Sõnnikumardikad – bioloogia, liigid ja käitumine
Sõnnikmardikad on mardikad, mis toituvad osaliselt või ainult imetajate sõnnikust. Nad on üks skarabeuse mardikate liik. Kõik need liigid kuuluvad ülemperekonda Scarabaeoidea ja enamik neist perekonda Scarabaeidae. Ainuüksi alamperekonda Scarabaeinae kuulub üle 5000 liigi. Sõnnikutoidulised mardikad kuuluvad ka teistesse sugulasperekondadesse, nagu näiteks Geotrupidae ("maad söövad sõnnikumardikad").
Sõnnikumardikad esinevad peaaegu üle kogu maailma (v.a. jäätumaad ja mõned kauged saared). Nad on olulised ökosüsteemi puhastajad ja mulda rikastavad närilised — nende tegevus kiirendab orgaanilise aine lagunemist, aitab vähendada parasiitide ja samblaseste levikut ning parandab mulda õhutust ja veeimavust.
Käitumine ja toitumine
Paljud sõnnikumardikad, keda nimetatakse rullijateks, rullivad sõnnikut pallideks, mida kasutatakse toiduallikana või haudmekambrina. Teised sõnnikumardikad, keda nimetatakse tunnelijateks, matavad sõnniku sinna, kus nad seda leiavad — nad kaevavad maa alla käike ja paigutavad sinna söödablokid või munad. Kolmas rühm, keda sageli kutsutakse elamismardikateks (inglise keeles "dwellers"), ei veereta ega kaevata: nad elavad otse sõnnikus ja kasutavad seda nii toiduks kui ka elupaigaks. Mõned liigid toituvad peamiselt taimse päritoluga sõnnikust (ründades herbivooride väljaheiteid), teised suudavad kasutada ka muud orgaanilist materjali.
Elutsükkel
- Paljunemine: emane mardikas muneb tavaliselt sõnnikupalli või maa-alusesse kambrisse muna.
- Vastne: munast koorub larv (tuntud kui vastne või röövik), kes läbib mitu instariet ja toitub laagerduvast sõnnikust.
- Pupatsioon: pärast larvetsükli lõppu nukkub vastne pimedas kambris ja muutub lõpuks täiskasvanud mardikaks.
- Vanemate hooldus: mõned rullijad ja tunnelijad teevad oma järglaste jaoks eraldi toidu-ja haudmekambreid ning teevad nende ümber tööd, et tagada paremad tingimused.
Morfoloogia ja tunnused
Sõnnikumardikad on tavaliselt kompaktse, kumer kehaehitusega ja tugevate jalgadega; nende esi- või keskjäsemed on sageli kohastunud kaevamiseks ja palli rullimiseks. Neil on lamellilised antennid (lõpupoole laiendatud "plaadid"), mis on tundlikud lõhnadele. Mõned liigid on väikesed ja tagasihoidlikud (mõne millimeetri pikkused), samas kui teised (näiteks perekond Scarabaeus) võivad olla mitu sentimeetrit pikad ning sageli ilusa metallilise värvusega. Paljudel liikidel esineb suguomast lõhestumist: isastel võivad olla sarved või muud eripärased väljakujud, mida kasutatakse võitluses paaritumise pärast.
Ökoloogiline roll ja tähtsus
- Sõnnikumardikad kiirendavad toitainete ringlust, viies orgaanilise aine mulda ja soodustades taimekasvu.
- Nad vähendavad parasiitide ja sääsempopulatsioonide levikut, sest eemaldavad kiiresti pinnalt väljaheited, milles paljunevad paljud kahjurid.
- Paljud liigid aitavad seemneid levitada ja ära matta, mis võib soodustada teatavate taimeliikide idanemist.
- Uuringud on näidanud, et mõned sõnnikumardikad navigeerivad rullimisel kasutades päikest, kuud ja isegi Linnuteed — see on näide keerukast orientatsioonivõimest.
Levimus ja näited
Levinud perekonnad on näiteks Scarabaeus, Onthophagus, Aphodius ja Geotrupes. Eestis ja lähiregioonides leidub mitmeid kleine liike, kuid suurem liigirohkus ja mitmekesisus esineb troopikas ja subtroopikas. Mõned tuntud liigid maailmas on näiteks Scarabaeus sacer (Vahemere piirkonnas tuntud ajalooline "pühvli sõnnikumardikas") ja erinevad Onthophagus liigid.
Suhe inimestega ja kaitse
Sõnnikumardikad on põllumajandusele kasulikud — nende tegevus parandab mulla viljakust ja vähendab kahjurite hulka. Samas mõjutavad nad inimtegevusest tulenevad ohud:
- Põllumajanduskeemiatest pärinevad antiparasitaarsed ravimid (näiteks mõned io-mikroobseid ravimeid sisaldavad preparaadid) võivad muuta loomade väljaheite mardikatele toksiliseks ja põhjustada populatsioonide vähenemist.
- Elupaikade kadu, intensiivne karjatamine ja invasiivsete liikide sissetung muudavad kohalikku liigikonda.
- Kliimamuutused võivad muuta sobivaid elupaiku ja ajastada taimede ning kahepaiksete elutsükleid, mõjutades seeläbi mardikate ressursse.
Kaitsemeetmed hõlmavad rangemaid ravimikasutuse juhiseid karjatamisel, maastikukoridori säilitamist, feromonide ja bioloogilise seire kasutuselevõttu ning teadlikkuse tõstmist nende ökosüsteemiteenuste tähtsusest.
Kokkuvõte
Sõnnikumardikad on mitmekesised ja ökoloogiliselt tähtsad putukad, kelle käitumuslikud kohastumised (rullimine, kaevamine, elamine sõnnikus) aitavad taastada ja hoida mulla viljakust ning piirata parasiitide levikut. Nende uurimine ja kaitse on oluline nii looduskaitse kui ka jätkusuutliku põllumajanduse seisukohalt.
sõnnikumardikas
Mängi meediat Sõnnikumardikas veeretab sõnnikupalli Addo Elevandi rahvuspargis, Lõuna-Aafrika Vabariik.
Kaks sõnnikumardikat võitlevad sõnnikupalli eest
Taksonoomia
Sõnnikmardikad ei moodusta ühtset taksonoomilist rühma: sõnnikuga toitumist esineb mitmes mardikaperekonnas. Tõenäoliselt on see käitumine arenenud rohkem kui üks kord.
- Coleoptera (sugukond), mardikad
- Scarabaeoidea (üliperekond), skarabeused (enamik rühma perekondadest ei kasuta sõnnikut).
- Geotrupidae (perekond), "maad söövad sõnnikumardikad".
- Scarabaeidae (perekond): skarabeuse (kõik liigid ei kasuta sõnnikut).
- Scarabaeinae (alamperekond): tõelised sõnnikumardikad.
- Aphodiinae (alamperekond): väikesed sõnnikumardikad (kõik liigid ei kasuta sõnnikut).
Ökoloogia ja käitumine
Sõnnikmardikad elavad paljudes erinevates elupaikades, sealhulgas kõrbetes, põllumaadel, metsades ja rohumaadel. Neile ei meeldi väga külm või kuiv ilm. Neid leidub kõigil mandritel, välja arvatud Antarktikas.
Sõnnikmardikad söövad taim- ja kõigesööjate sõnnikut ning eelistavad seda igasugusele muule sõnnikule. Nad võivad toituda ka seentest ning mädanevatest lehtedest ja viljadest. Üks Lõuna-Ameerikas elav liik, Deltochilum valgum, on lihasööja, kes sööb tuhandjalgseid. Need, kes söövad sõnnikut, ei pea midagi muud sööma ega jooma, sest sõnnik annab kõik vajalikud toitained.
Enamik sõnnikumardikaid otsib sõnnikut oma tundliku lõhnataju abil. Mõned väiksemad liigid lihtsalt kinnituvad sõnnikupakkujate külge, et oodata oma tasu. Pärast sõnniku püüdmist veeretab sõnnikumardikas seda, järgides kõigist takistustest hoolimata sirget joont. Mõnikord püüavad sõnnikumardikad sõnnikupalli teiselt mardikalt varastada, nii et sõnnikumardikad peavad pärast oma palli veeretamist kiiresti sõnnikuhunnikust eemale liikuma, et vältida selle varastamist. Sõnnikumardikad võivad veeretada kuni 50 korda oma kaalu. Isased Onthophagus taurus mardikad suudavad vedada 1141 korda oma kehakaalu: see vastab sellele, kui keskmine inimene tõmbab kuut kahekorruselist bussi täis. 2003. aastal leidsid teadlased, et üks sõnnikumardika liik (Aafrika Scarabaeus zambesianus) navigeerib, kasutades kuuvalguse polarisatsioonimustreid. See avastus on esimene tõestus, et mis tahes loom võib kasutada orienteerumiseks polariseeritud kuuvalgust.
"Rullid" rullivad ja matavad sõnnikupalli kas toidu säilitamiseks või prügipalli tegemiseks. Viimasel juhul on rullimise ajal sõnnikupalli ümber näha kaks mardikat, üks isane ja üks emane. Tavaliselt veeretab palli isane, kusjuures emasloomad lähevad kas trammiga või lihtsalt järgnevad. Mõnel juhul veeretavad isane ja emane koos. Kui nad leiavad pehme pinnasega koha, peatuvad nad ja matavad sõnnikupalli. Seejärel paarituvad nad maa all. Pärast paaritumist valmistavad mõlemad või üks paarilistest pulli ette. Kui pall on valmis, muneb emaslind selle sisse munad. Mõned liigid ei lahku pärast seda etappi, vaid jäävad oma järglaste kaitsmiseks.
Sõnnikmardikas teeb läbi täieliku metamorfoosi. Vastsed elavad pesapallides, mis on valmistatud nende vanemate poolt ettevalmistatud sõnnikust. Vastsündinute staadiumis toitub vastsündinu teda ümbritsevast sõnnikust.
Kuni Jean Henri Fabre'i uurimusteni mõisteti mardikate käitumist palju valesti. Fabre parandas müüdi, et sõnnikumardikas otsib takistuste korral abi teistelt sõnnikumardikatelt. Põhjalike vaatluste ja katsete abil leidis ta, et näilised abilised olid tegelikult röövlid, kes ootasid võimalust röövida rulli toiduallikat.
Küsimused ja vastused
K: Mis on sõnnikumardikad?
V: Sõnnikmardikad on mardikad, mis toituvad osaliselt või ainult imetajate sõnnikust.
K: Millisesse ülemperekonda kuuluvad kõik sõnnikumardikate liigid?
V: Kõik sõnnikumardika liigid kuuluvad superperekonda Scarabaeoidea.
K: Mitu liiki on alamperekonnas Scarabaeinae?
V: Ainuüksi alamperekonnas Scarabaeinae on üle 5000 liigi.
K: Milliseid mardikaid on Scarabaeidae sugulasperekondades?
V: Teistes sugulasperekondades, näiteks Geotrupidae ("maad söövad sõnnikumardikad"), on sõnnikuga toituvaid mardikaid.
K: Millised on kolm sõnnikumardikate rühma?
V: Kolm sõnnikumardikate rühma on rullijad, tunneldajad ja kõdunikud.
K: Mida teevad rullid sõnnikuga?
V: Rullid rullivad sõnnikut pallideks, mida kasutatakse toiduks või pesakambriks.
K: Mida teevad sõnnikuga elajad?
V: Asukad lihtsalt elavad sõnnikus ja neid meelitab sageli sõnnik, mida haudeputukad koguvad.
