Higistamine — mis see on, põhjused, higinäärmed ja funktsioon
Higistamine — mis see on, põhjused, higinäärmed ja funktsioon: selgitus higi tekke, higinäärmete tüüpide, termoregulatsiooni ja praktiliste näpunäidete kohta higistamise juhtimiseks.
Higi ehk higistamine on keha poolt toodetav vedelik, mida nahk eritub siis, kui keha temperatuuri tõus või muu ärritus nõuab jahutamist. Higi tekib naha pinna all paiknevates higinäärmetes ja väljub nahas olevatest pisikestest aukudest, mida nimetatakse poorideks. Higi koosneb peamiselt veest, kuid sisaldab ka erinevaid soolasid, elektrolüüte ning väiksemaid orgaanilisi ühendeid.
Higi koostis ja omadused
Higi sisaldab peamiselt vett ja naatriumkloriidi (lauasoola), aga ka mineraale ja väikseid koguseid ainevahetuse jääkaineid, näiteks uureat, ammoniaaki ja laktaati. Apokriinsete näärmete eritised võivad sisaldada ka rasvaaineid ja valke, mida bakterid nahal lagundavad — see võib põhjustada iseloomulikku kehaõhet. Higi pH on tavaliselt veidi happeline, mis aitab naha mikrofloorat kontrolli all hoida.
Higinäärmed: apokriinsed ja merokriinsed
Meie naha higinäärmed kuuluvad kahte põhirühma:
- Merokriinsed (ekriinsed) higinäärmed — paiknevad üle kogu keha ja on kõige arvukamad. Need eritavad peamiselt lahjat soolalahust ja vett ning osalevad peamiselt termoregulatsioonis. Neid on tihedamalt käte- ja jalgadepalmikutes.
- Apokriinsed higinäärmed — paiknevad peamiselt kaenlaalustes, kubemes ja kubeme lähedal, neid seostatakse sageli karvanääpsudega. Apokriinsete näärmete eritised on rasvasemad ja võivad bakterite mõjul tekitada lõhna.
Keha higinäärmed on jaotunud üle kogu keha, välja arvatud huuled, nibud ja välised suguelundid. Higinäärmed asuvad naha kihis, mida nimetatakse dermiks, koos närvilõpmete ja karvanääpsudega.
Milleks higi on vajalik
Peamine ülesanne on keha jahutamine: higi võtab kehast soojust ära, kui see aurustub (muutub gaasiks). See on oluline osa keha termoregulatsioonist. Lisaks aitab higi eemaldada ühest madalas koguses jääkaineid ning mõnes olukorras parandab nahapinna hõõrdumist (nt käte peal higi osaliselt parandab haarde tekkimist).
Miks me higistame — peamised põhjused
- Temperatuuri tõus ja füüsiline pingutus (süda- ja lihastöö)
- Emotsioonid ja stress (närviline higistamine)
- Süües vürtsikat toitu või kuuma jooki (närvi- ja seedetrakti reaktsioon)
- Haigus või palavik
- Hormonilised muutused (nt menopaus)
Higilõhn ja hügieen
Mõned inimesed arvavad, et higi iseenesest muudab inimese lõhnavaks, kuid tegelikult tekib lõhn peamiselt kuna nahal elavad bakterid lagundavad higi koostisosi, eriti apokriinsete higinäärmete eritisi. Paljud inimesed kasutavad selle vältimiseks Deodorande, mis varjavad higi lõhna, või higistamisvastaseid aineid, mis vähendavad higinäärmete aktiivsust ja seega ka higi hulk.
Deodorandid toimivad peamiselt lõhna maskides või bakterite kasvu pärssides, samas kui higistamisvastased ained (nt alumiiniumisooladega preparaadid) blokeerivad ajutiselt higinäärmete väljapääse, vähendades seeläbi higistamist.
Liigne ja vähene higistamine
Liigne higistamine ehk hüperhidroos võib mõjutada elukvaliteeti — tekib ebamugavus, riiete läbimine ja sotsiaalne piinlikkus. Ravivõimalused hõlmavad tugevatoimelisi hügieenitooteid, iontoforeesi, botuliintoksiini süstimist ja mõningatel juhtudel kirurgilisi meetodeid. Vastupidiselt võib anhidroos (higistamise puudumine) takistada keha jahutamist ja viia ülekuumenemiseni — see on ka terviseprobleem.
Higistamine ja tervis
Keskmisel inimesel on nahas üle 4 miljoni higinäärme, mis tagavad, et keha suudab tavatingimustes temperatuuri reguleerida. Kuid kui higistamine on äärmuslik, äkksuur või sellega kaasnevad muud sümptomid (nt nõrkus, pearinglus, palavik, kaalulangus), tasub pöörduda arsti poole — mõnel juhul võib see viidata haigusseisundile või vajada meditsiinilist sekkumist.
Higistamise ajal kaotatud vee ja soolade asendamine (eriti intensiivse füüsilise koormuse või pika kuumaperioodi ajal) on oluline dehüdratsiooni ja elektrolüütide tasakaalu hoidmiseks.
Higi tilgad
Higinäärmed
Higinäärme on pikk, mähitud, õõnes rakutoru. Nahas asuv keerdunud osa on koht, kus higi toodetakse, ja pikk osa on kanal, mis ühendab näärme naha välispinnal asuva avause või pooriga. Higinäärmetega on ühendatud sümpaatilise närvisüsteemi närvirakud. Higinäärmeid on kahte tüüpi:
- Ekkriin - kõige arvukam tüüp, mida leidub kogu kehal, eriti peopesadel, jalataldadel ja otsaesisel. Nad on väiksemad, on aktiivsed alates sünnist ja toodavad valkjateta higi.
- Apokriinsed - need, mis asuvad kaenlaalustes (axilla) ja anaal-genitaalpiirkonnas. Need on suuremad kui ekkriinsed näärmed ja lõppevad tavaliselt pigem karvadega kui pooridega. Samuti ei tee nad enne puberteeti midagi.
Kuidas tekib higi
Me higistame pidevalt, kuigi me ei pruugi seda märgata. Higistamine on keha peamine viis vabaneda liigsest kehasoojusest, mida toodab ainevahetus või töötavad lihased. Toodetud higi kogus sõltub meie emotsionaalsest seisundist ja füüsilisest aktiivsusest. Higi võib tekkida vastusena närvikõdi, kuuma õhutemperatuuri ja/või kehalise koormuse mõjul. Keskendume kõigepealt sellele, kuidas higi tekib ekkrinaalses higinäärmes.
Kui higinääret stimuleeritakse, eritavad rakud vedelikku (primaarset sekretsiooni), mis on sarnane plasmaga - see tähendab, et see koosneb peamiselt veest ja sisaldab suures koguses naatriumi ja kloriidi ning väikeses koguses kaaliumi - kuid ilma valkude ja rasvhapeteta, mida tavaliselt leidub plasmas. Selle vedeliku allikaks on rakkudevahelised ruumid (interstitsiaalsed ruumid), mis saavad vedelikku dermis asuvatest veresoontest (kapillaaridest). See vedelik liigub mähkmest ülespoole läbi sirgete kanalite. See, mis toimub sirges kanalis, sõltub higitootmise või -voolu kiirusest:
- Vähene higiproduktsioon (puhkeolekus, jahedal temperatuuril) - sirgete kanalite rakud absorbeerivad suurema osa naatriumi ja kloori vedelikust tagasi. See juhtub seetõttu, et reabsorptsiooniks on piisavalt aega. Lisaks imendub vesi tagasi osmootiliselt. Seega ei jõua palju higi väljapoole. Samuti on selle higi koostis oluliselt erinev esmasest eritumisest. Naatriumi ja kloriidi ei ole nii palju ning kaaliumi on rohkem.
- Suur higiproduktsioon (treening, kuum temperatuur) - sirge osa rakkudel ei ole piisavalt aega kogu naatriumi ja kloriidi tagasi imenduda esmasest eritumisest. Seega jõuab palju higi nahapinnale ja selle koostis on lähedane, kuid mitte täpselt samasugune nagu primaarsekreedil. Naatriumi ja kloriidi kontsentratsioon on umbes poole väiksem ja kaaliumi umbes 20 protsenti suurem.
Higi toodetakse apokriinsetes higinäärmetes samamoodi. Apokriinsete näärmete higi sisaldab siiski ka valke ja rasvhappeid, mis muudavad selle paksemaks ja annavad sellele piimjas või kollaka värvuse. Seetõttu näevad kaenlaalused plekid riietes välja kollakad. Higil ei ole iseenesest lõhna, kuid kui nahal ja karvadel olevad bakterid metaboliseerivad valke ja rasvhappeid, tekitavad nad ebameeldiva lõhna. Seepärast kantakse deodorante ja higistamisvastaseid vahendeid kogu keha asemel kaenlaalustele.
Maksimaalne higimaht, mida inimene, kes ei ole kuuma kliimaga kohanenud, suudab toota umbes ühe liitri tunnis. Hämmastav on see, et kui te kolite kuuma kliimasse, näiteks Ameerika kõrbe edelasse või troopikasse, suureneb teie higitootmise võime umbes kuue nädala jooksul kahe kuni kolme liitrini tunnis! See näib olevat maksimaalne kogus, mida te suudate toota.
Higi funktsioon
Kui higi aurustub teie nahapinnalt, eemaldab see liigse soojuse ja jahutab teid. See tuleneb tegelikult füüsika ühest kenast põhimõttest, mis kõlab nii. Vee muutmiseks vedelikust auruks kulub teatud kogus soojust, mida nimetatakse aurustumissoojuseks. See soojusenergia suurendab veemolekulide kiirust, nii et nad saavad õhku väljuda. Vee puhul on see väärtus 540 kalorit grammi kohta või 2,26 x 106 džauli kilogrammi kohta. Seega, kui suudate ühe tunni jooksul toota ühe liitri higi, mis on võrdne 1000 g või 1 kg (vee tihedus on 1 g/ml või 1 kg/l), siis saab teie kehast eemaldada 540 000 kalorit soojust. See on äärmuslik näide, milles kasutatakse maksimaalset higikogust, mida inimene suudab toota. Tavaliselt kogu higi ei aurustu, vaid voolab nahalt maha. Lisaks ei kao kogu keha toodetud soojusenergia higi kaudu. Osa kiirgub otse nahalt õhku ja osa kaob kopsude hingamispindade kaudu.
Peamine tegur, mis mõjutab aurustumise kiirust, on teid ümbritseva õhu suhteline niiskus. Kui õhk on niiske, siis on selles juba veeauru, tõenäoliselt peaaegu küllastunud, ja see ei saa enam vett vastu võtta. Seetõttu ei aurustu higi ja jahuta keha nii tõhusalt kui kuiva õhu korral.
Lõpuks, kui higi aurustub, jäävad nahale soolad (naatrium, kloriid ja kaalium), mistõttu nahk on soolase maitsega. Liigne soola- ja veekadu kehast võib teid kiiresti dehüdreerida, mis võib põhjustada vereringehäireid, neerupuudulikkust ja kuumarabandust. Seega on oluline juua rohkelt vedelikku, kui te treenite või viibite kõrgel temperatuuril väljas. Spordijoogid sisaldavad mõningaid soolasid, mis asendavad higiga kaotatud soolasid.
Emotsiooni mõju
Higistamine reageerib emotsionaalsele seisundile. Seega, kui olete närviline, ärevuses või hirmus, suureneb teie kehas sümpaatiliste närvide aktiivsus ja suureneb adrenaliini sekretsioon neerupealist. Need ained mõjutavad teie higinäärmeid, eriti neid, mis asuvad teie peopesades ja kaenlaalustes, et tekitada higi. Seega tunnete te "külma" higi. Samuti muudab naha suurenenud sümpaatiline närvitegevus selle elektritakistust, mis on aluseks valedetektoritestides kasutatavale galvaanilisele nahareaktsioonile.
Liigne higistamine
Liigne higistamine esineb tavaliselt peopesades või kaenlaalustes. Kui see ei ole põhjustatud emotsionaalsest või füüsilisest tegevusest, nimetatakse seda diafooriks või hüperhidroosiks. See on sageli piinlik seisund. Põhjus või põhjused on teadmata. Seisund võib olla tingitud järgmistest põhjustest:
- hormonaalne tasakaaluhäire (nt menopausid naistel).
- kilpnäärme ületalitlus (kilpnäärmehormoon suurendab keha ainevahetust ja soojuse tootmist).
- teatud toiduained ja ravimid (nt kohv, mis sisaldab palju kofeiini).
- sümpaatilise närvisüsteemi üleaktiivsus
Seda seisundit saab ravida.
Küsimused ja vastused
K: Mis on higi?
V: Higi on vedelik, mida toodavad naha all asuvad higinäärmed, kui keha on kuum.
K: Mis on higi peamine eesmärk?
V: Higi peamine eesmärk on keha jahutamine osana termoregulatsioonist.
K: Milliseid kahte tüüpi higinäärmeid on meie nahas?
V: Meie naha kahte tüüpi higinäärmed on apokriinsed higinäärmed ja merokriinsed higinäärmed.
K: Mida higi enamasti sisaldab?
V: Higi sisaldab peamiselt vett ja mõningaid soolasid.
K: Miks mõned inimesed arvavad, et higi paneb inimese halvasti lõhnama?
V: Mõned inimesed arvavad, et higi muudab inimese halva lõhna, sest kui higi aurustub, võib sellest jääda lõhn.
K: Mida teevad deodorandid?
V: Deodorandid varjavad higi lõhna.
K: Mida teevad higistamisvastased vahendid?
V: Antipirandid takistavad keha higistamist.
Otsige