: Kristlikud piiblid ulatuvad 66 raamatust protestantlikus kaanonis kuni 81 raamatuni Etioopia õigeusu piiblis.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3