Mürk
Mürgid on ained, mis põhjustavad surma või vigastusi, kui elusolend võtab neid sisse. Seda võib võtta joogi või toiduga või imenduda naha kaudu. Kahjustus toimub tavaliselt keemilise reaktsiooni teel. Mürgi mõju sõltub imendunud (sisse võetud või sissehingatud) kogusest. Mürgiseid aineid nimetatakse mürgisteks. Kui mürgistus põhjustab surma, on tegemist surmava mürgiga.
Õiguslikult ja ohtlike kemikaalide märgistamisel on mürgid eriti mürgised ained. Vähem mürgised ained on märgistatud kui "kahjulikud", "ärritavad" või ei ole üldse märgistatud.
Meditsiinis ja zooloogias erinevad toksiinid ja mürgid mürkidest. Toksiinid on bioloogilise protsessi tulemus. Mürgid on ained, mida organism kasutab teiste liikide kahjustamiseks. Teatavad organismid kasutavad mürke jahil või kaitseks. Kui organism on mürgine, nagu näiteks paljud seened, on seda kahjulik süüa. Kui ta on mürgine, nagu maod või mesilased, on tal kahjulik hammustus või nõelamine. Mõne väga surmava hammustuse jaoks on inimesed välja töötanud tõhusad mürgitõrjevahendid.
Sageli on erinevus ainult aine koguses. Alkohoolsete jookide joomine võib põhjustada agressiivset käitumist, kõneprobleeme ja amneesia erinevaid vorme. Seda mõju nimetatakse mürgistuseks. Inimesed, kes joovad veelgi rohkem, võivad sattuda šokki. Samal ajal võib alkoholi kasutada desinfitseeriva vahendina.
Mõnikord on mürkidel vastumürk. Mürgi vastumürk aeglustab või muudab selle mõju vastupidiseks. Vastumürk võib ise olla mürk. Näiteks võib atropiini kasutada vastumürgina teatavate närvigaaside, nagu tabun või sariin, või teatavate insektitsiidide vastu. Seda kasutatakse ka ravimina. Suurtes annustes on atropiin mürk. Ometi on atropiin Maailma Terviseorganisatsiooni "hädavajalike ravimite loetelus" üks põhilisi ravimeid.
On ka muud liiki ohtlikke materjale. Need on järgmised:
- kantserogeenid (vähktõbe põhjustavad mürgid), nagu akrüülamiid, asbest ja benseen.
- mutageenid (mutatsiooni põhjustavad mürgid), nagu kiirgus ja benseen.
- Teratogeenid (sünnidefekte põhjustavad mürgid), nagu talidomiid ja alkohol.
Saaste on mõnikord ka mürgine, näiteks mürgised jäätmed.
Kolju ja ristluude sümboliga tähistatakse midagi, mis sisaldab mürki.
Mürgine gaas
Mõned riigid kasutavad sõdades oma vaenlaste vastu mürgiseid gaase. Seda nimetatakse keemiliseks sõjapidamiseks.
Mürgiseid gaase, nagu kloorigaas ja sinepigaas, kasutati I maailmasõjas. Teises maailmasõjas kasutasid natsid vesiniktsüaniidigaasi, et tappa palju inimesi oma surmalaagrites ja koonduslaagrites.
Mürgigaasi on kasutatud ka inimeste tahtlikuks tapmiseks kui surmanuhtluse meetodit.
Gaasimürgistus juhtub mõnikord juhuslikult. Näiteks vigane ahju või küttesüsteem võib põhjustada süsinikmonooksiidimürgistuse.
Mürgiseid gaase on palju. Näiteks söövitavad mürkgaasid põhjustavad tõsiseid põletusi nahale, silmadele ja kopsudele. Närvimürgid on mürgid, mis võivad tappa, kahjustades kesknärvisüsteemi. Mürgised mürgid tekitavad tõsiseid villid keha sise- ja välisküljel. Hingamismürgid tekitavad vedeliku kogunemise inimese kopsudesse, kuni ta uppub.
Surmad
2010. aastal põhjustas mürgistus umbes 180 000 surmajuhtumit, võrreldes 200 000 surmaga 1990. aastal. Ameerika Ühendriikides toimus ligikaudu 727 500 erakorralise meditsiini osakonna külastust, mis olid seotud mürgistustega - 3,3% kõigist vigastustega seotud külastustest.
Mürgistuste tõttu töövõimetusega korrigeeritud eluaasta 100 000 elaniku kohta 2004. aastal. andmed puuduvad <10 10-90 90-170 170-250 250-330 330-410 410-490 490-570 570-650 650-700 700-880 >880
Seotud leheküljed
- Kokkupuude toksiinidega
- Toksilisus (kuidas toksiinid mõjutavad organismi)
- Keemiarelvad
- NFPA 704 "tulekahju teemant" (süsteem, mis hoiatab inimesi, kui mürgine ja ohtlik on teatud kemikaal).
Küsimused ja vastused
K: Mis on mürk?
V: Mürk on aine, mis põhjustab surma või vigastusi, kui elusolend võtab seda sisse. Seda võib alla neelata, sisse hingata või naha kaudu imenduda.
K: Kuidas varieerub mürgi mõju?
V: Mürgi mõju varieerub vastavalt sellele, kui suures koguses see imendub (võetakse sisse või hingatakse sisse).
K: Mille poolest erinevad toksiinid ja mürgid mürkidest?
V: Meditsiinis ja zooloogias erinevad toksiinid ja mürgid mürkidest. Toksiinid on bioloogilise protsessi tulemus, samas kui mürgid on ained, mida organism kasutab teiste liikide kahjustamiseks.
K: Kas alkohol on mürgine?
V: Alkohoolsete jookide joomine võib põhjustada agressiivset käitumist, kõneprobleeme ja amneesia erinevaid vorme - seda mõju nimetatakse mürgistuseks. Inimesed, kes joovad veelgi rohkem, võivad sattuda šokki. Siiski võib alkoholi kasutada ka desinfitseeriva vahendina, seega sõltub tarbitavast kogusest, kas seda peetakse mürgiseks või mitte.
K: Kas mõnede mürkide jaoks on olemas vastumürgid?
V: Jah, mõnikord on teatud mürkide jaoks olemas vastumürgid, mis aeglustavad või muudavad selle mõju vastupidiseks - kuigi mõnikord võivad need vastumürgid ise ka mürgised olla. Näiteks võib tuua atropiini, mida saab kasutada antidoodina teatavate närvigaaside, nagu tabun või sariin, vastu, kuid suurtes annustes on ka see ise mürgine.
K: Milliseid muid ohtlikke aineid on peale mürkide veel olemas?
V: Lisaks mürkidele on olemas ka kantserogeenid (vähktõbe põhjustavad ained), mutageenid (mutatsiooni põhjustavad ained) ja teratogeenid (sünnidefekte põhjustavad ained). Mõnikord võivad mürgised olla ka saasteained, näiteks mürgised jäätmed.
