Mets: määratlus, tüübid, elu ja ökoloogiline tähtsus
Mets on maa-ala, kus on palju puid. Paljud loomad vajavad eluks ja ellujäämiseks metsa. Metsad on väga olulised ja kasvavad paljudes kohtades üle maailma. Nad on ökosüsteem, mis hõlmab paljusid taimi ja loomi.
Temperatuur ja sademed on metsade jaoks kaks kõige olulisemat asja. Paljudes kohtades on nende jaoks liiga külm või liiga kuiv. Metsad võivad eksisteerida ekvaatorist kuni polaaralade lähedale, kuid eri kliimas. Külmas kliimas domineerivad okaspuud, kuid parasvöötmes ja troopilises kliimas moodustavad metsad peamiselt õistaimed. Erinevad sademed muudavad ka eri liiki metsi. Aavikutes ei ole metsi, vaid ainult mõned puud kohtades, kus nende juured pääsevad ligi maa-alusele veele.
Määratlus ja metsade struktuur
Mets on rohkem kui ainult puude kogum: see on keeruline ökosüsteem, kus toimib pidev aineringe ja erinevad elupaigad. Metsadel on tavaliselt mitu kihti:
- Võrade katus (canopy) — kõrgemad puud, mis püüavad kinni enamiku päikeseenergiast;
- Allkatus (understory) — nooremad puud, põõsad ja kõrreline taimestik;
- Põhjakate ja metsapõhi — samblad, samblikud, surnud oksad ja lehemuld, kus elab palju väikseid organisme;
- Juursüsteem — tagab veevõtu, toitainete ringluse ja pinnase kinnituse.
Metsatüübid
Metsad liigitatakse tihti vastavalt kliimale ja puuliigile. Peamised tüübid on:
- Vihmametsad (troopilised) — suur elurikkus, tihe võrade katus, suur hulk eri taime- ja loomaliike;
- Parasvöötme lehtmetsad — selge aastaaegade vaheldus, segapuistud, mahapudenud lehed aitavad mulda rikastada;
- Okasmetsad (boreaalne või taiga) — külmemates piirkondades, domineerivad männid ja kuused, pikaajaline lumekate;
- Segametsad — nii okas- kui lehtpuud, levinud üleminekuvöötmes;
- Kuivemad metsad ja hõredad puistud — paiknevad piirkondades, kus sademed on piiratud;
Metsa elustik ja elurikkus
Metsad on maailma bioloogilise mitmekesisuse olulised varud. Neis elavad paljud:
- taimed ja puud, mis annavad toidu ja varju;
- linnud ja imetajad, kes liiguvad kihtide vahel;
- putukad ja mikroorganismid, mis lagundavad orgaanikat ja tagavad toitainete ringluse;
- seened ja sarnaselt olulised sümbiootilised organismid, näiteks mükoriisad, mis aitavad puudele vett ja toitaineid kättesaadavaks teha.
Ökoloogiline tähtsus
Metsad täidavad mitut olulist funktsiooni:
- Hiiglaslik süsiniku siduja: puud imavad atmosfäärist CO2 ja hoiavad seda biomassis ja pinnases, mis aitab pidurdada kliimamuutusi;
- Hapniku tootmine: fotosüntees tekitab hapnikku, mis on vajalik õhus hingamiseks;
- Vee ringlus: metsad mõjutavad sademeid, vee äravoolu ja puhta maa-aluse vee varustust, takistades erosiooni;
- Pinnase kaitse: juured hoiavad mulda paigal ning vähendavad üleujutuste ja mudalavinate riski;
- Kliimaregulaator: metsad mõjutavad kohalikke ja piirkondlikke temperatuure ja niiskusolusid.
Inimese ja metsade suhe
Metsad pakuvad inimestele mitmeid kasulikke ressursse:
- Puidu- ja paberitooted — ehitusmaterjal, kütus, pabertooted;
- Mitte-puidu ressursid — marjad, seened, ravimtaimed ja kummi- või õlitoorained;
- Rekreatsioon ja kultuur: matkarajad, puhkealad ja paljud kultuurilised tavad on tihedalt seotud metsaga;
- Majanduslikud tegevused: metsandus ja puidutööstus pakuvad töökohti, kuid nõuavad jätkusuutlikku juhtimist.
Ohud ja kaitse
Peamised ohud metsadele on:
- Metsaraiumine ja maakasutuse muutused — asendamine põllumajanduse, linnastumise või kaevandamisega;
- Ilmastiku muutumine — soojenemine, muutuvad sadememustrid ja ekstreemsed ilmastikunähtused;
- Põlengud — nii looduslikud kui inimtekkelised, mis võivad metsade struktuuri drastiliselt muuta;
- Invasiivsed liigid ja haigused — mis võivad kahjustada kohalikke puiduliike;
- Ülekasutamine — liigkasutatud jahipidamine, saakimine ja taastumata lageraie.
Kokkuvõte
Metsad on mitmekülgsed, elujõulised ökosüsteemid, mis pakuvad elupaika, toetavad elurikkust, reguleerivad kliimat ja annavad inimeste jaoks väärtuslikke ressursse. Nende kaitse ja säästev majandamine on oluline nii looduse kui inimühiskonna heaolu seisukohalt.
Biogradska mets Montenegros
Vanad pöögid: Brüsseli, osa Sonian Forest'i metsast
Tasmaania Hellyer Gorge'i parasvöötme vihmametsad
Fatu Hiva vihmamets, Polüneesia.
Parambikulam Forest, Kerala, India
Vana metsamaa Bradingis, Wighti saarel, Inglismaal, kus on näha sinikellukesed (Hyacinthoides non-scripta), jäärakud (valged õied, Allium ursinum) ja sarapuu (Corylus avellana).
Metsade biomeedid
Kolm peamist metsabiomeemi on okasmetsad, lehtmetsad ja troopilised vihmametsad.
Okaspuumetsad
Okaspuumetsad ulatuvad üle Kanada, Alaska, Põhja-Aasia ja Põhja-Euroopa. Nende peamised puud on igihaljad okaspuud, mis toodavad seemneid käbides.
Talvine ilm on külm, kuid kui lumi kevadel sulab, muutuvad mõned metsaosad sootuks. Okaspuumetsades ei ole palju erinevaid puuliike, sest ilmad on külmad ja pinnas on kehv. Mahalangenud oksad, nõelad ja surnud loomad ei lagune nii kiiresti kui soojemates piirkondades. Seetõttu ei ole okasmetsade pinnas väga viljakas. Samuti suudavad ellu jääda ainult need puud, mis on kohanenud külma ilmaga ja kehva pinnasega. Nendel puudel on paindlikud oksad, mis kannavad rasket lumesadu. Nende lehtedelt aurustub vähem vett, sest nende nõelad on nõelakujulised.
Paljud okaspuud varjutavad suurt osa nende all olevast pinnasest, mis takistab paljudel taimedel metsapinnal kasvada. Mõned loomad, kes elavad okaspuumetsades, on mänd, hirv, karu, karibu, hirv, ilves, metskits, metskits ja linnud, näiteks hallpea-, risti- ja mardikapüüdjad.
Lehtmetsad
Lehtmetsad kasvavad peamiselt Põhja-Ameerika, Euroopa ja Aasia parasvöötmes. Neil on mõõdukas kliima kevadel, suvel, sügisel (sügisel) ja talvel, kusjuures sademete hulk on vähemalt 500 mm aastas. Suved on soojad ja talved külmad, kuid mitte nii külmad kui põhjapoolsetel okasmetsadel. Talvel katab lumi maad ning lehtpuud ja -taimed kaotavad oma lehed. Lagunevad lehed aitavad muuta mulla rikkalikult toitaineterikkaks. Paljud putukad, ämblikud, tigud ja ussid asuvad selles rikkalikus mullas. Kevadel kasvavad peaaegu kõikjal metsikud lilled ja sõnajalad. Uued lehed püüavad päikese energiat ja võrsuvad enne, kui kõrged puud neid varjutavad.
Talvel rändavad paljud linnud soojemasse kliimasse. Paljud väikeloomad talvituvad või talvituvad, teisisõnu, aeglustavad oma ainevahetust ja magavad või jäävad oma koopasse. Mõned teised loomad lihtsalt aeglustavad oma ainevahetust ja söövad suve- ja sügiskuudel talletatud toitu. Talvel on puud paljad, kuid kevade saabudes võrsuvad lehed, linnud naasevad, loomad sünnivad ja kõik metsaloomad hakkavad oma eluga tegelema. Selles elupaigas võib näha või kuulda karusid, hirvi, pesukarusid, saarmaid, kopraid, rebaseid, konni, konni, oravaid, madusid, salamandreid ja selliseid linde nagu metsatihased, punapead, öökullid, sinikaelad ja väikesed linnud, keda tavaliselt nimetatakse tuttideks.
Mõned lehtmetsad kasvavad troopilistes kohtades, kus ei ole talve, kuid kus on märg ja kuiv aastaaeg.
Vihmametsad
Troopilised vihmametsad kasvavad Lõuna-Ameerikas, Kongos, Indoneesias ja mõnes lähiriigis, Hawaiil ja Ida-Austraalias. Troopilised vihmametsad kannavad tabavalt oma nime, sest siin sajab umbes pooltel päevadel vihma. Troopiliste vihmametsade ainus aastaaeg on suvi, nii et taimed kasvavad kõik 12 kuud aastas. Puud on vihmametsas kõrged ja paksud ning kasvavad nii tihedalt koos, et nad moodustavad justkui suure rohelise vihmavarju, mida nimetatakse varikatuseks. See blokeerib suurema osa päikesevalgusest. Õhk on niiske, kuna see filtreerub läbi tiheda puude katuse. Valgus, mis filtreerub läbi selle puude katte, on hämar ja roheline. Ainult jõe kallastel ja raiutud kohtades võimaldab piisavalt päikesevalgust metsapinnal taimedele kasvada.
Maailma troopilistes metsades elab miljoneid taime- ja loomaliike. Elu vihmametsas eksisteerib puude eri tasanditel või kihtides. Igal kihil on oma nimetus, näiteks "esilekerkiv", "lage", "aluspõhi" ja "metsapõhi". Loomade elu leidub kõigil tasanditel.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on mets?
V: Mets on maa-ala, kus on palju puid.
K: Miks on metsad olulised?
V: Metsad on olulised, sest nad on ökosüsteem, mis hõlmab palju taimi ja loomi. Paljud loomad elavad metsades ja vajavad neid ellujäämiseks.
K: Mis on metsade jaoks kaks kõige olulisemat asja?
V: Temperatuur ja sademed on metsade jaoks kaks kõige olulisemat asja.
K: Kus võivad metsad eksisteerida?
V: Metsad võivad eksisteerida ekvaatorist kuni polaaralade lähedale.
K: Mis domineerib külmas kliimas?
V: Külmas kliimas domineerivad okaspuud.
K: Millest koosnevad metsad peamiselt parasvöötmes ja troopilises kliimas?
V: Parasvöötme ja troopiliste kliimavöötmete metsad koosnevad peamiselt õistaimedest.
K: Kas metsad on olemas ka kõrbetes?
V: Ei, kõrbetes ei ole metsi, vaid ainult mõned puud kohtades, kus nende juured saavad veidi maa-alust vett.
