Mürgid on ained, mis põhjustavad surma või vigastusi, kui elusolend võtab neid sisse. Seda võib võtta joogi või toiduga või imenduda naha kaudu. Kahjustus toimub tavaliselt keemilise reaktsiooni teel. Mürgi mõju sõltub imendunud (sisse võetud või sissehingatud) kogusest. Mürgiseid aineid nimetatakse mürgisteks. Kui mürgistus põhjustab surma, on tegemist surmava mürgiga.

Õiguslikult ja ohtlike kemikaalide märgistamisel on mürgid eriti mürgised ained. Vähem mürgised ained on märgistatud kui "kahjulikud", "ärritavad" või ei ole üldse märgistatud.

Meditsiinis ja zooloogias erinevad toksiinid ja mürgid mürkidest. Toksiinid on bioloogilise protsessi tulemus. Mürgid on ained, mida organism kasutab teiste liikide kahjustamiseks. Teatavad organismid kasutavad mürke jahil või kaitseks. Kui organism on mürgine, nagu näiteks paljud seened, on seda kahjulik süüa. Kui ta on mürgine, nagu maod või mesilased, on tal kahjulik hammustus või nõelamine. Mõne väga surmava hammustuse jaoks on inimesed välja töötanud tõhusad mürgitõrjevahendid.

Sageli on erinevus ainult aine koguses. Alkohoolsete jookide joomine võib põhjustada agressiivset käitumist, kõneprobleeme ja amneesia erinevaid vorme. Seda mõju nimetatakse mürgistuseks. Inimesed, kes joovad veelgi rohkem, võivad sattuda šokki. Samal ajal võib alkoholi kasutada desinfitseeriva vahendina.

Mõnikord on mürkidel vastumürk. Mürgi vastumürk aeglustab või muudab selle mõju vastupidiseks. Vastumürk võib ise olla mürk. Näiteks võib atropiini kasutada vastumürgina teatavate närvigaaside, nagu tabun või sariin, või teatavate insektitsiidide vastu. Seda kasutatakse ka ravimina. Suurtes annustes on atropiin mürk. Ometi on atropiin Maailma Terviseorganisatsiooni "hädavajalike ravimite loetelus" üks põhilisi ravimeid.

On ka muud liiki ohtlikke materjale. Need on järgmised:

Saaste on mõnikord ka mürgine, näiteks mürgised jäätmed.

Mürgi määratlus ja toime

Mürk on mis tahes aine, mis võib põhjustada bioloogilist kahju, haigust või surma väikestes kogustes. Kahjulik toime sõltub sellest, kuidas aine organismi satub (sissevõtmine, sissehingamine, imendumine läbi naha või süstimine), kogusest, kokkupuute kestusest ja indiviidi tundlikkusest. Mõned mürgid põhjustavad kiiret ja otsest efekti (akuutne mürgistus), teiste mõju avaldub aastate jooksul (krooniline mürgistus).

Mürgituse liigid

  • Akutne mürgistus — lühikese aja jooksul suur annus, sümptomid ilmnevad kiiresti (nt toidumürgitus, kemikaalide sissehingamine).
  • Krooniline mürgistus — pikaajaline madalate annuste kokkupuude, mille tagajärjeks võivad olla elundikahjustused, vähk või reproduktiivhäired.
  • Toksiinid — bioloogilised mürgid, mida toodavad organismid (näiteks bakterite, taimede või loomade toodetud toksiinid).
  • Venenumid ehk mürk-loomade mürgid — kui organism süstib mürki (nt madude hammustus, mesilase nõelamine).

Kokkupuuteteed ja tüüpilised sümptomid

Peamised kokkupuuteed on:

  • sissevõtmine (suupoole kaudu) — iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus;
  • sissehingamine — hingamisraskused, köha, peavalu, pearinglus;
  • naha või limaskestade kaudu — ärritus, põletused, punetus;
  • süstimine — lokaalne valu, süsteemne šokk või närvisüsteemi mõjutus.

Sümptomid sõltuvad konkreetsest mürgist: närvi- või hingamisraskused, südame rütmihäired, teadvusekaotus, krambid, maks- või neerukahjustus jpm. Mõned ained annavad spetsiifilisi märke (nt närvigaaside ja insektitsiidide puhul näolihaste tõmblused, hingamisprobleemid).

Diagnoos ja ravi

Mürgituse diagnoos põhineb ajalool (kokkupuue), sümptomitel ja vajadusel laboriuuringutel. Ravi põhimõtted on:

  • Esmaabi ja turvalisus — eemaldada inimene ohtlikust keskkonnast, kaitsta abistajat (kinnaste, maskiga) ning vältida täiendavat kokkupuudet.
  • Deaktiveerimine — pestakse nahka ja silmi rohke veega, eemaldatakse saastunud riided.
  • Toetav ravi — pöörata tähelepanu hingamisele, vereringele ja teadvusele (vajadusel teha elustamist); anda hapnikku ja intravenoosset vedelikku vastavalt vajadusele.
  • Spetsiifilised meetmed — aktiveeritud süsinik teatud sissevõetud mürkide puhul, maoloputused ainult erijuhtudel ja meditsiinilise juhisega.
  • Vastumürgid — kui olemas (nt naloksoon opioidide puhul, atropiin ja oksümeerid närvimürgiste vastu), tuleb anda võimalikult kiiresti.

Oluline on pöörduda kohe arstiabi poole või helistada mürgistusteabekeskusse. Ärge esitage eneseabiks rutiinseid meetmeid (nt oksendamise esilekutsumist) ilma meditsiinilise nõu jaole — see võib olukorda halvendada.

Vastumürgid ja näited

Nagu eespool mainitud, on mõnel murgil vastumürk. Vastumürgid neutraliseerivad või vähendavad mürgi toimeid. Näide: atropiin kasutatakse teatavate närvigaaside ja mõnede insektitsiidide mõjude vastu; samas võib atropiin ise suurtes annustes olla toksiline. Atropiini tähtsus on tunnustatud ka Maailma Terviseorganisatsiooni loetelus.

Kantserogeenid, mutageenid ja teratogeenid

On oluline eristada erinevaid pikaajalise ohuga aineid:

  • Kantserogeenid — ained, mis suurendavad vähiriski (näited: akrüülamiid, asbest, benseen).
  • Mutageenid — ained, mis põhjustavad geneetilisi mutatsioone (näited: tugev ioniseeriv kiirgus, benseen).
  • Teratogeenid — ained, mis põhjustavad loote arenguhäireid (näited: talidomiid, liigne alkohol raseduse ajal).

Keskkond ja jäätmed

Saaste võib olla toksiline nii inimestele kui ka ökosüsteemidele. Keemilised reostused ja mürgised jäätmed nõuavad nõuetekohast käitlemist ja utiliseerimist vastavalt seadusele, et vähendada pinnase, vee ja õhu saastumist ning inimeste kokkupuudet.

Ohutus ja ennetus

Enamik mürgistusi on ärahoitavad. Oluline on järgida lihtsaid ohutusreegleid:

  • Hoida kemikaalid ja ravimid lastele kättesaamatus kohas ja originaalpakendis.
  • Lugeda ja järgida etikette ja ohutuskaarte; kasutada isikukaitsevahendeid (kindaid, kaitseprille, respiraatoreid) tööl.
  • Tagada korralik ventilatsioon keemiatööstuses ja laborites.
  • Õige jäätmekäitlus — ära vala kemikaale kraanikaussi ega viska neid tavaprügi hulka.
  • Harida pereliikmeid ja töötajaid mürgistuste tunnuste ning esmaabi kohta.
  • Järgida töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid ning seadusi keemiliste ainete märgistamisel (nt GHS märkused).

Esmaabi hädaolukorras

  • Kõigepealt turvalisus: ära too ennast ohtu.
  • Võta ühendust hädaabinumbriga või mürgistusteabekeskusega ning toimi nende juhiste järgi.
  • Eemalda saastunud riided ja loputa nahka või silmi rohke veega vähemalt 15 minutit, kui tegemist on kontaktiga kemikaaliga.
  • Kui kahtlustad mürgistust suu kaudu ja inimene on teadvusel, ära anna midagi suhu ilma juhiseta; mõnel juhul on soovitatav anda ainult vett või pöörduda arsti poole.
  • Kui inimene ei hinga või on teadvusetu, alusta vajadusel elustamist ja kutsu kiirabi.

Kui sul on kahtlus, et tegemist on mürgistusega, pöördu kohe professionaalse abi poole. Õigeaegne diagnoos ja ravi võivad päästa elu ja vähendada pikaajalisi tervisekahjustusi.