Higistamine — mis see on, põhjused, higinäärmed ja funktsioon

Higinäärme on pikk, mähitud, õõnes rakutoru. Nahas asuv keerdunud osa on koht, kus higi toodetakse, ja pikk osa on kanal, mis ühendab näärme naha välispinnal asuva avause või pooriga. Higinäärmetega on ühendatud sümpaatilise närvisüsteemi närvirakud. Higinäärmeid on kahte tüüpi:

• Ekkriin - kõige arvukam tüüp, mida leidub kogu kehal, eriti peopesadel, jalataldadel ja otsaesisel. Nad on väiksemad, on aktiivsed alates sünnist ja toodavad valkjateta higi.
• Apokriinsed - need, mis asuvad kaenlaalustes (axilla) ja anaal-genitaalpiirkonnas. Need on suuremad kui ekkriinsed näärmed ja lõppevad tavaliselt pigem karvadega kui pooridega. Samuti ei tee nad enne puberteeti midagi.

Me higistame pidevalt, kuigi me ei pruugi seda märgata. Higistamine on keha peamine viis vabaneda liigsest kehasoojusest, mida toodab ainevahetus või töötavad lihased. Toodetud higi kogus sõltub meie emotsionaalsest seisundist ja füüsilisest aktiivsusest. Higi võib tekkida vastusena närvikõdi, kuuma õhutemperatuuri ja/või kehalise koormuse mõjul. Keskendume kõigepealt sellele, kuidas higi tekib ekkrinaalses higinäärmes.

Kui higinääret stimuleeritakse, eritavad rakud vedelikku (primaarset sekretsiooni), mis on sarnane plasmaga - see tähendab, et see koosneb peamiselt veest ja sisaldab suures koguses naatriumi ja kloriidi ning väikeses koguses kaaliumi - kuid ilma valkude ja rasvhapeteta, mida tavaliselt leidub plasmas. Selle vedeliku allikaks on rakkudevahelised ruumid (interstitsiaalsed ruumid), mis saavad vedelikku dermis asuvatest veresoontest (kapillaaridest). See vedelik liigub mähkmest ülespoole läbi sirgete kanalite. See, mis toimub sirges kanalis, sõltub higitootmise või -voolu kiirusest:

• Vähene higiproduktsioon (puhkeolekus, jahedal temperatuuril) - sirgete kanalite rakud absorbeerivad suurema osa naatriumi ja kloori vedelikust tagasi. See juhtub seetõttu, et reabsorptsiooniks on piisavalt aega. Lisaks imendub vesi tagasi osmootiliselt. Seega ei jõua palju higi väljapoole. Samuti on selle higi koostis oluliselt erinev esmasest eritumisest. Naatriumi ja kloriidi ei ole nii palju ning kaaliumi on rohkem.
• Suur higiproduktsioon (treening, kuum temperatuur) - sirge osa rakkudel ei ole piisavalt aega kogu naatriumi ja kloriidi tagasi imenduda esmasest eritumisest. Seega jõuab palju higi nahapinnale ja selle koostis on lähedane, kuid mitte täpselt samasugune nagu primaarsekreedil. Naatriumi ja kloriidi kontsentratsioon on umbes poole väiksem ja kaaliumi umbes 20 protsenti suurem.

Higi toodetakse apokriinsetes higinäärmetes samamoodi. Apokriinsete näärmete higi sisaldab siiski ka valke ja rasvhappeid, mis muudavad selle paksemaks ja annavad sellele piimjas või kollaka värvuse. Seetõttu näevad kaenlaalused plekid riietes välja kollakad. Higil ei ole iseenesest lõhna, kuid kui nahal ja karvadel olevad bakterid metaboliseerivad valke ja rasvhappeid, tekitavad nad ebameeldiva lõhna. Seepärast kantakse deodorante ja higistamisvastaseid vahendeid kogu keha asemel kaenlaalustele.

Maksimaalne higimaht, mida inimene, kes ei ole kuuma kliimaga kohanenud, suudab toota umbes ühe liitri tunnis. Hämmastav on see, et kui te kolite kuuma kliimasse, näiteks Ameerika kõrbe edelasse või troopikasse, suureneb teie higitootmise võime umbes kuue nädala jooksul kahe kuni kolme liitrini tunnis! See näib olevat maksimaalne kogus, mida te suudate toota.

Kui higi aurustub teie nahapinnalt, eemaldab see liigse soojuse ja jahutab teid. See tuleneb tegelikult füüsika ühest kenast põhimõttest, mis kõlab nii. Vee muutmiseks vedelikust auruks kulub teatud kogus soojust, mida nimetatakse aurustumissoojuseks. See soojusenergia suurendab veemolekulide kiirust, nii et nad saavad õhku väljuda. Vee puhul on see väärtus 540 kalorit grammi kohta või 2,26 x 106 džauli kilogrammi kohta. Seega, kui suudate ühe tunni jooksul toota ühe liitri higi, mis on võrdne 1000 g või 1 kg (vee tihedus on 1 g/ml või 1 kg/l), siis saab teie kehast eemaldada 540 000 kalorit soojust. See on äärmuslik näide, milles kasutatakse maksimaalset higikogust, mida inimene suudab toota. Tavaliselt kogu higi ei aurustu, vaid voolab nahalt maha. Lisaks ei kao kogu keha toodetud soojusenergia higi kaudu. Osa kiirgub otse nahalt õhku ja osa kaob kopsude hingamispindade kaudu.

Peamine tegur, mis mõjutab aurustumise kiirust, on teid ümbritseva õhu suhteline niiskus. Kui õhk on niiske, siis on selles juba veeauru, tõenäoliselt peaaegu küllastunud, ja see ei saa enam vett vastu võtta. Seetõttu ei aurustu higi ja jahuta keha nii tõhusalt kui kuiva õhu korral.

Lõpuks, kui higi aurustub, jäävad nahale soolad (naatrium, kloriid ja kaalium), mistõttu nahk on soolase maitsega. Liigne soola- ja veekadu kehast võib teid kiiresti dehüdreerida, mis võib põhjustada vereringehäireid, neerupuudulikkust ja kuumarabandust. Seega on oluline juua rohkelt vedelikku, kui te treenite või viibite kõrgel temperatuuril väljas. Spordijoogid sisaldavad mõningaid soolasid, mis asendavad higiga kaotatud soolasid.

Higistamine reageerib emotsionaalsele seisundile. Seega, kui olete närviline, ärevuses või hirmus, suureneb teie kehas sümpaatiliste närvide aktiivsus ja suureneb adrenaliini sekretsioon neerupealist. Need ained mõjutavad teie higinäärmeid, eriti neid, mis asuvad teie peopesades ja kaenlaalustes, et tekitada higi. Seega tunnete te "külma" higi. Samuti muudab naha suurenenud sümpaatiline närvitegevus selle elektritakistust, mis on aluseks valedetektoritestides kasutatavale galvaanilisele nahareaktsioonile.

Liigne higistamine esineb tavaliselt peopesades või kaenlaalustes. Kui see ei ole põhjustatud emotsionaalsest või füüsilisest tegevusest, nimetatakse seda diafooriks või hüperhidroosiks. See on sageli piinlik seisund. Põhjus või põhjused on teadmata. Seisund võib olla tingitud järgmistest põhjustest:

• hormonaalne tasakaaluhäire (nt menopausid naistel).
• kilpnäärme ületalitlus (kilpnäärmehormoon suurendab keha ainevahetust ja soojuse tootmist).
• teatud toiduained ja ravimid (nt kohv, mis sisaldab palju kofeiini).
• sümpaatilise närvisüsteemi üleaktiivsus

Seda seisundit saab ravida.