Suusatamine (mäesuusatamine): definitsioon, ajalugu ja võistlused
Suusatamine (mäesuusatamine): avasta spordiala definitsioon, ajalugu ja tipptasemel võistlused — FIS, olümpia, freestyle ning nõuanded suusakeskustele ja võistlusteks.
Suusatamine on talisport, kus sportlane või harrastaja püüab suuskadega laskuda mäest alla, kus on lumi ja tähistatud rajad. Tavaliselt on võitja see, kes läbib raja kõige kiiremini; võistlusformaadid võivad aga erineda ja ajavõtt, hüpped või trikid võivad olla osa hindamisest sõltuvalt distsipliinist. Tänapäeval saavad paljud inimesed suusatamist proovida, sest maailmas on selleks palju suusakeskusi ning harrastajatele mõeldud rajad ja suusanõlvad.
Peamised distsipliinid
- Alpi suusatamine (mäesuusatamine) — klassikaline laskumine, kuhu kuuluvad distsipliinid nagu downhill (kiirlaskumine), super-G, hiidslalom (giant slalom), slalom ja kombinatsioon. Kiirus ja tehniline osavus määravad edu.
- Freestyle — keskendub trikkidele ja akrobaatikale: moguls (kurnehüpped), salto- ja hüpete võistlused, halfpipe ja slopestyle.
- Skikross (ski cross) — mitu sõitjat sõidab samal ajal rajal, kus on hüppeid, kurve ja takistusi; põnev ja intensiivne vorm.
- Pikamaasuusatamine ja mäesuusatamise alaliigid — kuigi need on eraldi harud, kattuvad tehnika ja varustus mõnes olukorras.
Varustus
Suusatamiseks vajaminev põhi‑varustus sisaldab:
- suusad ja turvalised sidemed, mis lasevad saapa vajadusel maha tulla
- suusapaarile sobivad saapad
- keppide (sauad) kasutamine tehnilistes distsipliinides
- kiiver, kaitseprillid (goggles) ja sobiv riietus — kihiline, veekindel ja tuulekindel
- võistlusriietus (kombinesoon) ja aerodünaamilised kaitsevahendid kiiretes distsipliinides
Võistlused ja turniirid
Tipptasemel võistlusi korraldavad rahvusvahelised organisatsioonid, peamiselt Rahvusvaheline Suusaliit (FIS). Peamised võistlusvormid ja sarjad:
- FIS-i mäesuusatamise maailmameistrivõistlused — toimuvad iga kahe aasta järel ja on kõrgeima auastmega tiitlivõistlus peale olümpiamänge.
- FIS World Cup — hooajaline võistlussari, kus kogutakse punkte eri distsipliinides; määrab hooaja parimad sportlased.
- Olümpiamängud — alpi suusatamine on osa talveolümpiamängudest; alad ja medaliarvestus toovad rahvusvahelise tähelepanu ning kõrgeima au.
- Lisaks toimuvad kontinentaalsed ja riiklikud meistrivõistlused ning mitmed rahvusvahelised etapivõistlused.
Mängureeglid varieeruvad: kiirusvõistlused (downhill, super‑G) mõõdetakse tajutava kiiruse ja läbimise aja alusel; slalom ja hiidslalom nõuavad täpsust ja tehnilist osavust ning iga möödarääkimine väravatest võib viia diskvalifikatsioonini.
Ajalugu
Suusatamise alged ulatuvad kaugele Põhjamaadesse, kus suusad olid algselt liikumis- ja saagialuse vahendiks. Moodne mäesuusatamine kui sport hakkas arenema umbes 19. sajandi keskel; paljude ajalooliste allikate järgi tekkis organiseeritud mäesuusatamine umbes 1850. aastal Norras. 20. sajandil arenesid tehnika, varustus ja võistluste formaadid – tekkisid esimesed rahvusvahelised võistlused ning 1924. aastal asutati Rahvusvaheline Suusaliit (FIS), mis aitas suusaspordialasid standardiseerida ja populariseerida. Alpi suusatamine sai olümpiaala staatuses oluliseks alates 1930ndatest, ja alates sellest on ala tehniliselt ja turvalisuse poolest märkimisväärselt arenenud.
Ohutus ja ettevalmistus
Suusatamine võib olla ohtlik, kui ei järgita ohutusnõudeid. Oluline on:
- sobilik tehniline ettevalmistus ja vajadusel instruktorite juhendamine alguses
- õige varustuse ja kinnitusseadmete kasutamine ning nende regulaarne hooldus
- kiivri kandmine ja ilmastiku ning lumetingimuste arvestamine
- rajareeglite järgimine ja teistega arvestamine (külgvaade, kiirus, peatumis‑kohad)
- õppida pöörama tähelepanu lumeoludele (lumelabürindid, külm, tuisk) ning hinnata enesekindluse piire
Kellele sobib suusatamine
Suusatamine on kättesaadav laiale sihtrühmale: algajad saavad alustada lihtsamatest nõlvadest ja instruktoriga, kesktaseme harrastajad arendavad tehnikat ning tippsportlased treenivad eri distsipliinides võistlusteks. Paljudele meeldib suusatamine ka puhke- ja looduskogemuse pärast.
Tippsportlased osalevad maailmakarikatel, maailmameistrivõistlustel ja olümpiamängudel (olümpiamängudel), kus auhinnad ja tiitlid tõstavad ala populaarsust ning inspireerivad uusi põlvkondi. Edu saavutamiseks on vaja kombinatsiooni tehnikast, füüsilisest ettevalmistusest, õigest varustusest ja kogemusest erinevatel radadel.
Suusataja hiieslaalomi võistlusel
Alpi suusatamine Bariloche (Argentiina)
Rassitüübid
Alpi suusatamises on nelja liiki võistlusi. Kõigis neis on stardi- ja finišijoon ning mõned väravad nende joonte vahelisel nõlval. Sportlased peavad minema väravate vahele, vastasel juhul nad diskvalifitseeritakse.
- Allamäge: see on kõige kiirem sõit. See on ka kõige ohtlikum. Väravaid on väga vähe ja rada on väga pikk. Sellel võib olla hüppeid ja väga kiireid pöördeid. Iga suusataja sõidab ainult ühe korra alla.
- Super-G: see on veidi aeglasem kui laskumine. Siin on mõned kurvid rohkem, kuid nende vahel on siiski veidi vahemaad. Rada võib taas sisaldada kiireid pöördeid ja hüppeid ning on endiselt üsna pikk. Iga suusataja sõidab ikka ainult korra alla.
- Giant slaalom: see on palju aeglasem kui allamäge. Seal on palju pöördeid, kuigi need on siiski üsna laiad. Iga suusataja sõidab ühe päeva jooksul kaks korda alla. Seejärel liidetakse ajad kokku ja kiireim koguaeg võidab.
- Slaalom: see on kõige aeglasem võistlustüüp. Ka rada on tavaliselt väga lühike. Siiski on seal väga palju pöördeid. Pöörded on üksteisele väga lähedal, nii et suusataja peab saavutama väga kiire rütmi, et kõik need läbida. Tehnika on siin kõige tähtsam, mitte ainult kiirus.
Toimub ka kombineeritud üritus. See koosneb ühest laskesuusatamise ja kahest slaalomi võistlusest. Võistlused on tavaliselt lühemad kui tavalised võistlused. Üritus toimub ainult ühel päeval. Ajad liidetakse kokku ja võitja on see sportlane, kellel on kiireim koguaeg.
Küsimused ja vastused
K: Mis on mäesuusatamine?
V: Alpi suusatamine on talispordiala, kus inimesed püüavad laskuda mägedest alla lumega kaetud suuskadega.
Küsimus: Kes on võitja alpisuusatamises?
V: Alpi suusatamises võidab see, kes sõidab kõige kiiremini alla.
K: Millal ja kus algas mäesuusatamine?
V: Alpi suusatamine sai alguse umbes 1850. aastal Norras.
K: Kui kättesaadav on mäesuusatamine tänapäeval inimestele?
V: Alpi suusatamine on tänapäeval paljudele inimestele kättesaadav, sest maailmas on palju suusakeskusi.
K: Milliseid võistlusi saab teha mäesuusatamises?
V: Alpi suusatamises on palju erinevaid võistlusi, mida saab teha.
K: Millised on mõned tähtsad võistlused, mis on parimad sportlased mäesuusatamises?
V: FIS-i mäesuusatamise maailmameistrivõistlused on kõige tuntumad võistlused parimatele sportlastele mäesuusatamises.
K: Kas mäesuusatamine osaleb ka olümpiamängudel?
V: Jah, mäesuusatamist mängitakse olümpiamängudel.
Otsige