Sveriges Riksbanki majanduspreemia Alfred Nobeli mälestuseks (mitteametlikult Nobeli majanduspreemia) on auhind, mida antakse igal aastal välja silmapaistva panuse eest majandusteaduse valdkonnas. Auhind ei olnud üks Alfred Nobeli testamendis sätestatud auhindadest, vaid selle asutas 1968. aastal Rootsi keskpank Sveriges Riksbank mälestuseks Nobeli nimele. Preemia laureaadid saavad oma diplomi ja kuldmedali Rootsi monarhilt samal 10. detsembri tseremoonial Stockholmis kui Nobeli füüsika, keemia, füsioloogia või meditsiini ja kirjanduse laureaadid. Ka majandusteaduse laureaatide rahasumma on võrdne teiste auhindade summaga.

Ajaloost lühidalt

Majanduspreemia asutati 1968. aastal ja anti välja esmakordselt 1969. aastal. Selle initsieeris ja rahastas Sveriges Riksbank, eesmärgiga tunnustada töid, mis on andnud olulise panuse majanduse teooria või praktiliste poliitikalahenduste arendamisse. Preemia nimi püsib sageli argikeeles „Nobeli majanduspreemia“, kuid ametlikult ei kuulu see Alfred Nobeli algsesse kolmveerand-sajandise testamenti.

Valikuprotsess ja tingimused

  • Laureaadid valib Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia (Royal Swedish Academy of Sciences) koostöös kutsutud ekspertidega.
  • Preemia võib anda üksikisikule või kuni kolmele isikule koos jagatuna.
  • Auhinna kandidaatide ettepanekuid teevad akadeemia liikmed, ülikooliprofessorid ja varasemad laureaadid ning valikuprotsess on konfidentsiaalne.
  • Priemiale antakse diplom, kuldmedal ja rahaline preemia — summa määrab igal aastal Nobeli Fond vastavalt teiste Nobeli-auhindadega võrdlevale tasemele.

Kuulsad laureaadid ja teemad

Preemia on tunnustanud väga erinevaid uurimissuundi, sealhulgas makroökonoomikat, tõenäosuslikku jaotust, mänguteooriat, arengumajandust ning poliitika-analüüsi meetodeid. Mõned tuntud võitjad on:

  • Ragnar Frisch ja Jan Tinbergen (1969) — kaks esimest laureaati, kes panustasid majandusmudelite ja kvantitatiivsete meetodite arendamisse;
  • Milton Friedman (1976) — rahapoliitika ja tarbijakäitumise uurija;
  • Amartya Sen (1998) — arengu- ja heaoluökonomika ning inimarengu mõõtmise mõjuka töö eest;
  • Elinor Ostrom (2009) — esimene naine, kes sai preemia, tuntud kollektiivsete ressursside haldamise uurimise eest;
  • Paul Krugman (2008), Joseph Stiglitz (2001), Esther Duflo (2019) koos Abhijit Banerjee ja Michael Kremeriga (2019) — näited preemiast erinevates valdkondades alates rahvusvahelisest kaubandusest kuni katse- ja hindamisemetoodikani arengu-uuringutes.

Kriitika ja arutelud

Majanduspreemia staatus on olnud ajalooliselt vaidlustatud, kuna see ei kuulu Alfred Nobeli algsesse testamenti. Lisaks on tekkinud arutelusid preemia valikukriteeriumide, ideoloogilise kallutatuse ja majandusteooriate domineerimise üle. Mõned kriitikud toovad välja, et preemia annab sageli tunnustust teoreetilistele töödele, mis ei pruugi kohe praktikas rakenduda, või vastupidi, et mõni töö võidakse tunnustada poliitiliselt vastuolulisel ajal.

Kust leida täielik nimekiri ja täpsem taustainfo

Terve nimekirja laureaatidest alates 1969. aastast leiab ametlikest allikatest ja teadusväljaannetest. Täielik nimekiri koos lühikokkuvõtetega iga laureaadi tööst on kättesaadav Nobeli preemia ametlikul lehel ja akadeemia avaldatud materjalides. Kui otsite konkreetset aastat või laureaati, on kõige usaldusväärsem allikas preemia korraldaja ametlikud veebilehed või teaduskirjandus.

Märkus: See artikkel annab ülevaate ja selgitused preemia olemuse, ajaloo, valiku ja mõjude kohta. Kõik ülalmainitud faktid põhinevad avalikult kättesaadaval teabel ja teaduskirjandusel.