Majandusteadus: nappuse, valikute ja majanduse alused

Selge ülevaade majandusteadusest: nappus, valikud, tootmine, jaotamine, tarbimine ja investeeringud — praktilised alusmõisted igapäevaseks majandustegevuseks.

Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib majandustegevust: kuidas inimesed teevad valikuid, et saada seda, mida nad tahavad. Seda on defineeritud kui "nappuse ja valikute uurimist" ning see käsitleb põhimõtteliselt inimeste tehtud valikuid. Samuti uurib see, mis mõjutab kaupade ja teenuste tootmist, jaotamist ja tarbimist majanduses. Majandusteadus püüab selgitada, kuidas piiratud ressursid jagunevad eri eesmärkide vahel ning millised tagajärjed sellest inimestele ja ühiskonnale sünnivad.

Põhimõisted ja lähenemised

Nappus tähendab, et ressursid (näiteks tööjõud, kapital, loodusvarad) ei piisa kõigi võimalikuks soovitud kasutamiseks. See tekitab vajaduse valikute järele ja loob kahtlusi ning kompromisse — iga otsus omab alternatiivkasu ehk alternatiivkulu. Näiteks, kui inimene kulutab raha ülikooliharidusele, kaotab ta samal ajal võimaluse seda raha kohe tarbida.

Majandusteadus jaguneb laiemalt kaheks haruks: mikroökonoomika uurib üksikisikute ja ettevõtete käitumist, turu toimimist ning hinnakujundust; makroökonoomika analüüsib kogu majanduse suuremaid näitajaid nagu SKP, inflatsioon ja tööpuudus. Lisaks on oluline eristada positiivset (kirjeldav) ja normatiivset (hinnanguline) majandusteadust: esimene püüab selgitada, kuidas asjad toimivad, teine arutleb, kuidas asjad peaksid olema.

Turud, hinnamehhanism ja stiimulid

Turud koondavad ostjad ja müüjad ning läbi nõudluse ja pakkumise kujuneb hind, mis edastab informatsiooni ja pakub stiimuleid käitumiseks. Hindade kaudu jaotuvad ressursid sinna, kus neid kõige rohkem väärtustatakse. Kui turg ei too parimat tulemust ühiskonna jaoks, nimetatakse seda turutõrkeks — selle põhjuseks võivad olla näiteks välismõjud (saaste), avalikud hüved (tuleohutus, rahvatervise teenused), monopolivõime või infomüra.

Meetodid ja mudelid

Investeeringud ja sissetulekud on seotud majandusega. Majandusteaduses kasutatakse lihtsustatud mudeleid ja matemaatilisi metoodikaid, et selgitada keerukaid seoseid ja teha prognoose. Need mudelid said alguse suuresti 19. sajandil, kui klassikalised mõtlejad püüdsid poliitökonoomia ideid formaliseerida — nad otsisid empiirilisi ja loogilisi seletusi, mis oleksid sarnased loodusteadustes kasutatavatele lähenemistele. Empiiriline andmete analüüs, eksperimentaalne majandusteadus ja arvutipõhised simulatsioonid on tänapäeval tavapärased tööriistad.

Ajaloost lühemalt

Sõna pärineb vanakreeka keelest ja on seotud sõnade οἶκος oíkos "maja" ja νόμος nomos "tava" või "seadus". Tänapäeval majandusteaduses kasutatavad mudelid said alguse enamasti 19. sajandil. Selle arenguga erines poliitökonoomiast selgem matemaatiline ja analüütiline fookus: teadlased hakkasid looma teooriaid hinnakujundusest, tööjaotusest ja kapitali kogunemisest ning kontrollima neid andmete abil.

Rakendused ja tähtsus

Majandusteadus aitab mõista ja kujundada poliitikaid, mis mõjutavad inimeste igapäevaelu: maksupoliitika, sotsiaalhoolekanne, rahapoliitika, tööturureformid, haridus- ja tervishoiuinvesteeringud. Samuti toetab see ettevõtteid otsuste tegemisel (nt hinnastrateegia, investeerimisvalikud) ning aitab prognoosida majanduskriise ja ette valmistada vastumeetmeid.

Kokkuvõte

Majandusteadus kirjeldab ja seletab, kuidas nappus sunnib valikuid tegema ning kuidas need valikud mõjutavad tootmist, jaotust ja tarbimist majanduses. See ühendab teoreetilisi mudeleid ja empiirilisi meetodeid, et anda selge ja praktiline arusaam sellest, kuidas ressursse optimaalselt kasutada ning milliseid poliitilisi ja institutsionaalseid lahendusi rakendada ühiskonna heaolu tõstmiseks.

Majandusteadlased uurivad, kuidas inimesed teevad otsuseid, näiteks neid, mis tehakse turul.

São Paulo börsil. Ostjad ja müüjad ei ole ise kohal. Nad kasutavad kauplemiseks vahendajaid ja tehnoloogiat. Enamik ostmise ja müümise ideedest on siiski samad kui "päris" turul.

Subjektid ja objektid majanduses

Majandusuuringu subjektid (osalejad) on kodumajapidamised, äriühingud, valitsus (riik) ja välisriigid. Kodumajapidamised pakuvad oma "tootmistegureid" ettevõtetele. Siia kuuluvad töö, maa, kapital (sellised asjad nagu masinad ja ehitised) ja teave. Vastutasuks oma tootmistegurite eest saavad kodumajapidamised tulu, mida nad kasutavad kaupade tarbimiseks (ostmiseks) teistelt subjektidelt.

Äriühingud toodavad ja müüvad kaupu ja teenuseid ning ostavad tootmistegureid kodumajapidamistelt ja teistelt ettevõtetelt.

Riiklik või avalik sektor hõlmab institutsioone ja organisatsioone. Riik võtab osa ettevõtete ja kodumajapidamiste tuludest ning kasutab seda selleks, et maksta "avalike hüvede", nagu tänavad või haridus, eest, et need oleksid kõigile kättesaadavad. Viimane subjekt on välisriigid. Siia kuuluvad kõik kodumajapidamised, äriettevõtted ja riigiasutused, mis ei asu oma riigis. Nad nõuavad ja tarnivad kaupu välismaalt.

Majandusuuringus on objektid (asjad, mille suhtes tegutsetakse) tarbekaubad, kapitalikaubad ja tootmistegurid. Tarbekaupu liigitatakse "tarbekaupadeks" (näiteks bensiin või tualettpaber), "tarbekaupadeks" (näiteks maja või jalgratas) ja "teenusteks" (näiteks arsti või koristaja töö). Kapitalikaubad on kaubad, mis on vajalikud teiste kaupade tootmiseks. Sellised kaubad on näiteks ehitised, seadmed ja masinad. Tootmistegurid on töö, maa, kapital, teave ja keskkond.

Üldised majandusreeglid

Kõik inimesed peavad otsustama oma valikute vahel.
Kaupade hind on see, millest inimene loobub kaupade eest.
Kui inimene loobub millestki (näiteks rahast), et saada kaup, loobub ta ka teistest asjadest, mida ta oleks võinud selle asemel saada. See tähendab, et millegi tegelik hind on see, millest te selle saamiseks loobute. See hõlmab raha ja majanduslikku kasu ("kasu"), mida te ei saanud, sest te ei saa enam midagi muud osta. seda nimetatakse alternatiivkuluks.
Inimesed valivad valikuvõimaluste vahel, lähtudes sellest, milliseid hüvesid ("stiimulid") või halbu asju ("pärssivad") nad igast valikuvõimalusest ootavad. Valiku soodustuste lisamine paneb sageli rohkem inimesi seda valima.
Kaubandus võib muuta kõigi olukorda paremaks.
Turud on tavaliselt majanduselu korraldamise seisukohalt kasulikud. Vabal turul jagatakse kaupu inimeste ja ettevõtete vahel, kes teevad väikeseid otsuseid. Turu "nähtamatu käsi" (Adam Smith) väidab, et kui igaüks püüab saada seda, mida ta tahab, siis on kõigil nii hästi kui võimalik.
Mõnikord ei näita hinnad täielikult kulusid või kasu ühiskonnale. Näiteks õhusaaste on ühiskonnale kahjulik ja haridus on ühiskonnale kasulik. Valitsus võib kehtestada maksu (või teha midagi, et vähendada müüki) asjadele, mis on ühiskonnale kahjulikud. Samuti võib ta toetada (näiteks anda raha) asju, mis on ühiskonnale kasulikud.
Riigi elatustase sõltub teenuste ja kaupade tootmise oskustest. Tootlikkus on toodetud kaupade kogus, mis on jagatud kogutöötundide arvuga.
Kui kogu rahapakkumine suureneb või kui tootmiskulud tõusevad, tõusevad ka hinnad. Seda nimetatakse inflatsiooniks.

Ajalugu

18. sajandi rikkuse analüüs

Füsiokraatia

Majandusteadlaste ideed sõltuvad paljuski ajast, mil nad elavad. Näiteks Karl Marx elas ajal, mil tööliste tingimused olid väga halvad, ja John Maynard Keynes elas 1930. aastate suures majanduslanguses. Tänapäeva majandusteadlased saavad tagasi vaadata ja mõista, miks nad oma otsuseid tegid, ning püüavad neid parandada.

Majandusharud

Majandusteaduse kaks peamist haru on mikro- ja makromajandus.

Makromajandus käsitleb majandust üldiselt. Näiteks uurivad makromajandusteadlased asju, mis panevad riigi jõukuse kasvama, ja asju, mis panevad miljonid inimesed kaotama oma töökohti. Mikroökonoomika tegeleb väiksemate ja konkreetsemate asjadega, näiteks sellega, kuidas pered ja kodumajapidamised oma raha kulutavad ja kuidas ettevõtted tegutsevad.

Majandusteaduses on mitmeid teisi majandusharusid:

Käitumisökonoomika
Ettevõtluse ökonoomika
Konstitutsiooniline ökonoomika
Kultuurimajandus
Arenguökonoomika
Ökoloogiline ökonoomika
Majandusgeograafia
Keskkonnaökonoomika
Energiamajandus
Finantsökonoomika
Tööstusmajandus
Teabemajandus
Rahvusvaheline majandus
Töökonoomika
Juhtimisökonoomika
matemaatiline ökonoomika või ökonomeetria
Ressursiökonoomika
Linnamajandus
Avalik majandus
kirjeldav, teoreetiline ja poliitiline ökonoomika
rahaline ökonoomika

Kuulsad majandusteadlased

Ajaloo kuulsate majandusteadlaste hulka kuuluvad:

Adam Smith (Tema teoste hulka kuuluvad "The Wealth of Nations" ja "The Theory of Moral Sentiments". Esimesena tutvustab "nähtamatu käe" mõistet).
Thomas Malthus (autor: "Essee rahvastikupõhimõttest". Rahvastikuteooria kehtestamine ).
David Ricardo (esitleb esimesena võrdleva eelise teooriat).
Karl Marx (tema teosed on "Das Kapital" ja "Kommunistlik manifest"; kuulus kapitalismikriitika).
John Maynard Keynes (Keynesi majandusteaduse rajaja).
Milton Friedman (monetarismi pooldaja. Tema teosed hõlmavad "Kapitalism ja vabadus").

19. ja 20. sajandi kuulsate majandusteadlaste hulka kuuluvad Friedrich August von Hayek, Wassily Leontief, Carl Menger ja Léon Walras.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on ökonoomika?

V: Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib majandustegevust ehk seda, kuidas inimesed teevad valikuid, et saada seda, mida nad tahavad. Seda on defineeritud kui "nappuse ja valikute uurimist".

K: Mida tähendab sõna "majandus"?

V: Sõna pärineb vanakreeka keelest ja on seotud sõnadega ןἶךןע oםkos "maja" ja םלןע nomos "tava" või "seadus".

K: Kuidas jaotatakse majanduses kaupu ja teenuseid?

V: Majandusteadus uurib seda, mis mõjutab kaupade ja teenuste tootmist, jaotamist ja tarbimist majanduses.

K: Kuidas on investeeringud ja sissetulekud seotud majandusteadusega?

V: Investeeringud ja sissetulekud on mõlemad seotud majandusteadusega.

K: Millal hakkasid majandusteadlased oma töös kasutama mudeleid?

V: Tänapäeval majandusteaduses kasutatavad mudelid algasid enamasti 19. sajandil. Inimesed võtsid ideid poliitökonoomiast ja lisasid neid, sest nad tahtsid kasutada empiirilist lähenemist, mis sarnaneb loodusteadustes kasutatavale.

K: Mis inspireeris majandusteadlasi nende mudelite loomisel?

V: Majandusteadlased said oma mudelite loomisel inspiratsiooni poliitökonoomiast, samuti soovisid nad kasutada empiirilist lähenemisviisi, mis sarnaneb loodusteadustes kasutatava lähenemisviisiga.