Higi ehk higistamine on keha poolt toodetav vedelik, mida nahk eritub siis, kui keha temperatuuri tõus või muu ärritus nõuab jahutamist. Higi tekib naha pinna all paiknevates higinäärmetes ja väljub nahas olevatest pisikestest aukudest, mida nimetatakse poorideks. Higi koosneb peamiselt veest, kuid sisaldab ka erinevaid soolasid, elektrolüüte ning väiksemaid orgaanilisi ühendeid.
Higi koostis ja omadused
Higi sisaldab peamiselt vett ja naatriumkloriidi (lauasoola), aga ka mineraale ja väikseid koguseid ainevahetuse jääkaineid, näiteks uureat, ammoniaaki ja laktaati. Apokriinsete näärmete eritised võivad sisaldada ka rasvaaineid ja valke, mida bakterid nahal lagundavad — see võib põhjustada iseloomulikku kehaõhet. Higi pH on tavaliselt veidi happeline, mis aitab naha mikrofloorat kontrolli all hoida.
Higinäärmed: apokriinsed ja merokriinsed
Meie naha higinäärmed kuuluvad kahte põhirühma:
- Merokriinsed (ekriinsed) higinäärmed — paiknevad üle kogu keha ja on kõige arvukamad. Need eritavad peamiselt lahjat soolalahust ja vett ning osalevad peamiselt termoregulatsioonis. Neid on tihedamalt käte- ja jalgadepalmikutes.
- Apokriinsed higinäärmed — paiknevad peamiselt kaenlaalustes, kubemes ja kubeme lähedal, neid seostatakse sageli karvanääpsudega. Apokriinsete näärmete eritised on rasvasemad ja võivad bakterite mõjul tekitada lõhna.
Keha higinäärmed on jaotunud üle kogu keha, välja arvatud huuled, nibud ja välised suguelundid. Higinäärmed asuvad naha kihis, mida nimetatakse dermiks, koos närvilõpmete ja karvanääpsudega.
Milleks higi on vajalik
Peamine ülesanne on keha jahutamine: higi võtab kehast soojust ära, kui see aurustub (muutub gaasiks). See on oluline osa keha termoregulatsioonist. Lisaks aitab higi eemaldada ühest madalas koguses jääkaineid ning mõnes olukorras parandab nahapinna hõõrdumist (nt käte peal higi osaliselt parandab haarde tekkimist).
Miks me higistame — peamised põhjused
- Temperatuuri tõus ja füüsiline pingutus (süda- ja lihastöö)
- Emotsioonid ja stress (närviline higistamine)
- Süües vürtsikat toitu või kuuma jooki (närvi- ja seedetrakti reaktsioon)
- Haigus või palavik
- Hormonilised muutused (nt menopaus)
Higilõhn ja hügieen
Mõned inimesed arvavad, et higi iseenesest muudab inimese lõhnavaks, kuid tegelikult tekib lõhn peamiselt kuna nahal elavad bakterid lagundavad higi koostisosi, eriti apokriinsete higinäärmete eritisi. Paljud inimesed kasutavad selle vältimiseks Deodorande, mis varjavad higi lõhna, või higistamisvastaseid aineid, mis vähendavad higinäärmete aktiivsust ja seega ka higi hulk.
Deodorandid toimivad peamiselt lõhna maskides või bakterite kasvu pärssides, samas kui higistamisvastased ained (nt alumiiniumisooladega preparaadid) blokeerivad ajutiselt higinäärmete väljapääse, vähendades seeläbi higistamist.
Liigne ja vähene higistamine
Liigne higistamine ehk hüperhidroos võib mõjutada elukvaliteeti — tekib ebamugavus, riiete läbimine ja sotsiaalne piinlikkus. Ravivõimalused hõlmavad tugevatoimelisi hügieenitooteid, iontoforeesi, botuliintoksiini süstimist ja mõningatel juhtudel kirurgilisi meetodeid. Vastupidiselt võib anhidroos (higistamise puudumine) takistada keha jahutamist ja viia ülekuumenemiseni — see on ka terviseprobleem.
Higistamine ja tervis
Keskmisel inimesel on nahas üle 4 miljoni higinäärme, mis tagavad, et keha suudab tavatingimustes temperatuuri reguleerida. Kuid kui higistamine on äärmuslik, äkksuur või sellega kaasnevad muud sümptomid (nt nõrkus, pearinglus, palavik, kaalulangus), tasub pöörduda arsti poole — mõnel juhul võib see viidata haigusseisundile või vajada meditsiinilist sekkumist.
Higistamise ajal kaotatud vee ja soolade asendamine (eriti intensiivse füüsilise koormuse või pika kuumaperioodi ajal) on oluline dehüdratsiooni ja elektrolüütide tasakaalu hoidmiseks.

