Rütm (muusika)
Rütm viitab aja pikkusele iga suurema "löögi" või aktsendi vahel, näiteks muusikapalas. See on helide ja vaikuste jada, mis moodustavad rütmi. Regulaarsete, ühtlase intervalliga löökide rühma esimene löök tundub tavaliselt tugevam kui teised. Kui me kirjutame muusikat üles, paneme iga rühma taktideks (või "meetriteks").
Rütmidel võivad olla erinevad mustrid, mida saab plaksutada või koputada. Lääne muusikas on need mustrid tavalised:
- 1 2, 1 2
- 1 2 3, 1 2 3
- 1 2 3 4, 1 2 3 4.
Dirigent lööb aega. Rütm sobitub sellesse korrapärasesse taktimõõtu.
Kõigil muusikutel peab olema hea rütmitaju. Et mängida või laulda rütmiliselt, peavad nad hoidma ühtlast rütmi oma peas (kui nad mängivad üksi), kuulama teisi mängijaid (kui nad mängivad grupis) või jälgima dirigenti (kui see on olemas).
Iseseisvalt mängivad inimesed võivad harjutada metronoomi abil, et aidata neil mängida kindla taktimõõduga. Muusikud kasutavad aga ka rubatot (rütmilist vabadust), eriti romantilist laadi muusika mängimisel. Tuleb õppida laskma muusikal õigesti "hingata". See ei ole sama, mis rütmita (halvasti) mängimine. See on midagi, mida õpitakse kogemusega.
Rütmi tunnetamine muusikas on põhimõtteliselt inimlik. Insuldi saanud inimene võib kaotada keele, kuid mitte rütmitaju. Neuroloog Oliver Sacks ütleb, et šimpansidel ja teistel loomadel puudub rütmitaju.
Muud kasutusviisid
Sõna "rütm" kasutatakse ka muudel teemadel kui muusika. Süda lööb tavaliselt rütmiliselt ja kui see ei löö, on see märk terviseprobleemidest. Rütmid võivad puudutada palju pikemaid ajaperioode kui üks takt muusikas. Kõik elav on rütmiline, mis on seotud 24-tunnise valguse ja pimeduse tsükliga maa peal. Kuul on oma rütmid ja loodetel on oma rütmid.
Mõnikord kasutatakse sõna rütm üldisemas tähenduses, tähistades muusika või elu üldist voolavust ("elurütm").
Küsimused ja vastused
K: Mis on rütm?
V: Rütm on muusikapala iga suurema löögi või aktsendi vahel kuluv aeg. See on helide ja vaikuste jada, mis moodustavad rütmi.
K: Kuidas me rütme üles kirjutame?
V: Kui me kirjutame rütme üles, siis paneme need taktidesse või meetritesse.
K: Milliseid tavalisi mustreid kasutatakse lääne muusikas?
V: Lääne muusikas kasutatavad tavalised mustrid on 1 2, 1 2 1 2 3, 1 2 3 1 2 3 4 ja 1 2 3 4.
K: Kes aitab hoida rütmi ühtlasena?
V: Tavaliselt lööb dirigent taktimõõtu, et aidata rütmi püsivalt hoida. Muusikutel peab olema ka hea rütmitaju ja nad peavad suutma hoida ühtlast rütmi peas (kui nad mängivad üksi), kuulata teisi mängijaid (kui nad mängivad koos teistega) või jälgida dirigenti (kui ta on olemas).
K: Kuidas saavad muusikud harjutada ühtlase taktimõõdu hoidmist?
V: Muusikud saavad harjutada ühtlase taktimõõtu hoidmist metronoomi abil.
K: Mis on rubato?
V: Rubato on rütmiline vabadus, mis võimaldab romantiliste muusikapalade mängimisel muusikalist väljendust. See nõuab, et õpiksime, kuidas lasta muusikal õigesti "hingata", ilma et mängiksime rütmita (halvasti).
K: Kas loomadel on rütmitaju?
V: Neuroloog Oliver Sacksi sõnul ei ole šimpansidel ja teistel loomadel rütmitunnetust nagu inimestel.
