Mao on osa seedesüsteemist. See on sisemine organ söögitoru ja peensoole vahel. Mao on seedeprotsessi kolmas etapp. See hoiab toitu pärast allaneelamist ning segab ja töötleb seda keemiliselt ja mehaaniliselt. Maos olev toit liigub seejärel peensoolde, kus enamik toidu toitainetest imendub.

Ehitus ja rakuline ülesehitus

Mao sein koosneb mitmest kihist: limaskest (mucosa), submucosa, lihaskest ja serooskiht. Limaskestas asuvad erinevad rakutüübid, mille ülesanded on järgmised:

  • parietaalsed rakud — toodavad soolhapet (HCl) ja sisemist faktorit (vajalik B12-vitamiini imendumiseks);
  • peptilised (chief) rakud — eritavad pepsinogeeni, mis aktiveerub pepsiiniks ja aitab valke lagundada;
  • sicleerivad limarakud — toodavad lima, mis kaitseb mao seinu happe ja ensüümide eest;
  • G-rakud — toodavad gastriini, hormooni, mis stimuleerib maohappe eritumist.

Lihaskest võimaldab mao kokkutõmbeid (peristaltikat), mis peenestavad toitu ja segavad seda mahmaga. Mao ja peensoole vaheline kitsas osa on pylorus (põhjendav sulgurlihas), mis reguleerib toidu edasiliikumist peensoolde.

Seede- ja kaitsefunktsioon

Rakkude toodetud soolhape aitab lagundada valke ja aktiveerida proteolüütilisi ensüüme. Lisaks toimib hape kui kaitsebarjäär, tapates toidus ja joogis olevad mikroobid — see aitab ära hoida mitmeid infektsioone. Mao mehaaniline tööjahvatamine ja segamine valmistab toidu ette edasiseks seedimiseks peensooles; osaliselt seeditud toitu nimetatakse tsümaatiliseks.

Mao ülesannete kokkuvõte:

  • toidu ajutine hoiustamine;
  • mehaaniline ja keemiline töötlemine;
  • valgulise aine lagundamine ensüümide abil;
  • mõnede ravimite ja alkoholi osaline imendumine;
  • mikroobide osaline inaktiveerimine kõrge happesuse tõttu.

Peamised haigused ja sümptomid

Peptilised haavandid ehk mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandid tekivad siis, kui limakest kaitsefunktsioon nõrgeneb ja hape kahjustab maolakke. Haavandid võivad tekkida ka Helicobacter pylori nakkuse või pikaajalise mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (NSAID) tarvitamise tõttu.

Kõrvetised tähistavad valu või kõrvetustunnet rinnus, mis tekib siis, kui maohape refluksitakse (tagasivoolab) söögitorusse. Neid saab leevendada eluviisi muutuste ja happe neutraliseerimisega; raskematel juhtudel kasutatakse ravimeid, nagu prootonpumba inhibiitorid (PPI) või H2-blokaatorid.

Oksendamine tekib siis, kui toit liigub tagasi söögitorust üles ja suust välja; see võib olla mitmete haiguste või müokardiaalsete, neuroloogiliste või infektsiooniliste seisundite sümptom. Oksendamine võib olla ka organismi väljund mürgiste ainete või toksiinide puhastamiseks.

Muud sagedased probleemid: mao limaskesta põletik (gastriit), mao verejooks, gastroparees (mao tühjenemise aeglustumine) ning pahaloomulised kasvajad (maovähk). Sümptomiteks võivad olla kõhuvalu, täiskõhutunne, söögiisu langus, kaalulangus, iiveldus, oksendamine ja mustad väljaheited (melena) veritsuse korral.

Diagnoos ja ravi

Maohaiguste diagnoosimiseks kasutatakse:

  • endoskoopiat (gastroskoopia) koos biopsiaga — võimaldab otsest vaatlust ja koe võtmist;
  • H. pylori testi (veri, hingamistest või väljaheiteanalüüs);
  • röntgen- või kompuutertomograafia piltideks raskemate kompikatsioonide korral;
  • labori uuringud aneemia või verekaotuse tuvastamiseks.

Ravi sõltub haiguse põhjusest: happe vähendamine ravimitega (antatsiidid, H2-blokaatorid, PPI), antibiotikumid H. pylori eradikatsiooniks, haavandite tüsistuste kirurgiline ravi ning toitmis- ja elustiilinõuanded. Veritsuse või perforatsiooni korral võib osutuda vajalikuks kiire haiglaravi ja kirurgiline sekkumine.

Erinevused teiste loomadega

Teiste imetajate maod võivad inimesega erinevalt töötada. Näiteks mäletsejalistel on mitmeosaline kõht (tavaliselt neljakambriline): ristik, võimendaja, võrdlus ehk rümp ja pärismao (abomasum). Selles süsteemis liigub toit seedetrakti esimese osa kaudu tagasi ja ruminatsioon (löömisega tagasilöömine) ning bakteriaalne fermentatsioon lagundavad rõhkuvamad taimsed kiud. Teistel loomadel, nagu lindudel, võib olemas olla harkmaha (krop) ja lihasmao (söögikivi ehk gizzard), mis aitavad toitu mehaaniliselt purustada.

Ennetus ja elustiil

Paljusid maohaigusi aitab ennetada järgmine:

  • väldi pikaajalist NSAID-ravimite kasutamist ilma arsti soovituseta;
  • vähenda alkoholitarbimist ja suitsetamist (need nõrgestavad limakesta kaitset);
  • säilita tasakaalustatud toitumine ja väldi liigset rasvast või vürtsikat toitu, mis võib soodustada refluksi;
  • konsulteeri arstiga, kui esinevad püsivad või rasked sümptomid (kõhuvalu, vere oksendamine, mustad väljaheited, ebatavaline kaalulangus).

Terminoloogia: igapäevakeeles räägitakse sageli „kõhust”, kuid meditsiinilises kontekstis tähistab sõna mao konkreetset organit, millele käesolev artikkel viitab.