Mäletsejalised — definitsioon, liigid ja seedimise eripära

Mäletsejalised on imetajad, kes on spetsialiseerunud taimse toidu lagundamiseks ja omastamiseks — eriti raku‑seina sisaldavatest ainetest nagu tselluloos. Sageli kaasneb sellega nn mäletsemine: toit neelatakse alla, osaliselt käärib maos, seejärel oksendatakse tagasi suhu ja näritakse uuesti. Mäletsejaliste hulka kuuluvad tuntud koduloomad ja metsloomad nagu veised, kitsed, lambad, kaelkirjakud, piisonid, jakid, vesipühvlid, hirved, kaamelid, alpakad, laamad, gnuud, antiloobid, pronghorni ja nilgai. Enamik neist kuulub kahetallaliste ehk Artiodactyla rühma. Paljudel esinevad sarved või sarve‑sarnased moodustised (nt hirvedel äralõikuvad antlerid), kuid täpsemad taksonoomilised suhted sõltuvad liigist.

Seedimise eripära

Mäletsejaliste põhieripära on mitu eraldi kõhuruumi, kus toimub ulatuslik mikroobne käärimine. Tänu seedetrakti mikroobsetele kogukondadele suudavad nad lagundada tselluloosi ja teisi taimseid kiude, mida paljud teised imetajad ei suuda. Tavapärane neljakambriline kõht koosneb järgmistest osadest:

• eelkõht (rumen) — suur fermentatsioonikollektsioon, kus bakterid, seente ja protozoa abil tekivad rasvhapped ja gaasid;
• võrgukõht (reticulum) — osaleb tahkete osakeste filtreerimises ja formeerib toidu kobaraid, mis võidakse tagasi tuua suhu jahvatamiseks;
• lehtkõht (omasum) — aitab vedelikku imada ja lihvib toidumassi edasi;
• päriskõht (abomasum) — sarnaneb teiste imetajate lihaskõhuga, eritab ensüüme ja hapet, mis lõhub mikroobiproteiini ja taimseid aineid.

Pärast kõhueimilist fermentatsiooni liigub toit peensoolde, kus imenduvad käärimisproduktid (nt lühikese ahelaga rasvhapped) ja mikroobsed valgud. Mäletsejalised toodavad suures koguses sülge, mis aitab pH tasakaalu hoida ning soodustab mikroobide toimimist.

Mäletsemine (rumineerimine)

Mäletsejaline neelab kiirelt rohukaubikut või muu taimestiku, lasub see kõhule käärima ja seejärel oksendab selle osa tagasi suhu — see on nn mäletsemine ehk "üle närimine". Tagasinähkimine võimaldab toitu peenemalt purustada, suurendab ligipääsu mikroobidele ja parandab seeduvust.

Taksonoomia ja erinevused (nt kaamelid)

Täpselt võttes jagunevad ning liigituvad mäletsejalised mitmesse seltsi ja sugukonda: näiteks bovidae (veised, kitsed, lambad, antiloobid), cervidae (hirved), giraffidae (kaelkirjak) jm. Oluline on märkida, et kuigi igapäevases kõnepruugis nimetatakse tihti kaameleid, alpakasid ja laamasid "mäletsejalisteks", nende tegelik seedimise struktuur on erinev — kamelid ja laamad kuuluvad kameliliste (Tylopoda) hulka ja neil on kolme‑kameraline kõht. Neid nimetatakse vahel pseudomäletsejalisteks, sest nad võivad samuti toitu tagasituua ja närida, kuid nende anatoomia ja mikroobiprotsessid erinevad tõelistest neljakambrilistest ruminantidest.

Roll ökosüsteemis ja majanduses

Mäletsejalised on olulised nii looduses kui inimtegevuses. Nad lagundavad taimestikku, mõjutavad taimkatet ja toitainete ringlust ning on paljude toiduahelate keskmes. Inimese jaoks on oluliseks majanduslikuks väärtuseks piim, liha, vill, nööre ja tõuketegevus (raske tööloomad varem). Samas võib liigne karjatamine põhjustada maastiku kulumist ja erosiooni, seetõttu on tähtis regulaarne karjatamise juhtimine.

Kohastused

• Suumaskesta suured ruumid ja anaeroobne käärimine võimaldavad lagundada kiude;
• Sülje produktsioon ja lihvlihamise käitumine toetavad mikroobide tööd;
• Hambastiku eripärad: paljudel mäletsejalistel puuduvad ülemised lõikehambad, nende kohal on kõva pidemekirv (dental pad), mis aitab taimset materjali näppida;
• Möödaminnes sünteesivad mao mikroobid vitamiine (nt B‑vitamiine) ja aminohappeid, mis on olulised peremeeslooma toitumise jaoks.

Sõna "mäletsejalised" tuleneb ladinakeelsest sõnast ruminare, mis tähendab "üle närida" — see peegeldab täpselt nende tüüpilist käitumist ja seedimise struktuuri.

Kuidas ruminatsioon toimib

Mäletamine toimib nii, et esmalt näritakse ja neelatakse tavapärasel viisil ning seejärel oksendatakse pooleldi seeditud sööda uuesti välja, et seda uuesti närida ja nii saada sellest kõige rohkem toiduväärtust.

Röömimine muudab pooleldi seeditud toiduosakesed väiksemaks, enne kui need saavad läbida seedimisprotsessi.

Üksikasjad

Peamine erinevus mäletsejaliste ja mittemäletsejaliste (näiteks inimesed, koerad ja sead) vahel on see, et mäletsejalistel on neljakambriline magu.

Mao neli osa on renaalne, võrkkest, omasool ja kõhutäis. Kahes esimeses kambris, rumenis ja retikulumis, seguneb toit süljega ja jaguneb tahke ja vedela materjali kihtideks. Tahked ained kogunevad kokku, moodustades sööda või booluse.

Seejärel röögitakse (tuuakse suhu) ja näritakse aeglaselt. Kiudained, eriti tselluloos, lagundatakse mikroobide (bakterid, arhea, algloomad ja seened) poolt.

Ehkki rumeenil ja võrkkesta on erinevad nimed, on tegemist sama funktsionaalse ruumiga, sest seedematerjal (toidumaterjal) võib nende vahel edasi-tagasi liikuda.

Seejärel liigub seedemahl seejärel järgmisesse kambrisse, omasuumile, kus vesi ja paljud mineraalsed elemendid imenduvad vereringesse.

Pärast seda liigub seedematerjal tõelisse maole, kõhutäisesse. Siin toimub seedimine.

Lõpuks liigub seedematerjal peensoolde, kus toitained imenduvad. Vesi imendub jämesooles, millest väljuvad jäätmed.

Peaaegu kogu tselluloosi lagundamisel tekkiv glükoos kasutatakse ära mikroobide poolt renaalses soolestikus, mistõttu mäletsejalised võtavad tavaliselt peensoolest vähe glükoosi. Pigem toodab mäletsejaliste glükoosivajaduse (vajaduse korral aju toimimiseks ja laktatsiooniks) maks.

Mäletsejaliste seedesüsteemi ligikaudne illustratsioon

Otsing