Mäletsejalised
Mäletsejalised on imetajad, kes söövad ja seedivad taimset toitu, näiteks rohtu. Mäletsejaliste hulka kuuluvad veised, kitsed, lambad, kaelkirjakud, piisonid, jakid, vesipühvlid, hirved, kaamelid, alpakad, laamad, gnuud, antiloobid, pronghorni ja nilgai. Kõik nad on Artiodactyla, sarvedega loomad. Sõna "mäletsejalised" tuleneb ladinakeelsest sõnast ruminare, mis tähendab "üle närida".
Hirv on mäletsejaline.
Kuidas ruminatsioon toimib
Mäletamine toimib nii, et esmalt näritakse ja neelatakse tavapärasel viisil ning seejärel oksendatakse pooleldi seeditud sööda uuesti välja, et seda uuesti närida ja nii saada sellest kõige rohkem toiduväärtust.
Röömimine muudab pooleldi seeditud toiduosakesed väiksemaks, enne kui need saavad läbida seedimisprotsessi.
Üksikasjad
Peamine erinevus mäletsejaliste ja mittemäletsejaliste (näiteks inimesed, koerad ja sead) vahel on see, et mäletsejalistel on neljakambriline magu.
Mao neli osa on renaalne, võrkkest, omasool ja kõhutäis. Kahes esimeses kambris, rumenis ja retikulumis, seguneb toit süljega ja jaguneb tahke ja vedela materjali kihtideks. Tahked ained kogunevad kokku, moodustades sööda või booluse.
Seejärel röögitakse (tuuakse suhu) ja näritakse aeglaselt. Kiudained, eriti tselluloos, lagundatakse mikroobide (bakterid, arhea, algloomad ja seened) poolt.
Ehkki rumeenil ja võrkkesta on erinevad nimed, on tegemist sama funktsionaalse ruumiga, sest seedematerjal (toidumaterjal) võib nende vahel edasi-tagasi liikuda.
Seejärel liigub seedemahl seejärel järgmisesse kambrisse, omasuumile, kus vesi ja paljud mineraalsed elemendid imenduvad vereringesse.
Pärast seda liigub seedematerjal tõelisse maole, kõhutäisesse. Siin toimub seedimine.
Lõpuks liigub seedematerjal peensoolde, kus toitained imenduvad. Vesi imendub jämesooles, millest väljuvad jäätmed.
Peaaegu kogu tselluloosi lagundamisel tekkiv glükoos kasutatakse ära mikroobide poolt renaalses soolestikus, mistõttu mäletsejalised võtavad tavaliselt peensoolest vähe glükoosi. Pigem toodab mäletsejaliste glükoosivajaduse (vajaduse korral aju toimimiseks ja laktatsiooniks) maks.
Mäletsejaliste seedesüsteemi ligikaudne illustratsioon
Kus leidub mäletsejalisi
Kodumäletsejalisi on 3,5 miljardit, millest umbes 95% on veised, kitsed ja lambad.
Samuti on umbes 75 miljonit metsloomi. Neid võib leida kõikjal, välja arvatud mandritel, Austraalias ja Antarktikas. Enamik neist on Euroopas, Aafrikas ja Aasias.
