Rootsi
Rootsi (rootsi keeles: Sverige) on Põhjamaade riik Euroopa Skandinaaviaks nimetatavas osas. Selle naabrid on Soome ja Norra. Rootsit ühendab lõunas ka sild Taaniga. See on arenenud riik. Ta on kuulus oma heaoluriigi poolest. Rootsis elavaid inimesi nimetatakse rootslasteks.
Rootsi rahvaarv on umbes 10,12 miljonit inimest. Rootsi pealinn on Stockholm, mis on ka Rootsi suurim linn, kus elab peaaegu miljon inimest. Teised suured linnad on Göteborg ja Malmö. Need linnad asuvad kõik riigi lõunapoolses osas, kus ei ole nii külm kui põhjas. Rootslased joovad filmjölki, see on Rootsi traditsiooniline kääritatud piimatoode, seda valmistatakse lehmapiima kääritamisel, Glogg, on vürtsitatud hõõgvein. See sisaldab tavaliselt punast veini, suhkrut, apelsinikoort ja vürtse. Rootslased söövad kollast hernesuppi koos sealiha (või sealihavorstidega) koos sinepiga.
Rootsi on konstitutsiooniline monarhia, sest seal on kuningas, Carl XVI Gustaf, kuid tal ei ole tegelikku võimu. Rootsi on parlamentaarne riik, mis tähendab, et valitsuse valib parlament, mille nimetab ametisse rahvas. Riiki juhib demokraatlikult valitsus, mida juhib valitud peaminister. Stefan Löfven valiti 2014. aasta septembris peaministriks. Ta astus ametisse 2014. aasta oktoobris.
Rootsis on ametlik enamuskeel rootsi keel (rootsi keele nimetus on svenska). Rootsis on viis ametlikku vähemuskeelt: Soome, jidiš, saami, meänkieli ja romaani.
Rootsi sai Euroopa Liidu (EL) liikmeks 1. jaanuaril 1995. Erinevalt enamikust Euroopa Liidu riikidest ei ole Rootsi euroala liige ja ei ole hakanud kasutama eurot vääringuna. Selle põhjuseks on see, et rahvas on hääletanud euro kasutamise vastu. Valuuta on endiselt Rootsi kroon (Rootsi kroon).
Ajalugu
Rootsi on olnud riik juba tuhat aastat. Keskajal oli Rootsil sama kuningas kui Taanil ja Norral. 16. sajandi alguses sai Rootsi oma kuninga, Gustav Vasa. 17. sajandil oli Rootsi suurriik. Rootsi oli vallutanud Eesti, Läti ja Soome ning osa Norrast, Saksamaast ja Venemaast. 18. sajandil muutus Rootsi nõrgemaks ja kaotas need kohad. 19. sajandi alguses suri Rootsi kuningas ilma pärijateta ja Rootsi parlament valis uueks kuningaks Jean Baptiste Bernadotte'i. Bernadotte võitles Taani vastu ja sundis neid lubama Norral astuda Rootsiga personaaluniooni.
See oli Rootsi viimane sõda ja Rootsi ei ole 200 aastat sõdinud. 1905. aastal lagunes Rootsi-Norra personaalunioon. Paljudes sõdades, sealhulgas esimeses maailmasõjas ja külmas sõjas, oli riik neutraalne, st ei asunud poolele. Teise maailmasõja ajal kauples see oma neutraalsuse kaitsmiseks nii brittide kui ka sakslastega.
Piirkond
Rootsi on jagatud 21 maakonnaks. Need on Stockholm, Uppsala, Södermanland, Östergötland, Jönköping, Kronoberg, Kalmar, Gotland, Blekinge, Skåne, Halland, Västra Götaland, Värmland, Örebro, Västmanland, Dalarna, Gävleborg, Västernorrland, Jämtland, Västerbotten ja Norrbotten.
Rootsis on 25 ajaloolist provintsi (landskap). Need asuvad kolmes erinevas piirkonnas: Norrland põhjas, Svealand keskosas ja Götaland lõunas.
Religioon
Rootsi on olnud kristlik juba tuhat aastat. Rootsi on traditsiooniliselt protestantlik riik, kuid praegu on see üks kõige vähem religioossemaid riike maailmas. Statistiliste uuringute kohaselt on 46-85% kõigist Rootsi elanikest agnostikud või ateistid. See tähendab, et nad ei usu jumalasse. Umbes 6,4 miljonit inimest Rootsis, mis on 67% kõigist inimestest, on Rootsi kiriku liikmed, kuid ainult 2% liikmetest käib sageli kirikus.
Muusika
Populaarmuusikas on aastate jooksul olnud mitmeid hitte ABBA, Roxette, The Cardigans, Europe, Entombed, At the Gates, In Flames, Dark Tranquillity, Hypocrisy, Grave, Dissection, Avicii, Tove Lo, Laleh, Watain ja Ace of Base.
Sport
Rootsi on riik, kus on palju andekaid sportlasi, näiteks jalgpallur Zlatan Ibrahimović. Rootsil (meeste ja naiste võistkonnad kokku) on jalgpalli (jalgpalli) maailmameistrivõistlustelt viis pronksmedalit ja kaks hõbemedalit. Rootsi jalgpalliliiga kannab nime Allsvenskan (meeste) ja Damallsvenskan (naiste). Rootsi on hästi esinenud ka jäähokis. Rootsi meeste jäähoki kõrgliiga kannab nime SHL ja naiste SDHL. Rootsis on olnud ka mitmeid edukaid lauatennisemängijaid, sealhulgas Stellan Bengtsson ja Jan-Ove Waldner, samuti alpinistid, sealhulgas Ingemar Stenmark, Pernilla Wiberg ja Anja Pärson. Teiste hulgas on ka biatleet Magdalena Forsberg ning tennisistid Björn Borg, Mats Wilander, Stefan Edberg ja Jonas Björkman. Ujuja Sara Sjöströmil on mitu kuld-, hõbe- ja pronksmedalit olümpiamängudelt ning tal on mitu maailmarekordit.
Rootsi on edukas ka murdmaasuusatamises, olles võitnud olümpiamängudel mitu medalit.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Rootsi pealinn?
V: Rootsi pealinn on Stockholm.
K: Mis tüüpi valitsus on Rootsis?
V: Rootsi on konstitutsiooniline monarhia ja parlamentaarne riik, mis tähendab, et valitsuse valib parlament, mille nimetab ametisse rahvas.
K: Kui palju inimesi elab Rootsis?
V: Rootsis elab umbes 10 miljonit inimest.
K: Millist traditsioonilist hapendatud piimatoodet joovad rootslased?
V: Rootslased joovad filmjِlki, mis on Rootsi traditsiooniline hapendatud piimatoode, mida valmistatakse lehmapiima kääritamisel.
K: Millist jooki joovad rootslased jõulude ajal?
V: Jõulude ajal joovad rootslased Glِgg, mis on tavaliselt punast veini, suhkrut, apelsinikoort ja vürtse sisaldav vürtsitatud hõõgvein.
K: Millist rooga söövad rootslased koos sinepiga?
V: Rootslased söövad kollast hernesuppi sealihaga (või sealihavorstidega) koos sinepiga.
Küsimus: Millal sai Rootsi Euroopa Liidu (EL) liikmeks?
V: Rootsi sai Euroopa Liidu (EL) liikmeks 1. jaanuaril 1995. aastal.
