Turumajandus
Turumajandus on majandus, kus toodete ja teenuste hinnad valitakse vabas hinnasüsteemis, mille üle otsustavad pakkumine ja nõudlus. See sai alguse umbes 18. sajandi lõpus, pärast tööstusrevolutsiooni. Võtmeteoseks oli Adam Smithi teos "Rahvaste rikkus" (1776).
Turumajandust on laialdaselt kasutatud selle tõhususe tõttu (võime hästi toimida). Samas on seda ka kritiseeritud selle isekuse ning rikaste ja vaeste vahelise erinevuse tõttu. Reaalses maailmas ei ole turumajandus puhtalt turumajandus, sest turujõudude asemel kontrollivad seda mõnel viisil ühiskonnad ja valitsused. Väljendit vaba turumajandus kasutatakse mõnikord sama, mis turumajandus. Nobeli majanduspreemia laureaat Ludwig von Mises ütles, et turumajandus on ikkagi turumajandus, isegi kui valitsus osaleb hinnakujunduses.
Turumajanduses kehtib järgmine:
- Tootmistegurid on eraomanduses. Tootmine toimub omanike algatusel.
- Ainus võimalus saada tulu on teenuste või eraettevõtete kasumi kaudu.
- Plaanimajandust ei ole olemas
- Puuduvad regulatiivsed majanduslikud aspektid
- Turul osalejad võivad vabalt valida, milliseid tooteid nad ostavad, millist ametit nad harrastavad ja kas nad säästavad või investeerivad oma raha.
Mõnikord ei toimi turumajandus ootuspäraselt, võib täheldada järgmist:
Seotud leheküljed
- turg
Küsimused ja vastused
K: Mis on turumajandus?
V: Turumajandus on majandussüsteem, kus kaupade ja teenuste hinnad määratakse pigem pakkumise ja nõudluse kui valitsuse sekkumise abil. See sai alguse umbes 18. sajandi lõpus, pärast tööstusrevolutsiooni, ja seda populariseeris Adam Smithi teos "Rahvaste rikkus" (The Wealth of Nations) 1776. aastal.
K: Millised on turumajanduse mõned eelised?
V: Turumajandust kiidetakse sageli selle tõhususe eest, sest see võimaldab ressursse kiiresti ja tõhusalt jaotada vastavalt tarbijate nõudlusele. Samuti soodustab see ettevõtete vahelist konkurentsi, mis toob kaasa paremad tooted madalamate hindadega.
K: Millised on mõned turumajanduse kriitilised küljed?
V: Kriitikud väidavad, et turumajandus võib põhjustada ebavõrdsust rikaste ja vaeste üksikisikute või rühmade vahel, kuna neil on ebavõrdne juurdepääs ressurssidele või võimalustele. Lisaks võib see viia ekspluateerimiseni, kui töötajatele ei maksta töö eest õiglaselt või kui ettevõtted kasutavad tarbijaid pettuse abil ära.
K: Kuidas mõjutab valitsuse reguleerimine turumajandust?
V: Tegelikkuses ei ole enamik majandusi puhtalt vabaturumajanduslikud, sest valitsused sekkuvad mitmel viisil, näiteks kehtestades miinimumpalka või reguleerides teatavaid tööstusharusid. Selline sekkumine võib aidata kaitsta töötajate õigusi või tagada ausat konkurentsi ettevõtete vahel, kuid võib ka piirata majanduskasvu, kui eeskirjad muutuvad liiga piiravaks.
K: Millised tegurid määravad tootmise turumajanduses?
V: Puhtas vabaturusüsteemis toimub tootmine eraomanike algatusel, kes omavad tootmistegureid (maa, tööjõud, kapital). Nad saavad tulu kas teenuste osutamisest või kaupade ja teenuste müügist saadavast kasumist. Selles protsessis ei toimu plaanilist majandustegevust ega mingit regulatiivset majandustegevust.
K: Kas osalejad võivad vabalt valida, mida nad turumajanduses ostavad?
V: Jah, vabaturusüsteemis osalejatel on vabadus otsustada, mida nad ostavad ja müüvad, samuti seda, millise ametiga nad tegelevad ja kuidas nad säästavad või investeerivad oma raha. Siiski võib see vabadus olla piiratud sõltuvalt rahalisest olukorrast või juurdepääsust turuplatsil kättesaadavatele ressurssidele/võimalustele.
K: Mis juhtub, kui turud ei toimi ootuspäraselt?
V: Kui turud ei toimi tõhusalt, võib tekkida teatud kaupade/teenuste puudus või ülejääk, mis tuleneb ressursside valesti jaotamisest, kuna ostjad/müüjad saadavad turul valesid hinnasignaale; see võib viia kõrgemate hindadeni tarbijate jaoks, kellel on vähem ostuvõimalusi.