The Wealth of Nations
An Inquiry into the Nature and Causes of the Wealth of Nations on paremini tuntud lihtsalt kui The Wealth of Nations. Selle kirjutas Adam Smith 1776. aastal, kes oli šotlane. Selles käsitletakse tööjaotust, omakasu järgimist ja kaubandusvabadust.
See raamat ei olnud klassikalise majandusteaduse ja turumajanduse algus. Smith ütles, et kui igaüks teeb seda, mis on tema jaoks parim, on tulemus ühiskonna jaoks parim. Enne seda oli majandus seotud kuninga isiklike huvidega ja rahva rikkust mõõdeti kuninga riigikassas või riigis oleva kulla ja hõbeda järgi.
Smith ütles, et oluline on see, mis on parim kogu rahvale, ja et rikkust tuleks mõõta rahva aastase sissetuleku järgi. Ta tahtis avastada, kuidas rikkus võib kasvada ja kuidas inimesed saaksid teha asju, mis seda kasvu toetavad. Smithi raamatus öeldi, et maa, tööjõud ja kapital on kolm "tootmistegurit" ja peamised tegurid, mis panustavad rahva rikkusse.
Hinnad kohanevad loomulikult sellega, et midagi on rohkem või vähem: pakkumine ja nõudlus. Kui midagi on liiga palju (suurem pakkumine), langevad hinnad, nii et inimestel on rohkem põhjust seda osta. Kui paljud inimesed tahavad midagi (suur nõudlus), ei pruugi seda piisavalt olla (nappus); ostuhuvilised konkureerivad omavahel ja mõned inimesed on nõus maksma rohkem, et saada seda, mida nad tahavad, ning hinnad tõusevad.
Smith ütles, et turud peaksid olema vabad. Sel ajal kontrollis valitsus mõningaid suuri ettevõtteid (näiteks Ida-India kompaniid). Mõnikord tegid valitsejad seadusi, mis olid kasulikud neile endile, kuid mitte töötajatele või klientidele. Näiteks Ameerika kolooniates võisid kolonistid puuvilla kasvatada, kuid ei tohtinud sellest riideid valmistada. Nad pidid selle Inglismaale riieteks valmistamiseks saatma ja pärast valmistamist tagasi ostma. Smithi sõnul oli see halb nii üksikisikutele kui ka ühiskonnale. Tema arvates oli parem, kui raha voolaks vabalt ja loomulikult ostjate ja müüjate vahel ilma välise sekkumiseta. Raha läheks loomulikult müüjatele, kes valmistasid parimat toodet parima hinnaga. Kui inimesed teeksid seda, mis oli nende jaoks parim, oleks see lõpuks parim ka ühiskonnale tervikuna, peaaegu nagu "nähtamatu käsi" suunaks kõike.
Adam Smith
Rahvaste rikkus
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kes kirjutas "Rahvaste rikkuse"?
V: The Wealth of Nations kirjutas Adam Smith 1776. aastal.
K: Mida Smith enne oma raamatut majandusteaduse kohta ütles?
V: Enne Smithi raamatut keskenduti majanduses peamiselt kuninga isiklikele huvidele ja riigi rikkust mõõdeti riigi kulla ja hõbeda järgi.
K: Mille järgi peaks Smithi arvates riigi rikkust mõõtma?
V: Smithi sõnul tuleks riigi rikkust mõõta selle aastase sissetulekuga.
K: Millised on kolm "tootmistegurit" Smithi järgi?
V: Smithi järgi on maa, tööjõud ja kapital kolm "tootmistegurit".
K: Kuidas mõjutab pakkumine ja nõudlus hindu?
V: Hinnad kohanduvad loomulikult sõltuvalt sellest, kui palju või vähe midagi on; kui seda on liiga palju (suurem pakkumine), siis hinnad langevad, nii et inimestel on rohkem põhjust seda osta. Kui nõudlus on suur, kuid sellest on vähe (puudus), tõstab ostjate vaheline konkurents hindu.
K: Mida arvas Smith valitsuse sekkumisest turgudele?
V: Smith uskus, et turud peaksid olema vabad valitsuse sekkumisest; tema arvates on parem, kui raha voolab ostjate ja müüjate vahel vabalt ja ilma välise mõjuta, nii et inimesed saaksid teha seda, mis on nende endi jaoks parim, mis oleks lõpuks parim kogu ühiskonnale.
