Kapillaar (anatoomia)
Kapillaar on veresoon. Sellel ei ole teiste veresoonte lihaskude/elastilist kude. Sellel on üherakuline sein, mis aitab aineid läbi organismi transportida. Kapillaarid on väikesed ja väiksemad kui muud veresooned. Nad on umbes 5-10 μm suured, mis ühendavad artereid ja veeni ning võimaldavad vee, hapniku, süsihappegaasi, samuti paljude teiste toitainete ja jäätmekemikaalide liikumist vere ja ümbritsevate kudede vahel.
Veri voolab südamest arteritesse, mis ahenevad arterioolideks ja seejärel veel kitsamaks kapillaarideks. Pärast koe perfusiooni laienevad kapillaarid venuliteks ja seejärel laienevad veelgi, muutudes veenideks, mis suunavad vere tagasi südamesse.
Anatoomia
Veri liigub südamest arteritesse, mis hargnevad ja ahenevad väiksemateks arteriteks ning seejärel hargnevad veel rohkem kapillaarideks. Pärast hapniku liikumist kudedesse ühinevad ja laienevad kapillaarid väikesteks veenideks ja laienevad seejärel veelgi, muutudes veenideks, mis suunavad vere tagasi südamesse.
"Kapillaarvõrk" on elundit varustavate kapillaaride võrgustik. Mida aktiivsem on rakkude ainevahetus, seda rohkem kapillaare on vaja toitainete tarnimiseks ja jääkainete äraviimiseks.
Arterioolide ja veenide vahel on spetsiaalsed arterid, mis on olulised kapillaaride kaudu toimuva verevoolu ümbersõiduks. Tõelised kapillaarid pärinevad peamiselt metarterioolidest ja tagavad liikumise rakkude ja vereringe vahel. Laius 8 μm sunnib punaseid vereliblesid osaliselt voldima kuulikujuliseks, et neid ühes reas mööda lasta.
Prekapillaarsed lihased on silelihaste rõngad tõeliste kapillaaride alguses, mis juhivad verevoolu tõelistesse kapillaaridesse ja kontrollivad verevoolu läbi kehaosa või -piirkonna.
Füsioloogia
Kapillaaride seinad on nii õhukesed, et gaas ja muud ained, nagu hapnik, vesi, valgud ja rasvad, saavad neid läbida rõhkude erinevuse tõttu. Jäätmed, nagu süsihappegaas ja karbamiid, võivad liikuda tagasi verre, et neid kehast välja viia.
Kapillaarivoodis liigub tavaliselt mitte rohkem kui 25% sellest verekogusest, mida see võiks sisaldada, kuigi seda kogust saab suurendada automaatse reguleerimise teel, muutes kapillaarivoodisse viivate arterioolide silelihased lõdvaks ning metarterioolid muutuvad väiksemaks.
Kapillaaridel ei ole oma seintes seda silelihast, mistõttu nende laiuse muutumine on passiivne. Mis tahes signaalmolekulid, mida nad vabastavad (näiteks endoteliin ahenemise ja lämmastikoksiid laienemise korral), toimivad läheduses asuvate suuremate veresoonte, nt arterioolide seinte silelihasrakkudele.
Kapillaaride võimet liigutada esemeid võib suurendada teatud tsütokiinide vabanemine, näiteks kui keha kaitseb end mikroobide eest.
Seotud leheküljed
- Alveolaar-kapillaarbarjäär
- Vere-aju barjäär
- Kapillaartegevus
- Hagen-Poiseuille'i võrrand
Küsimused ja vastused
K: Mis on kapillaar?
V: Kapillaar on väike veresoon, millel on üherakuline sein, mis hõlbustab ainete ülekandmist vere ja ümbritsevate kudede vahel.
K: Mille poolest erineb kapillaar teistest veresoontest?
V: Kapillaaridel ei ole lihas-/elastset kude nagu teistel veresoontel.
K: Milline on kapillaari suurus?
V: Kapillaarid on umbes 5-10 μm suured, mis on väiksem kui mis tahes muu veresoon.
K: Milline on kapillaari funktsioon?
V: Kapillaaride ülesanne on transportida vett, hapnikku, süsinikdioksiidi ja muid toitaineid ning jäätmekemikaale vere ja ümbritsevate kudede vahel.
K: Milline on kapillaari struktuur?
V: Kapillaaril on üherakuline sein, mis aitab aineid läbi organismi transportida.
K: Milliseid veresooni ühendavad kapillaarid?
V: Kapillaarid ühendavad arterid ja veenid.
K: Milliseid aineid transporditakse kapillaaride kaudu?
V: Kapillaarid transpordivad vett, hapnikku, süsihappegaasi, aga ka paljusid teisi toitaineid ja jäätmekemikaale vere ja ümbritsevate kudede vahel.
