Judaism

Põhilised uskumused

Judaismi keskmes olevad kolm peamist uskumust on monoteism, identiteet ja leping (leping Jumala ja tema rahva vahel).

Judaismi tähtsaim õpetus on, et on üks Jumal, kes tahab, et inimesed teeksid seda, mis on õiglane ja kaastundlik. Judaism õpetab, et inimene teenib Jumalat, õppides pühi raamatuid ja tehes seda, mida need õpetavad. Need õpetused hõlmavad nii rituaalseid tegevusi kui ka eetikat. Judaism õpetab, et kõik inimesed on loodud Jumala näo järgi ja väärivad väärikat ja lugupidavat kohtlemist.

Üks Jumal

Judaistliku religiooni peamised õpetused Jumala kohta on, et Jumal on olemas ja et on ainult üks Jumal ja et see Jumal on Jahve. Ainult Jumal on loonud universumi ja ainult Tema juhib seda. Judaism õpetab ka, et Jumal on vaimne ja mitte füüsiline.

Juudid usuvad, et Jumal on üks - üksus: Ta on üks terviklik, täielik olend. Teda ei saa osadeks jagada ja inimesed ei saa sõnadega öelda, kuidas Ta välja näeb; nad saavad ainult öelda, kuidas Ta on ja mida Ta teeb...

Juudid usuvad, et kogu headus ja moraal on Jumalast. Jumal on huvitatud sellest, mida inimesed teevad, ja Ta jälgib, mida nad teevad.

Judaism õpetab, et kõik inimesed on loodud Jumala näo järgi. Seepärast tuleb inimesi kohelda väärikalt ja lugupidavalt. Inimene teenib Jumalat, olles Jumala sarnane. See tähendab, et ta peab tegema seda, mis on õiglane ja õiglane, näitama halastust ning käituma inimeste suhtes lahkelt ja armastusega.

Judaism ütleb, et Jumal on igavesti olemas, et Ta on igal pool ja et Ta teab kõiki asju. Ta on looduse kohal ("üleloomulik"), kuid Ta on maailmas ja Ta kuuleb inimesi, kes Tema poole palvetavad, ning võib neile vastata. Jumal on universumi peamine jõud.

Judaism õpetab, et Jumal lubab inimestel valida, mida teha - seda nimetatakse "vabaks tahtejõuks". Vaba tahe on vabadus teha seda, mida inimene tahab, kuid ta peab ise vastutama oma tegude eest. Inimene vastutab oma tegude eest. Jumal premeerib inimesi, kes teevad häid tegusid, ja karistab inimesi, kes teevad halbu tegusid. Jumal annab inimesele tasu või karistuse selles maailmas, kuid lõpliku tasu või karistuse annab ta inimese hingele pärast surma.

Juudid

Juudid usuvad, et Jumal sõlmis lepingu, mida nimetatakse "lepinguks", Aabrahamiga, juudi rahva esivanemaga. Piiblis öeldakse, et Jumal lubas Aabrahami ja tema järeltulijaid õnnistada, kui nad Jumalat kummardavad ja talle truuks jäävad. Jumal sõlmis selle lepingu Aabrahami poja Iisaku ja Iisaku poja Jaakobiga. Jumal andis Jaakobile veel ühe nime - Iisrael. Nii said Jaakobi järeltulijad nime "Iisraeli lapsed" või "iisraellased". Hiljem andis Jumal iisraellastele nende juhi Moosese kaudu Toora. Toora rääkis iisraellastele, kuidas elada ja oma kogukonda ehitada. Jumal andis iisraellastele Tora kümme käsku ja muud seadused.

Juute nimetatakse mõnikord "väljavalitud rahvaks". See on tingitud sellest, et Piiblis öeldakse, et Jumal ütles neile: "Te olete mulle preestrite kuningriik ja püha rahvas" (2Moosese 19:6) ja "Sest te olete püha rahvas Issandale, teie Jumalale, ja Issand valis teid oma eriliseks rahvaks kõigi rahvaste hulgast maa peal" (5Moosese 14:2). Juudid mõistavad, et see tähendab, et neil on erilised kohustused ja vastutus, mida Jumal on käskinud. Näiteks peavad juudid ehitama õiglast ühiskonda ja teenima ainult Jumalat. Juudid usuvad, et see leping toimib kahel viisil: kui nad järgivad Jumala seadusi, annab Ta neile oma armastuse ja kaitse, kuid nad vastutavad ka oma pattude - halbade tegude - eest ja selle eest, et nad ei tee seda, mida Jumal neile käskis. Juudid usuvad, et nad peavad õpetama teistele inimestele, et Jumal on olemas ja et Jumal tahab, et kõik inimesed teeksid häid tegusid. Juudid usuvad, et nende ülesanne maailmas on olla "valguseks rahvastele" (Jesaja 49:6), näidates maailma inimestele viise, kuidas maailma paremaks muuta.

Juudid usuvad, et Jumal on andnud neile erilise ülesande parandada maailma. Nende ülesanne on muuta maailm paremaks, et selles oleks rohkem head. Nad peavad kasutama maailmas olevaid asju selleks, et suurendada head ja tulla Jumalale lähemale. Nad nimetavad seda "tikkun olam" - maailma parandamine. Juudid näevad end Jumala partnerina, et parandada maailma igal võimalikul viisil - leida viise, kuidas vähendada inimeste ja loomade kannatusi, saavutada rohkem rahu ja austust inimeste vahel ning kaitsta Maa keskkonda hävitamise eest.

Juudid ei püüa teisi inimesi veenda, et nad usuksid judaismi. Juudid usuvad, et neil on eriline ülesanne näidata kõigile rahvastele, et Jumal on olemas, kuid inimesed ei pea olema juudid, et järgida Jumalat. Kõik inimesed võivad teenida Jumalat, järgides Noa antud seitset käsku (reeglit). Kuid judaism aktsepteerib inimesi, kes otsustavad muuta oma usku judaismiks.

Toora ja Mitzvot

Juudid usuvad, et Jumal ütleb neile Tooras eluviisi, mida nad peavad järgima. Toora ütleb, et Jumal tahab, et Iisraeli rahvas käiks tema teedel, armastaks teda ja teeniks teda ning hoiaks Jumala käske (5Moosese 10:12-13). Tegevused on tähtsamad kui uskumused ja uskumused tuleb muuta tegudeks.

Neid tegusid nimetatakse heebrea keeles "mitzvot" (ainsuses: mitzva מִצְוָה). Mõnikord nimetatakse neid "seadusteks", "reegliteks" või "käskudeks". Paljud inimesed mõtlevad mitzva kohta kui "hea tegu" või "hea asi, mida teha". Tooras on 613 mitzvotit. Juudid usuvad, et Toora annab mitzvot'id kõigile inimestele; kõik inimesed peavad pidama seitset seadust, mida õpetati Noa ja tema lastele pärast veeuputust. Juudid peavad pidama 613 mitzvot'i, mis on loetletud Tooras. Rabbid lugesid kokku 365 mitzvot, mida juudid ei tohi teha (negatiivsed mitzvot), ja 248 mitzvot, mida juudid peavad tegema (positiivsed mitzvot). Mõned mitzvotid on igapäevaseks eluks ja mõned on ainult erilisteks aegadeks, näiteks juudi pühadeks. Paljud 613 mitzvotist on seotud Püha templiga Jeruusalemmas ja neid ei saa praegu teha, kuna tempel hävitati.

Mõned mitzvot'id puudutavad seda, kuidas inimesed peavad käituma teiste inimeste suhtes. Näiteks peavad nad andma heategevust vaestele või aitama inimest, kes on ohus. Nad ei tohi varastada ega valetada. Need on eetilised ja moraalsed mitzvotid.

Mõned mitzvot'id puudutavad seda, kuidas inimesed peavad käituma Jumala suhtes. Näiteks peavad nad austama Jumala nime või mitte töötama hingamispäeval. Need on religioossed või rituaalsed mitzvotid. Juudid usuvad, et Jumal käsib neil teha nii eetilisi kui ka religioosseid tegusid.

Juudid näevad mitzvot'd kui tegusid, mis pühitsevad - toovad pühadust - maailma ning toovad inimesi ja maailma Jumalale lähemale. Juudid teevad mitzvot'e selleks, et pühitseda füüsilist maailma ja selles olevaid asju, nagu toit ja jook, riietus ja loomulikud tegevused, nagu seks, töö või ilusate vaatamisväärsuste vaatamine. Enne paljude tegude, näiteks söömise, sooritamist ütlevad juudid õnnistuse - lühikese palve -, et Jumal teeks ja annaks inimesele eluks vajalikud asjad. Judaismis on elu kõige püham ja tähtsam. Juut peab lõpetama teiste Toora mitzvot'ide tegemise, et aidata teise inimese elu päästa.

Juudid usuvad, et nad peavad täitma mitzvot'e rõõmuga, sest Piiblis on kirjas: "Teenige Jumalat rõõmuga, tulge Jumala ette lauluga" (Psalmid 100:2). Mitzva tegemine aitab inimesel Jumalale lähedale jõuda ja see teeb inimese õnnelikuks. Juutide rühm, mida nimetatakse hasidimiteks, ütleb, et see on parim viis elada. Nad ütlevad, et muretsemine viib inimesed rõõmust eemale ja nad ei näe maailmas ilu ja head.

Paljud Toora mitzvot'id on seotud Iisraeli maaga. Talmud ja hilisemad raamatud nimetavad neid mitzvot'e "maaga seotud käskudeks", sest juudid saavad neid täita ainult Iisraeli maal. Näiteks annavad juudid igal aastal oma põldudelt vaestele või preestritele kingitusi, viivad vilja või loomi Jeruusalemma templisse ja peavad iga seitsme aasta tagant (šmittah - hingamisaasta) lõpetama maa peal töötamise.

Iisraeli maa

Iisraeli maa on judaismis püha. Juudi uskumus on, et Jumal lõi Maa Jeruusalemmas asuvalt Morija mäelt Iisraeli maale ja on sellele maale alati kõige lähemal. Juudid usuvad, et see maa on see, kus Jumal käskis juudi rahvale ehitada ühiskonna, et teenida teda, ja paljud Toora mitzvot'id (käsud) on seotud Iisraeli maaga.

Juudi rahvas usub, et nende ajalugu rahvusena algab Aabrahamiga. Aabrahami lugu Tooras algab sellega, et Jumal ütleb Aabrahamile, et ta lahkuks oma maalt. Ta lubab Aabrahamile ja tema järeltulijatele uue kodu Kaananimaal. See on nüüd tuntud kui Iisraeli maa. See on nimetatud Aabrahami pojapoja Jaakobi järgi, keda kutsuti ka Iisraeliks ja kes oli kaheteistkümne suguharu isa. Siit tuleneb ka nimetus "Iisraeli maa". Seda maad nimetatakse ka "tõotatud maaks", sest Tooras lubab Jumal anda selle maa Aabrahami lastele (1Ms 12:7, 1Ms 13:15, 1Ms 15:18, 1Ms 17:8).

Talmudi rabid mõistsid Toorast (4Moos 33:53), et juutide jaoks on "mitzva" elada Iisraeli maal. Nad pidasid väljaspool Iisraeli elamist juudi jaoks ebaloomulikuks. Juudid nimetasid sageli maad väljaspool Iisraeli "galut". Seda tõlgitakse tavaliselt kui "diaspora" (koht, kus inimesed on laiali pillutatud), kuid see sõna tähendab täpsemalt "pagendust".

Messias ja maailma päästmine

Egiptusest lahkumise lugu, mida nimetatakse väljarändeks, on väga oluline selles, kuidas juudi rahvas mõistab maailma. Toora jutustab, kuidas Jumal võttis rühma orjadest, iisraellased, orjusest välja ja räägib neile, kuidas olla Tema partneriks maailma ehitamisel. Juudid näevad seda lugu eeskujuna kogu maailmale. Tulevikus muutub kogu maailm ja kõik maailma inimesed hakkavad teenima ühte Jumalat. See saab olema Jumala kuningriik maa peal. Nad usuvad, et kogu juudi ajalugu ja maailma ajalugu on osa sellest protsessist.

Prohvetid õpetasid, et Jumal saadab maailma inimese, kes aitab kõigil maailma inimestel näha, et Jumal on maailma looja ja kuningas ning tal on kõrgeim võim. Seda isikut nimetatakse Messiaks. Sõna Messias tuleneb heebrea keelest mashiah, mis tähendab "võitud". Jesaja raamatus öeldakse, et Messias saab olema õiglane kuningas, kes ühendab juudi rahva ja juhib seda Jumala teel. Messias ühendab ka kogu maailma rahvast, et teenida Jumalat. Inimesed hakkavad tegutsema õigluse ja headusega ning kogu maailm saab täis rahu.

Juudid ootavad ikka veel Messiat. Nad usuvad, et see saab olema inimene. Teised juudid usuvad tulevikku, kus õiglus ja rahu saabuvad kõigi inimeste koostöö ja Jumala abi kaudu.

Taaveti täht ja seitsmevahuline küünlajalg (menora) on juutide ja judaismi sümbolid. Pildil olev kuubik seisab vana sünagoogi asemel. See on tehtud holokausti mälestuseks.

Kirjutised

Juudid usuvad, et selleks, et teada saada, mida Jumal tahab, et nad teeksid, peavad nad uurima Toora raamatuid ja selle seadusi ning tegema seda, mida need õpetavad. Need hõlmavad nii seadusi selle kohta, kuidas käituda teiste inimeste suhtes, kui ka selle kohta, kuidas teenida Jumalat.

Kaks kõige olulisemat raamatute rühma judaismis on Piibel ja Talmud. Judaismi uskumused ja teod pärinevad nendest raamatutest. Juudi õpetajad ja õpetlased kirjutasid veel raamatuid, mida nimetatakse kommentaarideks. Need selgitavad ja ütlevad rohkem sellest, mis on kirjutatud Piiblis ja Talmudis.

Toora

Toora on kõige tähtsam juudi kirjutistest. Toora koosneb heebrea Piibli viiest esimesest raamatust (kristlaste jaoks tuntud kui "Vana Testament"). Toora sisaldab judaismi põhilisi seadusi ja kirjeldab juutide ajalugu kuni Moosese surmani. Juudi traditsioon ütleb, et Jumal ütles Moosesele, mida kirjutada Toorasse, mida nimetatakse ka Moosese viieks raamatuks. Religioossed juudid usuvad, et Mooses tõi kümme käsku ja Toora alla Siinai mäelt. Kümme käsku on erilised, sest neid kuulis kogu juudi rahvas Siinai mäel. Traditsioonilises judaismis on aga kõik Toora 613 mitzvot'i võrdselt olulised.

Juudid jagavad heebrea piibli kolmeks osaks ja nimetavad seda Tanakhiks. Need kolm osa on Toora, mis on esimesed viis raamatut; Nevi'im, mis on prohvetite raamatud; ja Ketuvim, mis tähendab Kirjad, mis on muud ajaloo- ja moraaliõpetuse raamatud.

Talmud

Rabbiinlikud juudid usuvad ka, et lisaks Moosese viiele raamatule on olemas veel üks osa Toorast. Seda nimetatakse Mishnah'ks, mida nimetatakse ka suuliseks Tooraks või suuliseks seaduseks. Selles selgitatakse, kuidas järgida viies raamatus kirja pandud seadusi. Mišna kohta on olemas kommentaar (selgitus), mida nimetatakse Gemara. Mishna ja Gemara koos moodustavad Talmudi. Kuid karaitlikud juudid usuvad, et lisaks Moosese viiele raamatule ei eksisteeri mingit täiendavat Toorat.

Traditsioonilised juudid usuvad, et Jumal andis kirjaliku Toora ja suulise Toora Moosesele ja et Mooses jutustas seda juudi rahvale ning et see on tänapäeval sama, mis tollal. Traditsioonilised juudid usuvad ka, et kõiki käske tuleb järgida ka tänapäeval.

Liberaalsed juudid usuvad, et Toora on Jumala poolt inspireeritud, kuid kirjutatud inimeste poolt. Liberaalsed juudid usuvad, et kõiki Toora eetilisi seadusi tuleb endiselt järgida, kuid paljusid rituaalseid seadusi ei pea tänapäeval järgima.

Judaismis peetakse heaks, et käskudest räägitakse ja püütakse aru saada, kuidas neid järgida. Talmudis on palju lugusid rabidest, kes vaidlesid käskude üle. Aja jooksul on mõned arvamused saanud reegliks kõigile. Mõne reegli üle vaieldakse ikka veel. Juudid kiidavad loogilist argumentatsiooni ja tõe otsimist.

Judaistlikus religioonis ei ole ühtegi juhti, kes saaks otsustada, kuidas käske järgida või mida uskuda. Kuigi juudid usuvad erinevaid asju ja nad ei ole reeglite osas ühel meelel, on nad siiski üks religioon ja üks rahvas.

Igapäevane eluviis

Kashrut: Juudi toiduseadused

Juudid, kes järgivad religioosseid reegleid, mida nimetatakse "kashrutiks", söövad ainult teatavat liiki toitu, mis on valmistatud erieeskirjade kohaselt. Toitu, mida juut võib süüa, nimetatakse koššer-toiduks.

Traditsioonilised juudid on väga hoolikad kashrut'i suhtes. Nad ei saa tavaliselt süüa paljusid toiduaineid mittekšer restoranides või kellegi kodus, kes ei pea koššerit. Mõnikord muudab see raskeks inimeste külastamise või äritegevuse. Oluline on mõista, et see on osa nende religioonist. Inimesed aitavad seda probleemi vältida, valides traditsiooniliste juutidega koos õhtusöögi koššer restoranis või serveerides neile koššer toitu oma kodus.

Liberaalsed juudid ei ole nii hoolikad koššeri suhtes, kuigi mõned neist võivad mõningaid reegleid järgida.

Kosher toiduained

• Juudid võivad süüa mis tahes värskeid puu- ja köögivilju, millel ei ole putukaid.
• Juudid võivad süüa kõiki kalu, millel on soomused ja uimed. See hõlmab ka selliseid kalu nagu lõhe ja tuunikala. Nad ei saa süüa mereande nagu krevetid, homaarid või rannakarbid.
• Juudid võivad süüa mis tahes looma liha, mis närib oma sööta (toit, mis on juba osaliselt seeditud) ja millel on lõhenenud sõrad. Näiteks lehmad, lambad, hirved ja kitsed. Siiski peab liha olema tapetud ja valmistatud kindlal viisil, et see oleks koššer.
• Juudid võivad süüa paljusid tavalisi linde, nagu kanad, kalkunid ja pardid. Ka need linnud peavad olema tapetud ja ette valmistatud erilisel viisil. Juudid ei tohi süüa röövlinde, nagu näiteks haugid.
• Kauplustes või restoranides müüdavaid toiduaineid peab kontrollima juut, kes on Kashrut-ekspert. Selle isiku nimi on "mashgiach" ehk koššerijärelevalveametnik. Ta veendub, et koššerreeglitest on kinni peetud. Poest ostetud toiduainetel on sageli peal sümbol, mida nimetatakse heššeriks, et öelda kliendile, et toiduained on kontrollitud. Paljudel igapäevastel toiduainetel on heššer.
• Mesi on mesilaste valmistatud putukatoode, kuid see on kosher.
• On tuntud müüt, et koššer toitu peab õnnistama rabi, rabi ei saa toitu õnnistada ja teha seda koššeriks.

Mitte-kosher toidud

• Mõned nimetavad mittekosher toitu "Treifah", mis tähendab "rebenenud". See tuleneb sellest, et Toora ütleb, et ei tohi süüa looma, kes on tapetud või rebitud teise looma poolt.
• Juudid ei tohi süüa loomi, kellel ei ole lõhenenud säärised või loomi, kes ei näri oma sarved. Erinevalt lehmadest ja lammastest on sigadel lõhenenud sõrad, kuid nad ei närida oma sarved ja seetõttu ei ole nad koššer.
• Juudid ei saa süüa närilisi, roomajad või kahepaiksed.
• Juudid ei saa süüa ühtegi merejaloomi, millel ei ole soomuseid ja uimed. Näiteks haid, angerjad, krabid, krevetid ja homaarid ei ole koššer.
• Juudid ei tohi süüa liha söövaid linde, nagu näiteks raisakotkaste, mida on Tooras mainitud ühes nimekirjas.
• Juudid ei saa süüa mingeid putukaid, välja arvatud mõned sirkad ja sarvikpoisid.

Muud koššeri eeskirjad

Kosher toidu kohta on ka teisi eeskirju.

• Loomad tuleb tappa teatud viisil, sealhulgas väga terava teraga kiire löögi abil üle kaela, mis tagab looma kiire surma.
• Enne liha söömist tuleb loomalt eemaldada kogu veri. Selleks leotatakse ja soolatakse liha.
• Juut ei saa süüa sööki, milles on nii liha kui ka piima. See tuleneb reeglist (Toora), et juut ei tohi noort kitse oma emapiimas küpsetada. Sellepärast kasutavad juudid eraldi nõusid ja riistasid toidu jaoks, milles on liha, ja toidu jaoks, milles on piim.
• Pärast liha söömist ei joo paljud juudid piimatooteid enne, kui on möödunud 1-6 tundi.
• Kšer-toitu tuleb valmistada tegeliku koššer-toidu jaoks ettenähtud köögis. Kui kööki on kasutatud mittekosher toidu, näiteks küüliku ja sea valmistamiseks, siis tuleb kööki eriliselt puhastada, enne kui seda võib kasutada koššer toidu valmistamiseks.

Vana toora

Pühad

Shabbat

Üks käskudest on pidada juudi hingamispäeva ehk šabatit. Šabat algab igal reedel päikeseloojangul ja lõpeb laupäeval õhtu saabudes. Šabat on puhkepäev, et tänada Jumalat universumi loomise eest.

Šabatil puhkamise traditsioon pärineb Toorast. Toora kohaselt lõi Jumal maailma kuue päevaga ja seitsmendal päeval, šabatil, puhkas ta. Paljud juudid lähevad šabatil oma templisse või sünagoogi palvetama.

Religioossed juudid järgivad šabatil erieeskirju. Need reeglid nõuavad, et juudid ei teeks šabatil loomingulist tööd. Üks põhjus selleks on see, et anda inimestele puhkust kõigest sellest, mis neid nädala jooksul hõivab. See aitab neil rohkem keskenduda Jumala, oma pere ja ülejäänud loodu väärtustamisele. Samuti tuletab see inimestele meelde, et Jumal on maailma looja ja valitseja; ja ükskõik kui suur on inimese loominguline jõud, ei saa see olla võrreldav Jumala poolt loodud universumi ja kõige selles oleva loomisega. Paljud neist loometöö kategooriatest hõlmavad tegevusi, mida inimesed ei pruugi pidada tööks. Näiteks šabatipäeval ei saa juut:

• Kasutage elektriseadmeid, nagu telefonid, arvutid või televiisor.
• Osta või müüa asju
• Tuli või valgus sisse või välja lülitada
• Sõita autoga või sõita jalgrattaga
• Cook
• Kirjutage
• Ehita või paranda asju

Traditsioonilised juudid on šabati suhtes väga ettevaatlikud. See on eriline päev. Nad puhastavad oma majad ja valmistavad šabatiks spetsiaalset toitu. Nad riietuvad oma kõige ilusamatesse riietesse. Nad laulavad ilusaid laule ja ütlevad sünagoogis lisapalveid. Nad söövad koos oma peredega õhtusööki ja lõunat. Paljud pered kutsuvad ka külalisi õhtusöögile ja lõunasöögile. Nad söövad erilist maitsvat toitu ja laulavad koos traditsioonilisi šabati laule. Šabati pärastlõunal õpitakse üheskoos judaismi või külastatakse lihtsalt sõpru.

Liberaalsed juudid ei järgi neid reegleid. Mõned käivad sünagoogis, külastavad sõpru või söövad erilisi toite. Kuid nad võivad ka telefoniga rääkida, autoga sõita ja sisseoste teha.

Juudi naised süütavad küünlad, et tervitada hingamispäeva ja pühi

Olulised punktid juudi elus

• Surm
• Sündinud
• Brit Mila (poistele) ümberlõikamise tseremoonia, kui poiss on 8 päeva vana. See sisaldab lapse nimetamist. Mõned mitteortodokssed juudid harrastavad Brit Shalom'i, mis on juudi poiste puhul lapse nimetamine ilma ümberlõikamiseta.
• Pidyon haben (poiste puhul) on see, kui isa teeb spetsiaalse tseremoonia, et lunastada oma naise esimene poeg templist, sest algselt saadeti kõik esmasündinud poisid templisse teenima. Leviidid (Iisraeli hõim) ja Cohanim (preestrid) seda rituaali ei tee.
• Bat Mitzvah (tüdrukute puhul) on "täisealiseks saamise" tseremoonia, kui tüdruk saab 12-aastaseks (mõned juudid 13-aastaseks). Bat Mitzvah tähendab heebrea keeles "mitva tütar" või "käskude tütar". Kui tüdruk saab 12-aastaseks (või 13-aastaseks), peetakse teda naiseks ja temalt oodatakse juudi seaduste järgimist. Tseremoonia ei ole nõutav. Bat Mitzvah ei viita mitte ainult tseremooniale, vaid ka tüdrukule endale.
• Bar Mitzvah (poistele) "täisealiseks saamise" tseremoonia, kui poiss saab 13-aastaseks. See hõlmab Toora lugemist ja eripalveid. Bar Mitzvah tähendab heebrea keeles "mitzva poeg" või "käskude poeg". Kui poiss saab 13-aastaseks, peetakse teda meheks ja temalt oodatakse juudi seaduste järgimist. Tseremoonia ei ole nõutav. Bar Mitzvah ei viita mitte ainult tseremooniale, vaid ka poisile endale.
• Abielu
• Laste omamine

Judaismi liigid

Väga pikka aega uskus enamik juute Euroopas samu põhilisi asju judaismi kohta. Teiste maade juutidel olid Euroopa juutidest erinevad uskumused ja kombed. Umbes 200 aastat tagasi otsustas väike rühm juute Saksamaal lõpetada paljude juudiusu osade uskumise ja püüda muutuda "kaasaegsemaks" ja rohkem sakslaste sarnaseks. Neid juute nimetati reformjuutideks.

Tänapäeval on olemas kolm peamist judaismi liiki: Reform-, konservatiivne ja õigeusu judaism. On olemas ka väiksema arvuga liike, nagu näiteks rekonstruktiivne judaism ja karaitlik judaism. Igal rühmal on oma tavad vastavalt sellele, kuidas ta mõistab juudi seadusi. Näiteks reformjudaism (mida nimetatakse ka liberaalseks või progressiivseks) julgustab inimesi valima traditsioone arvestades neid viise, mis tähendavad neile kõige rohkem juudi olemist. Reformjudaism õpetab juute keskenduma judaismi eetilistele seadustele. Konservatiivne judaism kujunes välja pärast reformjudaismi. Konservatiivse judaismi juhid leidsid, et reformjudaism on liiga radikaalne. Nad tahtsid säilitada (kaitsta) juudi traditsiooni, mitte reformida (muuta) seda. Õigeusu juudid ei pea reform- või konservatiivset judaismi õigeks, sest nad usuvad, et Jumala antud seadused on ajatud ja neid ei saa muuta.

Viimases, 2000-2001. aastal Ameerika Ühendriikide juutide seas läbi viidud uuringus selgus, et 35% Ameerika juutidest väidab end olevat reformitud, 27% konservatiivsed, 10% õigeusklikud, 2% rekonstruktsioonijutud ja 25% ei ütle, mis tüüpi nad on.

Iisraelis käivad peaaegu kõik juudid õigeusu sünagoogides. Reform- või konservatiivseid sünagooge on väga vähe, kuid alates 2009. aastast on nende arv pidevalt kasvanud. Iisraelis ei kutsu juudid end reform-, konservatiiv- ega õigeusklikuks. Selle asemel nimetavad nad end enamasti "Haredi" (täiesti religioosne), "Dati" (põhimõtteliselt religioosne), "Masorati" (traditsiooniline/konservatiivne) või "Chiloni" (ilmalik). Uuringute kohaselt väidab umbes 20% iisraellastest, et nad on ilmalikud, 25% ütlevad, et nad on Dati või Haredi ja 55% ütlevad, et nad on traditsioonilised.

Õigeusu juudid 1915. aastal

Jumala nimed

Judaistlikus religioonis on nimed väga olulised. Paljud juudid usuvad, et nimi mitte ainult ei ütle, kes keegi on, vaid ütleb ka midagi tema kohta. Jumala nimed on judaismis väga erilised, mistõttu juudid ei kirjuta ega räägi neid täies mahus, vaid kasutavad selle asemel teisi sõnu. Seepärast kirjutavad mõned juudid "o" asemel "-" ja "G-ti".

HaShem tähendab "Nimi". See on sõna, mida juudid kasutavad kõige sagedamini, kui nad ei palveta, et rääkida Jumalast.

Adonai tähendab "Minu Issand". See nimi räägib juutidele Jumala positsioonist. Jumal on maailma kuningas ja tema nimi Adonai annab meile sellest teada.

Elohim tähendab "see, kes on piisavalt tugev, et teha kõike". Seda nime kasutatakse, kui räägitakse Jumala loomisvõimest või Jumala õiglusest. See ütleb meile, et Jumal on looja ja et Jumal valitseb maailma õiglaste seadustega.

Need kaks nime on nii erilised, et õigeusklikud juudid kasutavad neid nimesid ainult siis, kui nad palvetavad ja loevad Toorat. Kui nad ei palveta ega loe Toorat, ütlevad nad "Hashem" (Nimi) või "Elokim".

Jumal - Mõned juudid kirjutavad "Jumal", asendades "o" kriipsuga, näiteks nii: "G-d". Nad teevad seda seetõttu, et Jumala nimi on väga püha, nii et nad ei tohi ära visata paberitükki, millele on kirjutatud "Jumal". Kui aga kogemata on kirjutatud "Jumal", siis võib paberi eriliselt ära visata ja matta erilisse kohta. Teised ütlevad, et "Jumal" on lihtsalt ingliskeelne sõna, mitte heebrea keeles, ja seega ei ole see püha.

JHWH ("Jehoova"/"Jahve") on kõige püham Jumala nimi heebrea keeles, mida enamik juute ei häälda. Keegi ei tea, kust see nimi pärineb või mida see täpselt tähendab. See näeb välja nagu heebrea sõna "hayah", mis on verb "olla". (Heebrea pühakirjade kohaselt, kui Mooses küsis Jumalalt, kes on Jumal, ütles Jumal Moosesele: "Ma olen, et ma olen/ olen, kes ma olen". ) Juudid usuvad, et nimi JHWH näitab, et Jumal on lõputu. Selle asemel, et püüda seda välja öelda, ütleb enamik juute "haShem", mis tähendab "Nimi". Mõned inimesed hääldavad seda nime kui Jahve või Jehoova. Usuteadlased nimetavad mõnikord "JHWH" kreekakeelsest wo'st pärit Tetragrammatoniks.