Pardid (Anatidae): omadused, elupaik ja toitumine

Pardid (Anatidae): õppige nende omadusi, elupaiku, toitumist ja rändekäitumist — ujujad, sukeldujad, pecten-nokk ning levik kogu maailmas.

Pardid on Anatidae perekonda kuuluvad linnud. Pardid on lähedalt sugulased luikede ja hanedega, mis kuuluvad samasse perekonda. Pardid ei ole monofüleetiline rühm. Nad on "vormtakson", sest luiged ja haned (mis kuuluvad samasse perekonda) ei ole pardid. Peamine erinevus seisneb selles, et pardid on lühemate kaelustega ja väiksemad.

Teised ujuvad ja sukelduvad linnud, nagu greibid ja loonid, ei ole pardid. Pardilapsi nimetatakse pardipojaks ja isast pardipoega härgpardiks. Enamik parte on veelinnud. Neid võib leida nii soolases kui ka magevees.

Pardid munevad kord aastas ja on kõikjal sööjad, kes söövad veetaimi ja pisikesi loomi. Pardid toituvad veepinnal või maismaal või nii sügaval, kui nad suudavad ülespoole kerkida, ilma et nad täielikult uppuksid. Piki noka serva on kammitaoline struktuur, mida nimetatakse pecten'iks. See tirib noka küljest välja voolavat vett ja püüab toidu kinni. Pecteni kasutatakse ka sulgede puhastamiseks. Sukelpardid sukelduvad toidu saamiseks sügavale.

Paljud pardid on rändlinnud. See tähendab, et nad veedavad suvekuud mujal kui talvekuudel. Pardid on kosmopoliitse levikuga, neid võib leida kogu maailmas, välja arvatud Antarktikas. Mõned pardiliigid elavad Lõuna-Georgia ja Aucklandi saartel, mis on subantarktilised. Paljud liigid on end sisse seadnud ka kaugetel saartel, näiteks Kerguelenil või Hawaiil.

Mõned pardid on inimeste poolt kasvatatud ja peetud. Need ei ole looduslikud pardid. Neid peetakse selleks, et pakkuda toitu (liha ja mune) või kasutada nende sulgi padjadeks ja muudeks esemeteks majas. Eriti Aasias meeldib paljudele inimestele partide söömine.

Mõnikord peetakse pardid lemmikloomadena. Sageli hoiavad neid avalikes tiikides inimrühmad nende ilu ja rahustava iseloomu tõttu. Inimesed söödavad tiikides olevatele partidele tavaliselt seisnud leiba, arvates, et pardid tahavad midagi süüa. Leib ei ole aga partidele tervislik ja võib neid tappa.

Populaarsete väljamõeldud pardide hulka kuuluvad Daffy Duck Looney Tunesist ja Donald Duck Disneyst.

Morfoloogia ja kohastumused

Pardid on enamasti kompaktse kehaga, lühema kaela ja lühikeste jalgadega. Sulestik on tihe ja veekindel tänu õlisalvestele (uropygial-näärmele), mida linnud kasutavad sulgede määrimiseks. Tiivad on tugevad, võimaldades nii pikki rännupeatusi kui ka kiiret lendu. Pardil on labajalarahalised varbad (ujuknahad), mis parandavad ujumisvõimet ja manööverdamist vees.

Noka kuju ja suurus varieeruvad sõltuvalt liigist ja toitumisharjumusest: mõnel on lai ja lamedam nokk vee pinnalt söömise jaoks, teistel on kitsam noka kalade ja putukate püüdmiseks. Pecten, mis on kirjelduse järgi noka serval, aitab vee välja filtreerida ja toitu püüda ning seda kasutatakse ka sulgede puhastamiseks.

Toitumine ja käitumine

Pardid on peamiselt kõigesööjad. Toiduks tuleb veetaimi, vetikaid, seemneid, vastseid, putukaid, kahepaikseid, väikseid kalu ja teisi veeloomi. Toitumisviiside alusel eristatakse näiteks "veelinde" (dabblers), kes longivad veepinnal või otsivad toitu madalas vees, ning sukeldajaid, kes otsivad toitu sügavustest vettest.

Paljud liigid toituvad üksi või väikestes rühmades. Suvel ja pesitsusajal on käitumine sageli territoriaalne. Enamus pardiliike on aktiivsed päevasel ajal, kuid mõned võivad olla ka hämaruses aktiivsemad.

Paljunemine ja eluetapid

Pardid munevad enamasti kord aastas, kuigi rändetingimused ja elupaik võivad pesitsusaja nihutada. Enamik liike ehitab pesa maapinnale tiheda taimestiku lähedusse, mõned kasutavad puukoldeid või kunstlikke pesaaukusid. Paljud pardid on monogaamsed vähemalt üheks pesitsussügiseks; mõned paarid võivad püsida koos kauem.

Pardipojad on algusest peale karvased ja väga iseseisvad (precocial) — nad suudavad kohe pärast koorumist liikuda ja toitu otsida, kuid emaslind kannab peamise hooldus- ja kaitserolli kuni poegade iseseisvumiseni.

Levik, rändamine ja tihedus

Nagu eelnevalt mainitud, on pardid kosmopoliitse levikuga ja neid leidub kogu maailmas peale Antarktika. Paljud liigid on rändlinnud, kes suve- ja talveperioodi vahetavad vastavalt sobiva toidu ja kliimatingimuste olemasolule. Mõned liigid on kohanenud elama püsivalt inimtekkelistes keskkondades nagu parkide tiigid ja agrotööstuse veekogud.

Inimeste ja pardiliikide suhted

Mõned pardid on domestikeeritud ja neid hoitakse toidu (liha ja mune) ning sulgede pärast või lemmikloomadena. Domestikatsioon on toonud kaasa aretusliinid, mis erinevad oma välimuse ja käitumise poolest looduslikest vaariaantidest. Domestikatsiooni ning liikumise kaudu on mõned liigid levinud ka kaugetele saartele.

Tiikides lindudele leivaga toitmine on tavaline, kuid see on pardile kahjulik: leib ei sisalda vajalikke toitaineid ja liigtoitmine võib põhjustada vee reostust, haiguste levikut ja linnu terviseprobleeme. Parema alternatiivina sobivad täisteraviljad, hakitud salat, herned ja spetsiaalsed parditoidud.

Inimtoimelised ohud pardiliikidele hõlmavad elupaikade hävitamist, saasteid, ülejahitust ja invasiivsete liikide mõju. Samas on paljud pardiliigid kohanenud inimkeskkondadega ja mõnel liigil on arvukus suurenenud (näiteks hallräpikud/mallardid paljudes paikades).

Haigused, kaitse ja majanduslik tähtsus

Parved võivad levitada linnugrippi ja teisi haigusi, mistõttu on nii looduses kui ka farmides oluline tervisekaitse ja järelevalve. Paljud liigid on looduskaitseliselt olulised — nii ökosüsteemide kui ka majanduslike huvide tõttu (jahipidamine, põllumajandus, turism).

Mitmed pardiliigid on ohustatud või kaitse all elupaikade kadumise ja teiste inimtegurite tõttu. Kaitsemeetmed hõlmavad elupaikade taastamist, jahikeelde, sigimispaikade kaitset ja rahvusvahelist koostööd rändlindude kaitseks.

Hääleomadused ja kultuur

Pardid teevad mitmesuguseid hääli — tuntud "kvakkimine" on peamiselt emaste pardiliikide hääl, isased võivad olla vaoshoitumad. Hääled täidavad sotsiaalseid funktsioone, nagu hoiatus, rändekorraldus ja paaritumine.

Pardid esinevad laialdaselt inimkultuuris, kunstis ja lastemeedias — populaarsete väljamõeldud tegelaste hulka kuuluvad Daffy Duck ja Donald Duck, mis rõhutavad pardikujundi tuntust maailmakultuuris.

Kokkuvõte

Pardid on mitmekesine ja laialt levinud linduderühm, kellel on olulised ökoloogilised ja kultuurilised rollid. Nende kohastumised veekeskkonnaga, erinevad toitumis- ja pesitsuskäitumised ning suhted inimestega teevad neist uurimis- ja kaitsealase huvi objektid. Parema kooselu ja liigikaitse jaoks on oluline mõista pardiliikide vajadusi ning vältida neile kahjulikke harjumusi, nagu vale toitmine ja elupaikade hävitamine.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Kuidas nimetatakse beebipardi nime?

K: Mis liiki linnud on pardid?

K: Kuidas saavad pardid toitu?

K: Kas pardid on sugulased luikede ja hanedega?

K: Kas leib on pardidele tervislik?

K: Kus võib leida metsikuid parte?

K: Kas ka teisi ujumis- ja sukeldumislinde peetakse pardiliste sugukonda kuuluvaks?

Otsing