Sariin: surmav närvigaas ja keemiarelv — mõju, sümptomid, ravi
Sarin on närvigaas, surmav mürk. See on keemiarelv, mille natsi-Saksamaa töötas välja sõjas kasutamiseks. Sarin kuulub organofosfaadikemikaalide rühma: keemiliselt on tegemist süsiniku-, fluori- ja fosforiühendiga. Tavaliselt on sariin värvitu või kahvatu ning lõhnatu või väga nõrga lõhnaga, mistõttu on see raskesti märgatav ilma spetsiaalse detekteerimisseadmeta.
See on ÜRO resolutsioonis 687 liigitatud massihävitusrelvaks. Sariini tootmine ja ladustamine on 1993. aasta keemiarelvade konventsiooniga keelatud ning see on liigitatud 1. nimekirja kuuluvaks aineks. Rahvusvahelised lepingud keelavad nii sariini tootmise, laialdase hoidmise kui ka igasuguse sõjalisel eesmärgil kasutamise.
Sarin võib olla surmav isegi väga väikestes kontsentratsioonides. Surm saabub 1 kuni 10 minuti jooksul pärast selle sissehingamist, sõltuvalt annusest ja kokkupuute viisist. See on väga lenduv, mistõttu kõige levinumalt põhjustab ohtu sissehingamine; aga olulisel hulgal võib sariin läbida ka naha kaudu imendumise. Surm saabub peamiselt hingamislihaste halvatusest ja õhupuudusest. Antidoodid, näiteks atropiin, võivad inimest päästa, kui neid antakse kohe. Lisaks atropiinile kasutatakse spetsiaalseid reaktiivaineid (oksüimide rühma, näiteks pralidoksiim — 2-PAM) ja närviärrituse ning krampide leevendamiseks bensodiasepiine. Ilma kiire ja adekvaatse ravita võivad ka mittesurmava annuse saanud isikud saada püsivaid neuroloogilisi kahjustusi.
Mõju ja mehhanism
Sarnaselt teiste närvimürkidega ründab sariin närvisüsteemi, takistades lihaste närvilõpmete väljalülitumist. Täpsemalt inhibeerib sariin ensüümi atsetüülkoliinesteraasi (AChE), mis vastutab neurotransmitteri atsetüülkoliini (ACh) lagundamise eest sünapsides ja neuromuskulaarses ühenduskohas. Selle tulemusena akumuleerub atsetüülkoliin närvi- ja lihastesisestes kohtades ning tekib pidev üle-stimulatsioon nii muskarinergilistel kui ka nikotinergilistel retseptoritel. Ülestimulatsioon põhjustab:
- muskarinergilised sümptomid: suurenenud sülje-, nina- ja hingamissekretsioonid, bronkokonstriktsioon, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, väikesed pupillid (mioos), aeglane südametegevus;
- nikotinergilised sümptomid: lihaste krambid, jäsemete ning hingamislihaste nõrkus ja lõppkokkuvõttes paralüüs;
- keskne mõju: ärevus, segasus, krambid, hingamisdepressioon ja teadvusekaotus.
Füsioloogia ja selgitus
Selgroogsetel loomadel on atsetüülkoliin neurotransmitter, mida kasutatakse neuromuskulaarses ühenduskohas, kus signaalid edastatakse kesknärvisüsteemi neuronite vahel lihaskiududele. Tavaliselt vabaneb atsetüülkoliin neuronist, et stimuleerida lihast, misjärel see lagundatakse atsetüülkoliinesteraasi abil. See võimaldab lihasel lõdvestuda. Atsetüülkoliinesteraasi inhibeerimine tähendab, et neurotransmitter jätkab oma toimet lihaskiududele ja närviülekanded jäävad pidevaks, mis lõppkokkuvõttes peatab kontrollitud lihaste tööd ning hingamise.
Sümptomid
Sariniga kokkupuute sümptomid arenevad kiiresti, sageli minutite jooksul. Peamised nähud ja sümptomid:
- Pupillide ahenemine (mioos), nägemisraskused
- Tugev süljeerituse, pisaravoolu, ninast voolava erituse ja higistamise suurenemine
- Hääluse või hingamise muutused: hingamisraskus, vilistav hingamine, köha
- Bronhokonstriktsioon, suurenenud hingamissekreedid
- Mao- ja soolte krambid, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus
- Lihas-tõmblused, krambid, lõtvus või paralüüs (eriti hingamislihastes)
- Vererõhu ja südametegevuse häired (bradükardia või tahhükardia), teadvuse langus ja krambid
Esmaabi ja hädaolukorra käitumine
Kui kahtlustatakse sarini või muu närvigaasiga kokkupuudet, tuleb tegutseda järgnevalt:
- Viige kannatanu saastunud piirkonnast värske õhu kätte — esmalt enda ohutuse tagamine (kandke kaitseriietust, maski, kindaid, kui võimalik).
- Eemaldage saastunud riided ja sulgege need tihedalt kilekotti; vältige aine edasist levikut.
- Pesege nahka rohke seebi ja veega (esmaabi käigus). Ärge kasutage asemel alkoholi ega lahusteid.
- Kui kannatanu hingab raskelt või ei hinga, alustage vajadusel kunstlikku hingamist ja pöörduge viivitamatult erakorralise meditsiiniabi poole.
- Antidoodid (näiteks atropiin ja oksüimid) tuleb anda võimalikult kiiresti vastavalt meditsiinilistele juhistele; atropiin neutraliseerib muskarinergilisi efekte, oksüimid võivad reaktiveerida atsetüülkoliinesteraasi, kui neid antakse piisavalt vara.
- Krampide korral kasutatakse bensodiasepiine (nt diasepaam või lorasepaam).
Ravi ja jälgimine
Haigeid ravitakse haiglas intensiivravi tingimustes. Ravi põhialused:
- Atropiin: suurtes annustes, korduvate manustamistega kuni hingamis- ja sekretsioonisümptomid taanduvad;
- Oksüimid (pralidoksiim/2-PAM): võivad reaktiveerida atsetüülkoliinesteraasi, kui manustada varajases faasis (efektiivsus väheneb ensüümi "aging" protsessi tõttu);
- Bensodiasepiinid krampide kontrolliks;
- Toetav ravi: hingamisabi (ventilatsioon), vedeliku- ja elektroliitide korrigeerimine, intensiivne jälgimine.
Keskkond ja püsivus
Sarin on suhteliselt lenduv ja keskkonnas vähem püsiv kui raskemad närvigaasid (nt VX). Õhu kaudu levides hajub sariin kiiresti, kuid vedelal pinnal või poorse materjali sisse imbunedes võib see püsida lühemat aega. Keemilised hädaolukorra meeskonnad kasutavad neutraliseerimiseks ja puhastamiseks spetsiaalseid dekonatminatsioonilahuseid ning absorbeerivaid materjale.
Ajalugu ja kasutus
Sariini loodi 1930. aastate lõpus Saksamaal ja seda arendati sõjaliseks kasutamiseks, kuid Teise maailmasõja ajal laialdaselt ei kasutatud. Hiljem on sariini toodetud ja kasutatud relvana erinevates konfliktides ning seda on käsitletud rahvusvahelise õiguse ja lepingute raames kui keelatud massihävitusrelva. Kuigi keemiarelvade konventsioon seab tugevad piirangud, on sariini kasutamiseohu ja -riski tõttu säilinud rahvusvaheline mure ning pidev jälgimine ja ennetus.
Ennetus ja valmisolek
Et vältida ja kiiresti reageerida sariini kasutusele:
- olulised on valmisolek, esmaabikoolitused ja päästemeeskondade varustus;
- valitsused ja kiirabitöötajad hoiavad olemas spetsiaalseid antidoodi-süsteeme ja dekonatminatsiooniprotokolle;
- avalikkust teavitatakse, kuidas tegutseda keemiarünnaku korral (lahkuda saastunud alalt, vältida kontakti tilkade ja pindadega, pöörduda meditsiiniabi poole).
Kui teil on kahtlus kokkupuutest närvigaasiga või tekivad vastavad sümptomid, pöörduge viivitamatult hädaabiteenistuse poole ja järgige päästetöötajate juhiseid.


Sariin (punane), atsetüülkoliinesteraas (kollane), atsetüülkoliin (sinine)
Ajalugu
Sarin avastati 1938. aastal Saksamaal Wuppertal-Elberfeldis IG Farbeni teadlaste poolt, kes püüdsid luua tugevamaid pestitsiide. see on kõige mürgisem neljast Saksamaal toodetud G-seeria närvimürkidest.
1939. aasta keskel anti aine valem üle Saksa sõjaväe relvaameti keemilise sõjapidamise osakonnale, kes andis korralduse selle masstootmiseks sõjaaegseks kasutamiseks. Teises maailmasõjas seda ei kasutatud.
Kasutage
- Aprill 1988: 1988. aasta aprillis, Iraani-Iraagi sõja lõpus, kasutati Iraani sõdurite vastu neli korda sariine. See aitas Iraagi vägedel teise al-Faw'i lahingu ajal al-Faw'i poolsaare taas kontrolli alla võtta. Satelliidipiltide abil aitasid Ameerika Ühendriigid Iraagi vägedel leida Iraani vägede positsiooni nende rünnakute ajal.
- 1995: Jaapani kultus Aum Shinrikyo laseb Matsumotos, Naganos välja ebapuhta sariini, mille tagajärjel sureb kaheksa inimest ja üle 200 inimese saab vigastada.
Sümptomid
Meditsiinis kasutatakse akronüümi SLUDGE, et meenutada mõningaid sariinimürgistuse sümptomeid:
- Süljeeritus (süljenäärmed töötavad liiga palju ja tekitavad palju sülge).
- Lakrimatsioon (pisarad tulevad silmadest)
- urineerimine (isik ei suuda end urineerimisest peatada).
- Väljaheitmine (isik ei suuda ka ennast väljaheitmisest kinni pidada).
- seedetrakti häired (seedetrakti probleemid, nagu kõhulahtisus).
- Emesis (oksendamine)
Sariinimürgistuse muud sümptomid on järgmised:
- Müoos (silmade pupillid ahenevad - nad muutuvad väga väikseks).
- Lihasspasmid (lihased muutuvad väga pinguliseks ja valulikuks). Lõpuks võivad lihased halvatuks muutuda.
- See võib muuta hingamiseks vajalike lihaste kontrollimise võimatuks. Kui see juhtub, peatub hingamine ja inimene võib surra, sest ta ei suuda hapnikku sisse hingata.
- Bradükardia (väga aeglane südame löögisagedus)
- Bronhokonstriktsioon (kopsudesse viivad torud ahenevad, mis muudab õhu sissehingamise kopsudesse raskemaks või isegi võimatuks).
- Krambid ja status epilepticus
- Teadvuse kaotamine
Küsimused ja vastused
K: Mis on sarin?
V: Sariin (või GB) on närvigaas, surmav mürk, mis töötati välja keemiarelvana kasutamiseks sõjas natsi-Saksamaa poolt.
K: Kui ohtlik on sariin?
V: Sariin võib olla surmav isegi väga väikese kontsentratsiooni korral ja surm võib saabuda 1 kuni 10 minuti jooksul pärast selle sissehingamist. See halvab kopsulihaseid ja need, kes saavad mittesurmava annuse, kuid ei saa koheselt ravi, võivad saada püsivaid neuroloogilisi kahjustusi.
K: Kas sariini tootmine on seaduslik?
V: Ei, sariini tootmine ja ladustamine on 1993. aasta keemiarelvade konventsiooniga keelatud.
K: Milline on sariini klassifikatsioon vastavalt keemiarelvade konventsioonile?
V: Sariin on konventsiooni kohaselt klassifitseeritud 1. nimekirja, mis tähendab, et tegemist on väga ohtliku kemikaaliga, mida ei kasutata väljaspool keemilist sõda.
K: Millised on sariiniga kokkupuutumise mõjud?
V: Surm võib saabuda 1 kuni 10 minuti jooksul pärast selle sissehingamist ning need, kes saavad mittesurmava annuse, võivad saada püsivaid neuroloogilisi kahjustusi.
K: Kas sariinimürgistuse jaoks on olemas vastumürk?
V: Jah, antidoodid, näiteks atropiin, võivad inimest päästa, kui neid antakse kohe.
K: Kas ÜRO resolutsioon 687 liigitab sariini massihävitusrelvaks? V: Jah, ÜRO resolutsioon 687 klassifitseerib sariini massihävitusrelvaks.