Kapillaar on veresoon. Sellel ei ole teiste veresoonte lihaskude/elastilist kude. Sellel on üherakuline sein, mis aitab aineid läbi organismi transportida. Kapillaarid on väikesed ja väiksemad kui muud veresooned. Nad on umbes 5-10 μm suured, mis ühendavad artereid ja veeni ning võimaldavad vee, hapniku, süsihappegaasi, samuti paljude teiste toitainete ja jäätmekemikaalide liikumist vere ja ümbritsevate kudede vahel.

Struktuur

Kapillaar koosneb eelkõige ühest kihist endoteliirakkeest, mille all on õhuke põhjakile (basement membrane). Endoteliumi vahel ja ümber leidub sageli peritsüüte ehk väikeseid tugirakke, mis reguleerivad kapillaaride läbilaskvust ja verevoolu. Erinevalt arteritest ja veenidest puudub kapillaaridel silelihaskude ja elastne kiht, mistõttu nende seina peamine funktsioon on ainete vahetus.

Kapillaaritüübid

  • Kontinuaalsed kapillaarid – kõige levinumad (lihastes, kopsudes, nahas). Endoteel on pidev ja läbilaskvus on suhteliselt väike.
  • Fenestraatsed kapillaarid – sisaldavad ava‑sarnaseid poore (nt neerudes, soolestikus, endokriinsüsteemis), mis võimaldavad kiiremat vee ja väikeste molekulide liikumist.
  • Sinusoidid (avanenud kapillaarid) – laiemad ja ebaühtlasema seinaehitusega (nt maksas, põrnas, luuüdis), võimaldavad rakkude ja suurte molekulide läbipääsu.

Vahetusmehhanismid

Ainevahetus kapillaaride ja koede vahel toimub mitme mehhanismi kaudu:

  • Diffusioon – gaaside (hapnik, süsihappegaas) ja väikeste molekulide liikumine kontsentratsioonigradiendi suunas.
  • Filtratsioon ja reabsorptsioon – vedeliku liikumine hüdrostaatilise ja onkootse (valgudest tingitud) rõhu erinevuse mõjul (Starlingi jõud).
  • Transkütoos – suurte molekulide transport rakkude kaudu vesiklite abil.

Regulatsioon ja mikrotsirkulatsioon

Kapillaaride verevoolu kontrollivad eelkapillaarsetes arterioolides ja metarterioolides paiknevad lihasrõngad (prekapillaarseid sfinktereid meenutavad struktuurid) ning autonoomne närvistik ja lokaalhormoonid. Kapillaaride „värav” (prekapillaarne sfinkter) võib avaneda või sulguda vastavalt koe hapnikuvajadusele, temperatuurile või hormoonide mõjule — seda nimetatakse kapillaarirekruutimiseks (capillary recruitment).

Tähtsus ja roll organismis

  • Tagavad hapniku ja toitainete kohaletoimetamise rakkudesse ning jäätmetoodete ja süsihappegaasi eemaldamise koest.
  • Mõjutavad koe vedeliku tasakaalu ja osalevad turse (ödeemi) tekkes või vähenemises.
  • Osalevad immuunvastuses: leukotsüüdid suudavad läbi kapillaariseina koesse migreeruda põletiku korral.
  • On tähtsad soojusvahetuses ja termoregulatsioonis: naha kapillaaride kaudu reguleeritakse soojuskadu.

Haigused ja kliiniline tähendus

  • Diabeetiline mikroangiopaatia – kõrge veresuhkur kahjustab kapillaaride seina, mis viib näiteks neeru- ja silmakahjustusteni.
  • Ödeemid – suurenenud kapillaaride läbilaskvus või muutused rõhkudes võivad põhjustada vedeliku kogunemist koesse.
  • Põletik ja sepsis – endoteli kahjustus suurendab läbilaskvust ja võib põhjustada süsteemset kapillaaritasandi lekkimist.
  • Kasvajad ja angiogenees – kasvaja arenguga kaasneb uute kapillaaride moodustumine, mis toetab kasvu ja võib mõjutada ravivastust.

Kuidas kapillaare uuritakse?

Kliiniliselt kasutatakse lihtsaid teste (nt kapillaaride täitumise ehk capillary refill test) ja diagnostikameetodeid nagu kapillaaroskoopia (näiteks läätse all olev naha kapillaaride vaatlus), silma võrgkeha (retina) uurimine, fluoresceiinangiograafia ning histoloogilised ja molekulaarsuuringud bioptilt materjalilt. Mikrotsirkulatsiooni muutusi jälgitakse ka kriitilises hoolduses ja veresoonkonna haiguste diagnostikas.

Kokkuvõte: Kapillaarid on mikrotsirkulatsiooni keskne osa – üherakulise seina ja õhukese põhjakilega spetsialiseerunud veresooned, mis võimaldavad efektiivset ainevahetust vere ja kudede vahel. Nende normaalne funktsioon on hädavajalik kudede hapnikuvarustuseks, vedelikutasakaaluks ja immuunvastuseks; kahjustused või düsfunktsioonid võivad kaasa tuua mitmeid terviseprobleeme.