sõnnikukoorik
Sõnnikmardikad on mardikad, mis toituvad osaliselt või ainult imetajate sõnnikust. Nad on üks skarabeuse mardikate liik. Kõik need liigid kuuluvad ülemperekonda Scarabaeoidea ja enamik neist perekonda Scarabaeidae. Ainuüksi alamperekonda Scarabaeinae kuulub üle 5000 liigi. Sõnnikutoidulised mardikad kuuluvad ka teistesse sugulasperekondadesse, nagu näiteks Geotrupidae ("maad söövad sõnnikumardikad").
Paljud sõnnikumardikad, mida nimetatakse rullijateks, rullivad sõnnikut pallideks, mida kasutatakse toiduallikana või haudmekambrina. Teised sõnnikumardikad, mida nimetatakse tunneliks, matavad sõnniku sinna, kus nad seda leiavad. Kolmas rühm, elamispõletajad, ei veereta ega kaevata: nad lihtsalt elavad sõnnikus. Sageli meelitavad neid sõnnikut koguvad haudmardikad.
sõnnikumardikas
Mängi meediat Sõnnikumardikas veeretab sõnnikupalli Addo Elevandi rahvuspargis, Lõuna-Aafrika Vabariik.
Kaks sõnnikumardikat võitlevad sõnnikupalli eest
Taksonoomia
Sõnnikmardikad ei moodusta ühtset taksonoomilist rühma: sõnnikuga toitumist esineb mitmes mardikaperekonnas. Tõenäoliselt on see käitumine arenenud rohkem kui üks kord.
- Coleoptera (sugukond), mardikad
- Scarabaeoidea (üliperekond), skarabeused (enamik rühma perekondadest ei kasuta sõnnikut).
- Geotrupidae (perekond), "maad söövad sõnnikumardikad".
- Scarabaeidae (perekond): skarabeuse (kõik liigid ei kasuta sõnnikut).
- Scarabaeinae (alamperekond): tõelised sõnnikumardikad.
- Aphodiinae (alamperekond): väikesed sõnnikumardikad (kõik liigid ei kasuta sõnnikut).
Ökoloogia ja käitumine
Sõnnikmardikad elavad paljudes erinevates elupaikades, sealhulgas kõrbetes, põllumaadel, metsades ja rohumaadel. Neile ei meeldi väga külm või kuiv ilm. Neid leidub kõigil mandritel, välja arvatud Antarktikas.
Sõnnikmardikad söövad taim- ja kõigesööjate sõnnikut ning eelistavad seda igasugusele muule sõnnikule. Nad võivad toituda ka seentest ning mädanevatest lehtedest ja viljadest. Üks Lõuna-Ameerikas elav liik, Deltochilum valgum, on lihasööja, kes sööb tuhandjalgseid. Need, kes söövad sõnnikut, ei pea midagi muud sööma ega jooma, sest sõnnik annab kõik vajalikud toitained.
Enamik sõnnikumardikaid otsib sõnnikut oma tundliku lõhnataju abil. Mõned väiksemad liigid lihtsalt kinnituvad sõnnikupakkujate külge, et oodata oma tasu. Pärast sõnniku püüdmist veeretab sõnnikumardikas seda, järgides kõigist takistustest hoolimata sirget joont. Mõnikord püüavad sõnnikumardikad sõnnikupalli teiselt mardikalt varastada, nii et sõnnikumardikad peavad pärast oma palli veeretamist kiiresti sõnnikuhunnikust eemale liikuma, et vältida selle varastamist. Sõnnikumardikad võivad veeretada kuni 50 korda oma kaalu. Isased Onthophagus taurus mardikad suudavad vedada 1141 korda oma kehakaalu: see vastab sellele, kui keskmine inimene tõmbab kuut kahekorruselist bussi täis. 2003. aastal leidsid teadlased, et üks sõnnikumardika liik (Aafrika Scarabaeus zambesianus) navigeerib, kasutades kuuvalguse polarisatsioonimustreid. See avastus on esimene tõestus, et mis tahes loom võib kasutada orienteerumiseks polariseeritud kuuvalgust.
"Rullid" rullivad ja matavad sõnnikupalli kas toidu säilitamiseks või prügipalli tegemiseks. Viimasel juhul on rullimise ajal sõnnikupalli ümber näha kaks mardikat, üks isane ja üks emane. Tavaliselt veeretab palli isane, kusjuures emasloomad lähevad kas trammiga või lihtsalt järgnevad. Mõnel juhul veeretavad isane ja emane koos. Kui nad leiavad pehme pinnasega koha, peatuvad nad ja matavad sõnnikupalli. Seejärel paarituvad nad maa all. Pärast paaritumist valmistavad mõlemad või üks paarilistest pulli ette. Kui pall on valmis, muneb emaslind selle sisse munad. Mõned liigid ei lahku pärast seda etappi, vaid jäävad oma järglaste kaitsmiseks.
Sõnnikmardikas teeb läbi täieliku metamorfoosi. Vastsed elavad pesapallides, mis on valmistatud nende vanemate poolt ettevalmistatud sõnnikust. Vastsündinute staadiumis toitub vastsündinu teda ümbritsevast sõnnikust.
Kuni Jean Henri Fabre'i uurimusteni mõisteti mardikate käitumist palju valesti. Fabre parandas müüdi, et sõnnikumardikas otsib takistuste korral abi teistelt sõnnikumardikatelt. Põhjalike vaatluste ja katsete abil leidis ta, et näilised abilised olid tegelikult röövlid, kes ootasid võimalust röövida rulli toiduallikat.
Küsimused ja vastused
K: Mis on sõnnikumardikad?
V: Sõnnikmardikad on mardikad, mis toituvad osaliselt või ainult imetajate sõnnikust.
K: Millisesse ülemperekonda kuuluvad kõik sõnnikumardikate liigid?
V: Kõik sõnnikumardika liigid kuuluvad superperekonda Scarabaeoidea.
K: Mitu liiki on alamperekonnas Scarabaeinae?
V: Ainuüksi alamperekonnas Scarabaeinae on üle 5000 liigi.
K: Milliseid mardikaid on Scarabaeidae sugulasperekondades?
V: Teistes sugulasperekondades, näiteks Geotrupidae ("maad söövad sõnnikumardikad"), on sõnnikuga toituvaid mardikaid.
K: Millised on kolm sõnnikumardikate rühma?
V: Kolm sõnnikumardikate rühma on rullijad, tunneldajad ja kõdunikud.
K: Mida teevad rullid sõnnikuga?
V: Rullid rullivad sõnnikut pallideks, mida kasutatakse toiduks või pesakambriks.
K: Mida teevad sõnnikuga elajad?
V: Asukad lihtsalt elavad sõnnikus ja neid meelitab sageli sõnnik, mida haudeputukad koguvad.
