See artikkel käsitleb juudi religiooni. Lisateavet juudi rahva kohta vt Juut.

Judaism (heebrea keeles: יהדות) on maailma vanim Aabrahamlik religioon. See on peaaegu 4000 aastat vana. Järglasi on umbes 15 miljonit. Neid nimetatakse juutideks. See on vanim monoteistlik religioon. Toora on judaismi tähtsaim püha raamat. Judaismi seadused ja õpetused pärinevad Toorast, heebrea piibli viiest esimesest raamatust ja suulistest traditsioonidest. Mõned neist olid esmalt suulised pärimused ja hiljem kirja pandud Mišnas, Talmudis ja muudes teostes.

Ajalugu lühidalt

Judaismi varajane ajalugu on seotud Aabrahamiga ja Moosesega — jutud nendest rahvuseemidest ja liidust Jumalaga on olulised osad religioossest identiteedist. Vanaaja jooksul kujunesid välja templikultuur (Jeruusalemma Templi tähtsus), prohvetlik traditsioonid ja seaduste kokkupanek. Pärisajalised sündmused — näiteks esimese ja teise Templi hävitamine, babüloonia ja rooma aegselt toimunud pagulused — mõjutasid tugevalt juudi usulist elu ja diasporaat.

Põhiuskumused ja -käsitlused

  • Üks Jumal: judaism rõhutab ühe, kõikevalitseva Jumala olemasolu ja tema suhet jüdi rahvaga.
  • Liit (covenant): Jumal sõlmis liidu Aabrahami ja Moosesega — sellest tuleneb kohustus järgida käske ja religioosseid kohustusi.
  • Mitzvot (käsud): Toora sisaldab käske (mitzvot), mis määravad eetika, rituaalid ja igapäevase elu normid.
  • Messia ja tulevik: uskumused messia tulemisest, ülestõusmisest ja lõpuajast varieeruvad erinevate traditsioonide ja ajastute lõikes.

Pühakirjad ja traditsioonilised tekstid

Põhilised tekstid on Toora (viis Moosese raamatut), laiemalt heebrea piibel ehk Tanahk ning suuline traditsioon, mis sai kirjaliku vormi Mišnas ja Talmudis. Lisaks on olemas keskused kommentaaride ja seaduslike kogumikena (nt Midrash, Shulchan Aruch) ning mystika (kabbala) kirjanduse osad, mis on mõjutanud usulist mõtlemist.

Tavad, rituaalid ja elukäik

Judaismi praktika hõlmab nii nädalarütmi kui ka elutsükli tseremooniaid:

  • Shabbat: nädalane puhkepäev, mis algab reede õhtul ja kestab laupäeva õhtuni — selle ajal peetakse palvusi, süüakse pidulikult ja vältitakse tööd.
  • Kashrut: toiduseadused (süstemaatiline puhastatus), mida nimetatakse ka heebrea sõnaga kasrut — nt sea- ja mereannite keeld, piima ja liha kombineerimise piirangud.
  • Palved ja sünagoog: kooskäimised ja palvendus on keskne osa usulisest elust; juutlikus kogukonnas juhib sageli rabbi.
  • Elutsükli rituaalid: sünniõnnistused (bris), täiskasvanu saamise tseremooniad (bar/bat mitzvah), abiellumine ja matused on olulised rituaalsed verstapostid.
  • Kalender: juudi kalender on lunaarsolarne — paljud pühad (nagu Päästupüha ja Lehtla-pühad) on seotud ajalooliste ja põllumajanduslike teemadega.

Suunad ja religioossed liikumised

Ajaloos on tekkinud erinevad suunad ja lähenemised, peamised tänapäevased rühmad on:

  • Ortodoxne judaism: rõhutab traditsiooniliste seaduste ja praktikate säilitamist.
  • Konservatiivne (Masorti): püüab kombineerida juudi seaduse austust ja modernset konteksti.
  • Reformjudaism: rõhutab isiklikku usku ja kohandamist kaasaegse elu oludega.
  • Rekonstruktsionism ja liberaalsemad vormid: pakuvad veelgi mitmekesisemat tõlgendust usust ja praktikast.
  • Sekulaarsed/etnilised juudid: käsitlevad judaismi ka kultuurilise identiteedi ja pärandina, mitte ainult religioonina.

Pühad ja tähtpäevad

Peamised pühad, mida paljud juudid tähistavad, on näiteks:

  • Päästupüha (Pesach): mälestus Iisraeli rahva väljarändest Egiptusest.
  • Rosh Hashanah ja Yom Kippur: juudi uus aasta ja lepituspäev (enesevaatluse ja paastu aeg).
  • Sukkot: lehtla-püha, mälestus nomadiajast.
  • Hanukka ja Purim: rõõmsamad mälestuspäevad, mis tähistavad ajaloolisi pääsemisi ja imesid.
  • Shavuot: seos Toora andmisega.

Maailma juudlus täna

Kuigi ligikaudu 15 miljonit inimest identifitseerub juudina, on nad levinud üle maailma, suurimad kogukonnad asuvad Iisraelis ja Ameerika Ühendriikides. Diaspora ajaloo, paguluste ja kohanemise tõttu on olemas suurepärane mitmekesisus keele, kultuuri ja traditsioonide osas.

Nii kristlus kui ka islam on sarnased judaismiga. Need religioonid aktsepteerivad usku ühte Jumalasse ja heebrea Piibli (Vana Testament) moraalset õpetust, mis sisaldab Toorat või "תורה". Samas on iga religioon kujunenud oma ajaloolise ja teoloogilise tausta ning eristub oma rituaalide, uskumuste ja praktikate poolest.

Judaismi ajalugu ja õpetused rõhutavad traditsiooni ja õiglust, kogukonda ja isiklikku vastutust. Tänapäeval ühendavad juudi kogukonnad nii usu- kui ka kultuurielemente, säilitades ajaloolise pärandi ja kohandades seda kaasaegse elu nõudmistega.