Kodulammas (Ovis aries) – liha, vill, tõud ja pidamine

Kodulammas — liha, vill, tõud ja pidamine: praktiline juhend lammaste kasvatamiseks, tõuvalikuks ning villa ja lambalihasaagi maksimeerimiseks.

Kodulammas (Ovis aries) on looduslike lammaste ja kitsede sugulane. Lambaid omab ja nende eest hoolitseb lambakasvataja. Emaseid lambaid nimetatakse uttedeks. Isaseid lambaid nimetatakse jääradeks. Noori lambaid nimetatakse tallesid.

Neid peetakse nende villa ja liha pärast. Pärast puhastamist ja töötlemist kasutatakse lammaste villa villaste rõivaste valmistamiseks. Noorte lammaste liha nimetatakse lambalihaks ja täiskasvanud lammaste liha lambalihaks. Mõlemad on majanduslikult olulised tooted, mida on kasutatud juba eelajaloolistest aegadest alates.

Lambad on koduloomad, keda inimene on kasvatanud. On tõuge, mis on spetsialiseerunud villale või lihale.

Mitmuses "lambad" on lihtsalt "lambad".

Üldkirjeldus

Kodulammas on keskmise suurusega karjaloom, kellel on tihti tihe villkate ja sarvedel või sarvedeta kujul esinev pea sõltuvalt tõust. Lammaste käitumine on karjal põhinev: nad liiguvad ja toituvad rühmas ning tunnevad tugevat sotsiaalset sidet oma karjaga. Inimese poolt aretamise käigus on saavutatud väga erinevaid tõugusid, mis erinevad suuruse, villa tekstuuri, masti ja tootlikkuse poolest.

Tõud ja nende kasutus

• Villatõud: aretatud pehme, tiheda ja pikkusega villa tootmiseks (näiteks meriinotüüpi tõud). Villast tehakse tekke, riideid ja muid tekstiilesemeid.
• Lihatõud: keskenduvad kiirele kasvule ja lihasmassi kvaliteedile; sobivad lihatootmiseks.
• Universaaltõud: annavad nii villa kui ka liha ning on sageli vastupidavad ja hõlpsasti pidatavad väiketaludes.
• Kohalikud ja säilinud tõud: tähtsad geneetilise mitmekesisuse ja kohalike tingimustega kohanemise säilitamiseks.

Vill ja selle töötlemine

Vill on traditsiooniline lammaste peamine toode. Pärast pügamist (shearing) vill puhastatakse, kardetakse ja keerdub lõngaks, mida saab kootud või kiutoodeteks töödelda. Villaliik ja kvaliteet sõltuvad tõust, vanusest ja söötmisest. Mõned villad on eriti pehmed ja sobivad rõivaste valmistamiseks, teised tugevamad ning sobivad tekstiilide ja vaipade tootmiseks.

Liha

Lammaseliha on toitaineterikas ja mitmekülgne toiduaine. Noorte lammaste liha nimetatakse lambalihaks ja seda hinnatakse üldiselt pehmuse ning maitse pärast. Liha kvaliteet sõltub loomade vanusest, toitumisest ja kasvatustingimustest.

Pidamine ja karjatamine

Lambad sobivad hästi nii linnaruumis väikeses karjas kui ka suuremahulisse maapiirkonna kasvatamisse. Olulised pidamistingimused:

• Varjualune ja kuiv pikutuskoht: lammas peab saama ööbimiseks ja halva ilma eest kaitstud kohta.
• Tugev tara: ennetab põgenemist ja kiskjate sissetungi.
• Korralik söötmine: rohi, heina, vajadusel lisasöödad ja mineraalid.
• Vesi: puhas joogivesi peab olema alati kättesaadav.
• Karjatamine: lambad on head rohutaimede korrastajad; kontrollitud karjatamine aitab säilitada maastikku ja vältida ülekarjatamist.

Söötmine ja hooldus

Lambad toituvad peamiselt rohttaimestikust. Raseduse ja piimaandmise ajal vajavad emased rohkem energiat ning kvaliteetset proteiinisisaldusega sööta. Noored tallid vajavad kiiret kasvu toetavat toitu. Lisaks mineraalidele (näiteks tuntuim on seleen ja vask sõltuvalt piirkonnast) on sageli vajalik muretseda kriitiliste vitamiinide ja soolade järele.

Tervis ja haigused

Tavalisemad terviseprobleemid on parasiidid (sise- ja välisparasiidid), jalgade haigused, laktatsiooniga seotud probleemid ning mõnikord nakkushaigused. Regulaarne ravimite ja vaktsiinide kasutus, puhastuse tagamine ning veterinaarkontroll aitavad haigusi ennetada. Kaaluge paigaliku veterinaari nõuandeid ja ennetavaid raviplaane.

Paljunemine ja hooldus uutele tallidele

Lammaste tiinusperiood on umbes 5 kuud (ligikaudu 145 päeva). Paljudel tõugudel sünnib 1–3 talli korraga. Uued tallid vajavad esialgset hoolt: kuiv ja soe koht, joodi ja sooja kerge toit ning emale piisav toit taastumiseks ja piimanduse alustamiseks. Nakatuste vältimiseks tuleks tallsid varakult kontrollida ja vajadusel sekkuda.

Majanduslik ja kultuuriline tähtsus

Lambakasvatusel on olnud suur roll inimeste toitumises ja majanduses juba aastatuhandeid. Vill, liha, nahk ja piimatooted on olulised sissetulekuallikad paljudes piirkondades. Lisaks majanduslikule väärtusele on lambad tihti osa kultuurilisest pärandist ja traditsioonidest, olles seotud toitude, käsitöö ja kommetega.

Nõuanded alustajale

• Alusta väikesest karjast ja õpi kohalikke tingimusi: millised tõud sobivad kliimasse ja turu nõudlusse.
• Tagage hea aiandus ja varjualune ning koostage söötmiskava vastavalt tõule ja aastaaegadele.
• Töötage veterinaariga ning planeerige ennetavaid vaktsineerimisi ja parasiidivastast ravi.
• Õppige pügamist või leidke usaldusväärne tekstiilitöötluse partner villaga tegelemiseks.
• Hinnake turuvõimalusi: liha-, villa- või mitmekesine tootmine sõltuvalt nõudlusest.

Lammaste pidamine võib olla nii väiketalupidamise hobi kui ka laiemate majanduslike eesmärkidega tegevus. Õige hoolduse, sobiva tõu valiku ja hea veterinaartoe abil saab saavutada head tootlikkust ja loomade heaolu.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kodulammas?

K: Kes hoolitseb kodulammaste eest?

K: Kuidas nimetatakse emaseid ja isaseid lambaid?

K: Kuidas nimetatakse noori lambaid?

K: Miks inimesed peavad kodulambaid?

K: Kuidas kasutatakse kodulammaste villa?

K: Mis vahe on lambaliha ja lambaliha vahel?

Otsing