Seedesüsteem: inimese ja loomade seedetrakti organid ning funktsioonid
Süvitsi seedesüsteemi: inimese ja loomade seedetrakti organid ning nende funktsioonid — suu kuni pärak, maks, pankreas, sapipõis ja levinud haigused. Leia vastused siit!
Seedesüsteem on keha osad, mis seedivad toitu; seda nimetatakse ka seedetrakti süsteemiks. See lagundab toidu lihtsateks kemikaalideks, mis võivad imenduda vereringesse ja sealt edasi ringleda kogu organismis. Vereringust lähevad toitained kõigepealt maksa, mis toimib omamoodi keha keemiatehasena: maks muundab, salvestab ja detoxib aineid ning tasakaalustab energiavarusid. Seedetrakt koosneb paljudest erinevatest osadest ja koe- ning näärmetest, mis töötavad koos selleks, et toitained saaksid lagundatud ja organismi kasutatavaks tehtud. Mao peamine keemiline komponent on soolhappest. See on väga reaktiivne: selle pH on väga madal (ligikaudu 1), ning selle agressiivsuse eest kaitseb maopinda spetsiaalne limakate — limaseks, mis hoiab ära mao enda kudede kahjustumise.
Seedetrakti põhifunktsioonid
Seedesüsteemi peamised ülesanded on:
- toidu mehaaniline ja keemiline lõhustamine;
- toitainete imendumine vereringesse (süsivesikud, valgud, rasvad, vitamiinid, mineraalid);
- veepüüdmine ja elektrolüütide tasakaalu reguleerimine;
- ainesvahetuse jääkainete ja toksiinide eemaldamine organismist.
Peamised organid ja nende rollid
Seedetrakt algab huultest ja lõpeb pärakuga. Toidu järgmised peamised füsioloogilised etapid on mälumine ja segamine, sülje ja ensüümide toimel algne keemiline lagundus, maos keemiline tööstuslik töötlemine ning peensooles lõplik lagundamine ja imendumine. Loomadel, nagu ussid, putukad, imetajad, linnud, kalad ja inimesed, on kõik oma seedesüsteemid kohandunud nende ökoloogiatele ja toitumisharjumustele.
Inimese ja paljude teiste loomade seedesüsteemi osad on:
- Suu
- Näärme
- Söögitoru
- Maha
- Sooled
- Peensool
- Duodenum
- Jejunum
- Ileum
- Jämesool
- Cecum
- Colon
- Rektum
- Pärak
Iga nimetatud osa täidab spetsiifilist rolli: suu ja hambad lõhuvad toidu mehaaniliselt, süljenäärmed märgivad ja alustavad süsivesikute lagundamist; söögitoru toimetab toidu maos-valmistaja juurde; magu segab, ladestab ja alustab valkude denatureerimist ning kaitseb keha bakterite eest; peensool on peamine imendumiskoht ning jämesool tagab vee tagasivõtu ja rooja tihendamise. Rektum ja pärak kontrollivad roojamise viimaseid etappe.
Täiendavad näärmed ja elundid
Seedetrakti juurde kuuluvad ka organid, mille kaudu toit ei läbi, kuid mis aitavad seedimist keemiliselt või mehaaniliselt:
- Maksa ja sapipõie
- Pankreas
- Süljenäärmed, huuled, hambad, keel, kõhuklapp, kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed.
Maks toodab sapi, mis akumuleerub sapipõies; sapp aitab rasvu emulsifitseerida, mis muudab need peensooles ensüümidele kättesaadavamaks. Pankreas eritab seedimisensüüme (nt amülaas, lipaas, proteaasid) ja bikarbonaati, mis neutraliseerib maohapet peensooles. Süljenäärmed toodavad sülge, mis sisaldab ensüüme ja limataolist ainet, aidates suhu toodud toitu niisutada ja kaitsta suu limaskesta. Lisaks on paljud neist näärmetest endokriinsed: näiteks pankreas, kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed toodavad hormonaalseid signaale (nt insuliini), mis mõjutavad ainevahetust ja energiabilanssi.
Seedimise etapid lühidalt
Seedimine jaguneb üldiselt kolme etappi:
- mehaaniline töötlemine (näiteks näritud toit ja mao segamine);
- keemiline lagundamine (ensüümid ja happed lõhustavad suuremad molekulid väiksemateks);
- imendumine ja transport (peensooles imenduvad toitained ja liiguvad vereringesse; jämesool imab tagasi vett ja elektrolüüte).
Seedetrakti haigused ja diagnostika
Seedetrakti haiguste spekter on lai: ägedad infektsioonid, kroonilised põletikulised haigused (nt Crohni tõbi, haavandiline koliit), divertikuliit, gastroösofageaalne reflukshaigus, haavandid, sapikivid, pankrease põletik ja kasvajad. Seedetrakti uurivaid arste nimetatakse gastroenteroloogideks. Diagnostilised meetodid hõlmavad näiteks vere- ja väljaheiteanalüüse, endoskoopiat (nt gastroskoopia, koloskoopia), pildiuuringuid (ultraheli, kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia) ja biokeemilisi teste maksafunktsiooni ja endokriinsete näärmete töö hindamiseks.
Tervis ja ennetus
Tervislik seedimine toetub mitmele tegurile: mitmekesine toitumine (piisavalt kiudaineid), regulaarne veetarbimine, kehaline aktiivsus, mõõdukas rasvade ja töödeldud toidu piiramine ning bakteriaalse tasakaalu hoidmine soolestikus. Probleemide ilmnemisel on oluline pöörduda arsti poole varakult, et pärssida haiguste progresseerumist ja säilitada hea elukvaliteet.
Soolestiku osad
Küsimused ja vastused
K: Mis on seedesüsteem?
V: Seedetrakt on keha osad, mis seedivad toitu. Seda nimetatakse ka seedetrakti süsteemiks ja see lagundab toidu lihtsateks kemikaalideks, mis saavad imenduda vereringesse.
K: Mida teeb mao?
V: Maos viiakse sisse maohapet. See on põhimõtteliselt lahjendatud soolhape, mille pH-tase on 1,5 kuni 3,5, ja selle happe eest kaitsmiseks on tal lima kiht.
K: Millised on mõned organid, mis on osa seedetrakti süsteemist, kuid ei ole osa soolestikust?
V: Elundid, mis on osa seedetrakti süsteemist, kuid ei ole osa soolestikust, on näiteks maks ja sapipõis, kõhunääre, süljenäärmed, huuled, hambad, keel, kõhuklapp, kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed.
K: Kuidas aitavad need organid meil toitu seedida?
V: Need organid aitavad meil toitu seedida, tootes seedeensüüme, mis lagundavad süsivesikuid ja liha aineteks, mida meie keha saab imenduda.
K: Millistel loomadel on seedesüsteem?
V: Sellistel loomadel nagu ussid, putukad, imetajad, linnud, kalad ja inimesed on seedesüsteemid.
K: Kes uurib seedetraktiga seotud haigusi?
V: Arste, kes uurivad seedetraktiga seotud haigusi, nimetatakse gastroenteroloogideks.
Otsige