Sõnnikmardikad on mardikad, mis toituvad osaliselt või ainult imetajate sõnnikust. Nad on üks skarabeuse mardikate liik. Kõik need liigid kuuluvad ülemperekonda Scarabaeoidea ja enamik neist perekonda Scarabaeidae. Ainuüksi alamperekonda Scarabaeinae kuulub üle 5000 liigi. Sõnnikutoidulised mardikad kuuluvad ka teistesse sugulasperekondadesse, nagu näiteks Geotrupidae ("maad söövad sõnnikumardikad").

Sõnnikumardikad esinevad peaaegu üle kogu maailma (v.a. jäätumaad ja mõned kauged saared). Nad on olulised ökosüsteemi puhastajad ja mulda rikastavad närilised — nende tegevus kiirendab orgaanilise aine lagunemist, aitab vähendada parasiitide ja samblaseste levikut ning parandab mulda õhutust ja veeimavust.

Käitumine ja toitumine

Paljud sõnnikumardikad, keda nimetatakse rullijateks, rullivad sõnnikut pallideks, mida kasutatakse toiduallikana või haudmekambrina. Teised sõnnikumardikad, keda nimetatakse tunnelijateks, matavad sõnniku sinna, kus nad seda leiavad — nad kaevavad maa alla käike ja paigutavad sinna söödablokid või munad. Kolmas rühm, keda sageli kutsutakse elamismardikateks (inglise keeles "dwellers"), ei veereta ega kaevata: nad elavad otse sõnnikus ja kasutavad seda nii toiduks kui ka elupaigaks. Mõned liigid toituvad peamiselt taimse päritoluga sõnnikust (ründades herbivooride väljaheiteid), teised suudavad kasutada ka muud orgaanilist materjali.

Elutsükkel

  • Paljunemine: emane mardikas muneb tavaliselt sõnnikupalli või maa-alusesse kambrisse muna.
  • Vastne: munast koorub larv (tuntud kui vastne või röövik), kes läbib mitu instariet ja toitub laagerduvast sõnnikust.
  • Pupatsioon: pärast larvetsükli lõppu nukkub vastne pimedas kambris ja muutub lõpuks täiskasvanud mardikaks.
  • Vanemate hooldus: mõned rullijad ja tunnelijad teevad oma järglaste jaoks eraldi toidu-ja haudmekambreid ning teevad nende ümber tööd, et tagada paremad tingimused.

Morfoloogia ja tunnused

Sõnnikumardikad on tavaliselt kompaktse, kumer kehaehitusega ja tugevate jalgadega; nende esi- või keskjäsemed on sageli kohastunud kaevamiseks ja palli rullimiseks. Neil on lamellilised antennid (lõpupoole laiendatud "plaadid"), mis on tundlikud lõhnadele. Mõned liigid on väikesed ja tagasihoidlikud (mõne millimeetri pikkused), samas kui teised (näiteks perekond Scarabaeus) võivad olla mitu sentimeetrit pikad ning sageli ilusa metallilise värvusega. Paljudel liikidel esineb suguomast lõhestumist: isastel võivad olla sarved või muud eripärased väljakujud, mida kasutatakse võitluses paaritumise pärast.

Ökoloogiline roll ja tähtsus

  • Sõnnikumardikad kiirendavad toitainete ringlust, viies orgaanilise aine mulda ja soodustades taimekasvu.
  • Nad vähendavad parasiitide ja sääsempopulatsioonide levikut, sest eemaldavad kiiresti pinnalt väljaheited, milles paljunevad paljud kahjurid.
  • Paljud liigid aitavad seemneid levitada ja ära matta, mis võib soodustada teatavate taimeliikide idanemist.
  • Uuringud on näidanud, et mõned sõnnikumardikad navigeerivad rullimisel kasutades päikest, kuud ja isegi Linnuteed — see on näide keerukast orientatsioonivõimest.

Levimus ja näited

Levinud perekonnad on näiteks Scarabaeus, Onthophagus, Aphodius ja Geotrupes. Eestis ja lähiregioonides leidub mitmeid kleine liike, kuid suurem liigirohkus ja mitmekesisus esineb troopikas ja subtroopikas. Mõned tuntud liigid maailmas on näiteks Scarabaeus sacer (Vahemere piirkonnas tuntud ajalooline "pühvli sõnnikumardikas") ja erinevad Onthophagus liigid.

Suhe inimestega ja kaitse

Sõnnikumardikad on põllumajandusele kasulikud — nende tegevus parandab mulla viljakust ja vähendab kahjurite hulka. Samas mõjutavad nad inimtegevusest tulenevad ohud:

  • Põllumajanduskeemiatest pärinevad antiparasitaarsed ravimid (näiteks mõned io-mikroobseid ravimeid sisaldavad preparaadid) võivad muuta loomade väljaheite mardikatele toksiliseks ja põhjustada populatsioonide vähenemist.
  • Elupaikade kadu, intensiivne karjatamine ja invasiivsete liikide sissetung muudavad kohalikku liigikonda.
  • Kliimamuutused võivad muuta sobivaid elupaiku ja ajastada taimede ning kahepaiksete elutsükleid, mõjutades seeläbi mardikate ressursse.

Kaitsemeetmed hõlmavad rangemaid ravimikasutuse juhiseid karjatamisel, maastikukoridori säilitamist, feromonide ja bioloogilise seire kasutuselevõttu ning teadlikkuse tõstmist nende ökosüsteemiteenuste tähtsusest.

Kokkuvõte

Sõnnikumardikad on mitmekesised ja ökoloogiliselt tähtsad putukad, kelle käitumuslikud kohastumised (rullimine, kaevamine, elamine sõnnikus) aitavad taastada ja hoida mulla viljakust ning piirata parasiitide levikut. Nende uurimine ja kaitse on oluline nii looduskaitse kui ka jätkusuutliku põllumajanduse seisukohalt.