Metabolism
Ainevahetus on keemilised reaktsioonid, mis hoiavad meid elus. See toimub elusorganismide rakkudes.
Ensüümide poolt katalüüsitud reaktsioonid võimaldavad organismidel kasvada, paljuneda, säilitada oma struktuuri ja reageerida keskkonnale. Sõna "ainevahetus" võib viidata ka seedimisele ja ainete transpordile eri rakkudesse ja rakkude vahel.
Ainevahetus jaguneb tavaliselt kahte kategooriasse. Katabolism lagundab orgaanilist ainet ja kogub energiat rakuhingamise teel. Anabolism kasutab energiat selliste molekulide nagu valgud ja nukleiinhapped ehitamiseks.
Ainevahetuse keemilised reaktsioonid on organiseeritud ainevahetusradadeks või -tsükliteks, nagu Krebsi tsükkel. Üks kemikaal muundub mitme ensüümi abil mitme etapi kaudu teiseks kemikaaliks.
Organismi ainevahetussüsteem otsustab, milliseid aineid ta peab toitevaks ja milliseid mürgiseks. Näiteks kasutavad mõned prokarüoodid vesiniksulfiidi toitainena, kuid see gaas on loomadele mürgine. Ainevahetuse kiirus, ainevahetuse kiirus, mõjutab seda, kui palju organism vajab toitu ja kuidas ta suudab seda toitu saada.
Metabolismi silmatorkavaks tunnuseks on põhiliste ainevahetusradade ja -komponentide sarnasus isegi väga erinevate liikide vahel. Näiteks karboksüülhapete kogum, mis on kõige paremini tuntud kui sidrunhappetsükli vaheproduktid, on olemas kõigis tuntud organismides, neid leidub nii erinevates liikides nagu ainuraksed bakterid Escherichia coli ja suured hulkraksed organismid nagu elevandid. Need silmatorkavad sarnasused ainevahetusradade vahel on tõenäoliselt tingitud nende varajasest ilmumisest elu evolutsioonis ja nende tõhususe tõttu.
Adenosiintrifosfaadi (ATP), energia ainevahetuse keskse vaheühendi, struktuur.
Seotud leheküljed
- Katabolism
- Anabolism
- Kolesterool
- Ainevahetuse kiirus
Küsimused ja vastused
K: Mis on ainevahetus?
V: Ainevahetus on keemilised reaktsioonid, mis hoiavad meid elus. See toimub elusorganismide rakkudes ja seda katalüüsivad ensüümid. Ainevahetus võimaldab organismidel kasvada, paljuneda, säilitada oma struktuuri ja reageerida keskkonnale. Sõna "ainevahetus" võib viidata ka seedimisele ja ainete transpordile eri rakkudesse ja nende vahel.
K: Kuidas jaguneb ainevahetus?
V: Ainevahetus jaguneb tavaliselt kahte kategooriasse: Katabolism lagundab orgaanilist ainet ja kogub energiat raku hingamise teel; anabolism kasutab energiat molekulide, näiteks valkude ja nukleiinhapete ehitamiseks.
K: Millised on ainevahetusradad?
V: Ainevahetuse keemilised reaktsioonid on organiseeritud ainevahetusradadeks ehk tsükliteks, nagu Krebsi tsükkel. Üks kemikaal muundub mitme etapi kaudu teise kemikaaliks mitme ensüümi abil.
K: Kuidas otsustab organismi ainevahetussüsteem, mida ta peab toitvaks või mürgiseks?
V: Organismi ainevahetussüsteem otsustab, milliseid aineid ta peab toitevaks ja milliseid mürgiseks. Näiteks kasutavad mõned prokarüoodid vesiniksulfiidi toitainena, kuid see gaas on loomadele mürgine.
K: Mis mõjutab seda, kui palju toitu organism vajab?
V: Ainevahetuse kiirus, mida nimetatakse ainevahetuse kiiruseks, mõjutab seda, kui palju toitu organism vajab ja kuidas ta suudab seda toitu saada.
K: Miks on kõigil organismidel sarnased ainevahetusradad?
V: Kõigil organismidel on sarnased ainevahetusradad tänu nende varasele ilmumisele elu evolutsioonis, mida hoitakse, sest need on ellujäämise eesmärgil tõhusad.
