Mäletsejalised on imetajad, kes on spetsialiseerunud taimse toidu lagundamiseks ja omastamiseks — eriti raku‑seina sisaldavatest ainetest nagu tselluloos. Sageli kaasneb sellega nn mäletsemine: toit neelatakse alla, osaliselt käärib maos, seejärel oksendatakse tagasi suhu ja näritakse uuesti. Mäletsejaliste hulka kuuluvad tuntud koduloomad ja metsloomad nagu veised, kitsed, lambad, kaelkirjakud, piisonid, jakid, vesipühvlid, hirved, kaamelid, alpakad, laamad, gnuud, antiloobid, pronghorni ja nilgai. Enamik neist kuulub kahetallaliste ehk Artiodactyla rühma. Paljudel esinevad sarved või sarve‑sarnased moodustised (nt hirvedel äralõikuvad antlerid), kuid täpsemad taksonoomilised suhted sõltuvad liigist.
Seedimise eripära
Mäletsejaliste põhieripära on mitu eraldi kõhuruumi, kus toimub ulatuslik mikroobne käärimine. Tänu seedetrakti mikroobsetele kogukondadele suudavad nad lagundada tselluloosi ja teisi taimseid kiude, mida paljud teised imetajad ei suuda. Tavapärane neljakambriline kõht koosneb järgmistest osadest:
- eelkõht (rumen) — suur fermentatsioonikollektsioon, kus bakterid, seente ja protozoa abil tekivad rasvhapped ja gaasid;
- võrgukõht (reticulum) — osaleb tahkete osakeste filtreerimises ja formeerib toidu kobaraid, mis võidakse tagasi tuua suhu jahvatamiseks;
- lehtkõht (omasum) — aitab vedelikku imada ja lihvib toidumassi edasi;
- päriskõht (abomasum) — sarnaneb teiste imetajate lihaskõhuga, eritab ensüüme ja hapet, mis lõhub mikroobiproteiini ja taimseid aineid.
Pärast kõhueimilist fermentatsiooni liigub toit peensoolde, kus imenduvad käärimisproduktid (nt lühikese ahelaga rasvhapped) ja mikroobsed valgud. Mäletsejalised toodavad suures koguses sülge, mis aitab pH tasakaalu hoida ning soodustab mikroobide toimimist.
Mäletsemine (rumineerimine)
Mäletsejaline neelab kiirelt rohukaubikut või muu taimestiku, lasub see kõhule käärima ja seejärel oksendab selle osa tagasi suhu — see on nn mäletsemine ehk "üle närimine". Tagasinähkimine võimaldab toitu peenemalt purustada, suurendab ligipääsu mikroobidele ja parandab seeduvust.
Taksonoomia ja erinevused (nt kaamelid)
Täpselt võttes jagunevad ning liigituvad mäletsejalised mitmesse seltsi ja sugukonda: näiteks bovidae (veised, kitsed, lambad, antiloobid), cervidae (hirved), giraffidae (kaelkirjak) jm. Oluline on märkida, et kuigi igapäevases kõnepruugis nimetatakse tihti kaameleid, alpakasid ja laamasid "mäletsejalisteks", nende tegelik seedimise struktuur on erinev — kamelid ja laamad kuuluvad kameliliste (Tylopoda) hulka ja neil on kolme‑kameraline kõht. Neid nimetatakse vahel pseudomäletsejalisteks, sest nad võivad samuti toitu tagasituua ja närida, kuid nende anatoomia ja mikroobiprotsessid erinevad tõelistest neljakambrilistest ruminantidest.
Roll ökosüsteemis ja majanduses
Mäletsejalised on olulised nii looduses kui inimtegevuses. Nad lagundavad taimestikku, mõjutavad taimkatet ja toitainete ringlust ning on paljude toiduahelate keskmes. Inimese jaoks on oluliseks majanduslikuks väärtuseks piim, liha, vill, nööre ja tõuketegevus (raske tööloomad varem). Samas võib liigne karjatamine põhjustada maastiku kulumist ja erosiooni, seetõttu on tähtis regulaarne karjatamise juhtimine.
Kohastused
- Suumaskesta suured ruumid ja anaeroobne käärimine võimaldavad lagundada kiude;
- Sülje produktsioon ja lihvlihamise käitumine toetavad mikroobide tööd;
- Hambastiku eripärad: paljudel mäletsejalistel puuduvad ülemised lõikehambad, nende kohal on kõva pidemekirv (dental pad), mis aitab taimset materjali näppida;
- Möödaminnes sünteesivad mao mikroobid vitamiine (nt B‑vitamiine) ja aminohappeid, mis on olulised peremeeslooma toitumise jaoks.
Sõna "mäletsejalised" tuleneb ladinakeelsest sõnast ruminare, mis tähendab "üle närida" — see peegeldab täpselt nende tüüpilist käitumist ja seedimise struktuuri.
