Rootsi – Põhjamaade riik: faktid, geograafia, valitsemine ja kultuur

Tutvu Rootsi põhjaliku ülevaatega: faktid, geograafia, valitsemine ja kultuur — Stockholm, traditsioonid, keelid ja elu Põhjamaade arenenud riigis.

Rootsi (rootsi keeles: Sverige) on Põhjamaade riik Euroopa Skandinaaviaks nimetatavas osas. Selle naabrid on Soome ja Norra. Rootsit ühendab lõunas ka sild Taaniga. See on arenenud riik. Ta on kuulus oma heaoluriigi poolest. Rootsis elavaid inimesi nimetatakse rootslasteks.

Rootsi pindala on suur — ligikaudu 450 000 km² — ja see on üks Euroopa suuremaid riike pindala poolest. Riik ulatub lõunast põhjani umbes 1570 km ning sellel on pikk rannajoon ja palju saarestikku, sealhulgas kuulus Stockholmi saarestik. Loodepiiri äärde jäävad Skandinaavia mäestiku kõrgemad alad, põhjas asub Lapimaa (Soomes ja Rootsis tuntud kui Sápmi), kus on laialdaselt metsasid, järvi ja põhjapõdra karjastust.

Rahvastik ja linnad

Rootsi rahvaarv on umbes 10,5 miljonit inimest. Rootsi pealinn on Stockholm, mis on ka Rootsi suurim linn ja olulise ajaloolise ning kultuurilise tähtsusega keskus. Teised suured linnad on Göteborg ja Malmö. Need linnad asuvad kõik riigi lõunapoolses osas, kus kliima on üldiselt soojem ja tihedamalt asustatud kui põhjapool.

Toit ja traditsioonid

Rootsi köök sisaldab nii traditsioonilisi roogasid kui ka maailmakuulsat moodsa toidukultuuri panust. Rootslased joovad filmjölki, mis on traditsiooniline kääritatud piimatoode, valmistatud lehmapiimast. Talveajal juuakse sageli vürtsitatud hõõgveini glögg, mis sisaldab tavaliselt punast veini, suhkrut, apelsinikoort ja vürtse. Populaarsed toidud on ka rootsi lihapallid (köttbullar), smörgåsbord (soojade ja külmade roogade valik) ning kollane hernesupp (ärtsoppa), mida sageli süüakse sealiha või vorstiga koos sinepiga. Sotsiaalsed tavad nagu fika (kohvipaus koos küpsetisega), kesksuvine jaanipäev (Midsommar) ja Lucia pidustus on osa igapäevaelust ja kultuuripärandist.

Poliitika ja valitsemine

Rootsi on konstitutsiooniline monarhia: riigil on monarh — kuningas Carl XVI Gustaf — kelle roll on peamiselt esinduslik. Samas on Rootsi parlamentaarne demokraatia. Valitsuse moodustab ja juhib peaminister, keda toetab parlamendi enamus. Parlamendiks on ühikkoda, Riksdag, mis koosneb 349 liige.

Stefan Löfven valiti 2014. aasta septembris peaministriks. Ta astus ametisse 2014. aasta oktoobris. Pärast tema ametiaega on Rootsi poliitikas toimunud muudatused ning valitsust juhivad ja vahetavad erinevad peaministrid vastavalt parlamendi toetusele. Praeguse peaministri ametikoht ja valitsuse koosseis võivad muutuda valimiste ja koalitsioonikõneluste tulemusena.

Keel ja vähemused

Rootsis on ametlik enamuskeel rootsi keel (rootsi keele nimetus on svenska). Rootsis on viis ametlikku vähemuskeelt: Soome, jidiš, saami, meänkieli ja romaani. Need vähemuskeeled on ametlikult tunnustatud ning neil on õigus suuremas mahus haridusele ja avalikule teenindusele oma keeles teatud piirkondades.

Majandus, rahandus ja rahvusvaheline liitumine

Rootsi on tugeva tööstuse ja teenindussektoriga rikkalik riik. Majanduses domineerivad tööstusharud nagu autotööstus, telekommunikatsioon, metsandus, terase- ja kaevandustööstus, aga ka innovatsioon ja teenused. Rootsi on tuntud suurte globaalsete ettevõtete poolest ning kõrge elatustaseme ja laia heaolupoliitika poolest.

Rootsi sai Euroopa Liidu (EL) liikmeks 1. jaanuaril 1995. Erinevalt enamikust Euroopa Liidu riikidest ei ole Rootsi euroala liige ja ei ole hakanud kasutama eurot vääringuna — rahvas on euro kasutamise suhtes hääletanud eitavalt. Valuuta on endiselt Rootsi kroon (SEK).

Haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Rootsi heaolusüsteem hõlmab tasuta või tugevalt riiklikult toetatud haridust ja tervishoiuteenuseid. Põhikool ja keskkool on avalikult rahastatud ning kõrgharidus on enamasti tasuline ainult kolmandate osapoolte eraprojektide puhul — tudengid saavad toetust ja õppelaene. Tervishoiusüsteem põhineb kohalikel maakondadel ning on üldjuhul kättesaadav kõigile residentidele.

Loodus ja keskkond

Rootsi on tuntud oma puhast loodust, ulatuslike metsade, tuhandete järvede ja põhjapoolsete soode poolest. Põhjaosas asuvad virmalised (aurora borealis) on populaarne vaatamisväärsus. Samas on Rootsi aktiivne ka keskkonnakaitses ja rohetehnoloogias: riik panustab taastuvenergiasse (eriti vesienergia ja tuuleenergia) ning on arendanud ringmajanduse ja keskkonnasäästlike lahenduste praktikaid.

Turism ja vaatamisväärsused

Rootsi pakub mitmekesist turismipaketti: kultuuri- ja ajalooobjekte (nt Stockholmi vanalinn Gamla Stan, lossid ja muuseumid), loodusvaatlusi (rahvuspargid, põhjapoolne loodus), talispordi võimalusi ning suvefestivalide traditsioone. Suurte linnade kõrval on populaarne ka saareriigi ja ranniku külastamine ning matkamine Lapimaa rahvusparkides.

Kiired faktid

• Pindala: umbes 450 000 km².
• Rahvaarv: ligikaudu 10,5 miljonit.
• Pealinn: Stockholm.
• Riigikeel: rootsi keel; ametlikud vähemuskeeled: soome, jidiš, saami, meänkieli, romaani.
• Valuuta: Rootsi kroon (SEK).
• Valitsemisvorm: konstitutsiooniline monarhia ja parlamentaarne demokraatia.

See kokkuvõte annab ülevaate Rootsi olulisematest faktidest, geograafiast, valitsemisest ja kultuurist. Vajadusel saab iga teemat üksikasjalikumalt lahti seletada — näiteks ajaloo, täpsemate majandusnäitajate või konkreetsete piirkondade eripärade kohta.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Rootsi pealinn?

K: Mis tüüpi valitsus on Rootsis?

K: Kui palju inimesi elab Rootsis?

K: Millist traditsioonilist hapendatud piimatoodet joovad rootslased?

K: Millist jooki joovad rootslased jõulude ajal?

K: Millist rooga söövad rootslased koos sinepiga?

Küsimus: Millal sai Rootsi Euroopa Liidu (EL) liikmeks?

Otsing