Insult (ajuinsult): sümptomid, põhjused, ravi ja ennetus

Insult (ajuinsult): tunnused, põhjused, kiire abi, ravi ja ennetus — õpi tunnuseid tundma, tegutse kiiresti ja vähenda riske enda ja lähedaste jaoks.

Autor: Leandro Alegsa

Insult on seisund, kus osa ajust jääb ilma verevarustuseta ja selle funktsioonid häiruvad. See juhtub kas siis, kui aju verega varustav arter on ummistunud (verehüübe või arteriaalse ummistuse tõttu), või kui veresoon rebeneb ja tekib verejooksust. Mõlema põhjuste ja ravi erinevused on olulised kiiresti tegutsemiseks.

Sümptomid

Insult tekib sageli äkitselt. Sümptomid sõltuvad sellest, milline ajupiirkond on kahjustatud, kuid tavalisemad nähud on:

  • Äkiline nõrkus või tuimus ühel keha poolel (nägu, käsi või jalg).
  • Raske kõne või arusaamise häire (afaasia).
  • Äkiline nägemiskaotus või nägemise halvenemine ühest või mõlemast silmast (nägemisvälja probleemid).
  • Äkiline tugev peavalu ilma selge põhjuseta.
  • Häired tasakaalus ja koordinatsioonis, pearinglus.
  • Poolt keha halvatus (hemiplegia).

Lisaks tutvustatakse meditsiinis sageli Sümptomid ja varajased märgid, mida tähele panna. Kui märkad äkilist näo lõtvumist, käe nõrkust ja kõnehäiret, tegutse kohe — iga minut on oluline.

Kiireks äratundmiseks (FAST)

  • F (Face / Nägu) — palu naeratada: kas ühe poole nägu on lõtv?
  • A (Arm / Käsi) — palu mõlemad käed üles tõsta: kas üks käsi vajub alla või on nõrk?
  • S (Speech / Kõne) — kas kõne on segane või arusaamatu?
  • Time (Aeg) — kui mõni neist nähtustest esineb, helista kohe 112 ja otsi kiiret arstiabi.

Insultide tüübid ja põhjused

On kaks peamist tüüpi insulte:

  • Isheemiline insult — tekib siis, kui arter ummistub ja osa ajust jääb ilma verevarustuseta. Seda tüüpi põhjustest rääkides kasutatakse mõisteid nagu isheemia ja tromboos (verehüübe). Arteriaalsest emboolia ehk embolus võib samuti peatada verevoolu.
  • Hemorrhaagiline (verejooksuline) insult — tekib siis, kui ajus või selle ümbruses mõni veresoon lõhkeb ja veri tungib ajukudedesse.

Lisaks on olemas nn transient ischemic attack (TIA)

Riskitegurid

Insuldi riski suurendavad mitmed tegurid, sh:

  • kõrge vanus
  • kõrge vererõhk (ühe olulisimaid vältitavaid riskitegureid)
  • varasem insult või isheemia
  • diabeet
  • kõrge kolesteroolitase
  • suitsetamine
  • kodade virvendusarütmia (atriaalne fibrillatsioon), mis suurendab emboluse teket
  • migreen koos auraga
  • trombofiilia (kalduvus tromboosile) — see viide näitab tromboosi seost riskiga)
  • ülekaal, vähene liikumine ja liigse alkoholi tarbimine

Diagnoos

Kiire ja täpne diagnoos on hädavajalik. Sagedaselt kasutatavad uuringud:

  • Kompuutertomograafia (KT) või magneetikresonantstomograafia (MRI) aju seisundi hindamiseks ja insultitüübi eristamiseks.
  • Neuroloogiline läbivaatus: lihaste tugevus, kõne, nägemine, koordinatsioon.
  • Vereanalüüsid: veresuhkur, vere hüübimistegurid, kolesterool.
  • Südameuuringud (EKG, vajadusel 24–48 h Holter), veresoonte uuringud (ultraheli, angiograafia).

Ravi

Ravi sõltub insultitüübist ja ajast, möödas olevast ajast sümptomite algusest:

  • Isheemilise insuldi äge ravi: kui patsient jõuab haiglasse kiiresti (tavaliselt esimeste tundide jooksul), võib kasutada intravenoosset trombolüüsi (nt alteplaasi/tPA) verehüübe lahustamiseks või mehaanilist trombektomiat suurte arterite avamiseks.
  • Hemorrhaagiline insult: ravi keskendub verejooksu peatamisele, aju turse vähendamisele ja vajadusel neurokirurgilisele sekkumisele.
  • Üldravi osa: hingamise ja vereringe toetamine, vererõhu juhtimine, vedeliku- ja elektrolüütide korrigeerimine, ägedate komplikatsioonide ennetamine.
  • Pikaajaline ravi: antitrombootiline ravi (aspiriin või teised trombotsüütide vastased ravimid), antikoagulandid (nt patsiendil, kellel on kodade virvendusarütmia), lipiidide alandajad (statäänid) ja vererõhuteraapia.

Taastusravi ja tugi

Pärast esmast ravi on olulisel kohal taastusravi, mis aitab patsientidel taastada võimalikult palju funktsioone ja iseseisvust:

  • füsioteraapia (liikumis- ja jõuharjutused),
  • logopeedi ravi kõne- ja neelamisraskustega toimetulekuks,
  • ergoteraapia igapäevaosksuste taastamiseks,
  • psühholoogiline tugi, vajadusel depressiooniravi ja sotsiaalne rehabilitatsioon.

Ennetus

Ennetus põhineb riskitegurite kontrollimisel:

  • hoolitse vererõhu hoidmise eest normis (kõrge vererõhk ravimine),
  • loobumine suitsetamisest (suitsetamine),
  • diabeedi kontroll (diabeet),
  • kolesterooli vähendamine ja tervislik toitumine (kõrge kolesteroolitase),
  • kehaline aktiivsus ja normaalkaal, alkoholi tarbimise piiramine,
  • atriaalset fibrillatsiooni tuleb ravida, et vähendada emboluse riski,
  • vajadusel antitrombootiline või antikoagulantne ravi arstijuhendamisel.

Prognoos ja komplikatsioonid

Insuldi tagajärjed võivad ulatuda täielikust taastumisest püsiva puude või surmani. Insuldid on USAs ja Euroopas täiskasvanute seas kolmas kõige levinum surmapõhjus ning sageli põhjustavad pikaajalist invaliidsust. Kiire ravi parandab oluliselt prognoosi.

Millal otsida abi?

Kui märkad mõnda äkilist sümptomit (näo lõtvumine, käe nõrkus, kõnehäire, tugev peavalu või nägemise/ tasakaalu äkiline halvenemine), helista kohe 112. Kiire reageerimine suurendab võimalust saada hädaabis kiiret ja efektiivset ravi.

Insult on meditsiiniline hädaolukord, mille varane äratundmine ja ravi võivad päästa elu ja vähendada püsivaid kahjustusi. Riskirühmadele on oluline regulaarne tervisekontroll ja eluviisi kohandamine riskide vähendamiseks.

Mängi meediat Lihtne video selgitus insuldi kohta.
Mängi meediat Lihtne video selgitus insuldi kohta.

Kuidas tuvastatakse löögid?

Haiglaeelne

Cincinnati haiglaeelse insuldiskaala on loodud selleks, et aidata haiglaeelsetel meditsiinitöötajatel (nt kiirabi) tuvastada võimalik insult enne patsiendi jõudmist haiglasse. Sellega testitakse kolme põhilist märki. Kui mõni neist tunnustest ei ole normaalne, võib patsiendil olla insult ja ta tuleb võimalikult kiiresti haiglasse transportida.

  1. Näo langus: Laske isikul naeratada või näidata hambaid.
    • Normaalne: näo mõlemad pooled liiguvad võrdselt
    • Ebanormaalne: Näo üks külg ei liigu nii hästi kui teine (või üldse mitte); osa näost näib olevat langenud.
  2. Käte triivimine: paluge isikul sulgeda silmad ja hoida käsi sirgelt välja sirgelt umbes 10 sekundit.
    • Normaalne: Mõlemad käed liiguvad võrdselt või üldse mitte.
    • Ebanormaalne: Üks käsi ei liigu või üks käsi triivib teise poolega võrreldes allapoole.
  3. Kõne: või mõni muu lihtne ja tuttav ütlus.
    • Normaalne: Patsient kasutab korrektseid sõnu ilma lünkeldamiseta
    • Ebanormaalne: Patsiendi kõne on ebaselge, patsient kasutab valesid sõnu või ei suuda rääkida.

Umbes 72% patsientidest, kes ei suuda ühte neist kolmest ülesandest tavaliselt teha, on isheemiline insult. Rohkem kui 85% patsientidest, kes ei saa teha kõiki kolme ülesannet, on tegemist ägeda insuldiga.

"Spot a stroke"

Ameerika Südameassotsiatsiooni ja Ameerika Insuldiliidu poolt loodud kampaania "märkame insuldi" õpetab tavainimestele, kuidas insuldi ära tunda. Selles õpetatakse Cincinnati insuldiskaala põhilisi teste, kasutades akronüümi FAST:

  • F: nägu - näo langus. Kas üks pool näost on langev või tuim? Paluge isikul naeratada. Kas isiku naeratus on ebaühtlane?
  • A: Arm - käe nõrkus. Kas üks käsi on nõrk või tuim? Paluge isikul tõsta mõlemad käed. Kas üks käsi triivib allapoole?
  • S: Kõne - Kõneraskus. Kas kõne on aeglane? Kas isik ei suuda rääkida või on raske aru saada? Paluge isikul korrata lihtsat lauset, näiteks "Taevas on sinine". Kas lause kordub õigesti?
  • T: aeg - aeg helistada 911. Kui kellelgi on mõni neist sümptomitest, isegi kui sümptomid kaovad, on aeg helistada 9-1-1.

Haiglas

Kui patsient on haiglas, saavad arstid kindlalt teada, kas tal on insult, vaadeldes tema aju spetsiaalsete skaneerimisseadmetega, näiteks magnetresonantstomograafi või kompuutertomograafi abil.

Ennetamine

Insult võib tappa. Insuldi vältimiseks soovitavad arstid inimestele:

  • Kontrollida vererõhku
  • Lõpeta suitsetamine
  • Harjutus vähemalt kord nädalas
  • Jääge tervisliku kehakaalu juurde
  • Ärge jooge liiga palju
  • Saage korrapäraselt kontrollkäigud

Statistika

  • 795 000 inimest Ameerika Ühendriikides saavad igal aastal insuldi.
  • Iga neljas insuldi põdenud inimene sureb (137 000 surmajuhtumit aastas).
  • Praegu on USAs 3 miljonil inimesel insuldist tingitud puue.
  • USAs maksavad insuldid 57,9 miljardit dollarit aastas (kahju ja töökaotus).
  • ⅔ insuldist juhtub inimestel vanuses 65 ja rohkem.
  • Insult mõjutab mehi rohkem kui naisi
  • Naised surevad insuldi tõttu tõenäolisemalt kui mehed
  • Afroameeriklaste seas on insuldid sagedasemad
  • Afroameeriklastel on tõenäolisem, et insult on surmaga lõppev
  • Vanemate täiskasvanute insuldimäärad vähenevad, kuid nooremate inimeste puhul tõusevad (teadlased arvavad, et see on seotud rasvumisega).
  • Füsioteraapia võib aidata patsientidel
  • Mõned inimesed on pärast insuldi saamist ratastoolis
  • 10% ellujäänutest ei kannata pikaajalist puuet.
  • 10% ellujäänutest kannatab nii palju puudeid, et nad peavad viibima 24-tunnise hoolduse all.

Küsimused ja vastused

K: Mis on hyayajaana?


V: Insult on haigus, mille puhul osa ajust kaotab verevoolu puudumise tõttu verevarustuse. See võib juhtuda, kui aju verega varustav arter on ummistunud või kui see rebeneb ja lekib.

K: Millised on kaks insulditüüpi?


V: Kaks insulditüüpi on need, kui arterit ummistab verehüüve ja kui veresoon lõhkeb ja ajus on vabalt voolav veri.

K: Millised on mõned insuldi sümptomid?


V: Insuldi sümptomiteks võivad olla hemiplegia (võimetus ühe või mitme jäseme liigutamiseks ühel kehapoolel), afaasia (võimetus mõista või kasutada keelt) või võimetus näha ühte nägemispoolt.

K: Kas insuldi saamist peetakse hädaolukorraks?


V: Jah, insulti peetakse hädaolukorraks, sest see võib põhjustada püsivaid kahjustusi ja võib põhjustada surma, kui seda kiiresti ei ravita.

K: Kas insult mõjutab mõlemat ajupoolt?


V: Jah, insult võib tekkida mõlemal pool aju. Kui see juhtub vasakul poolel, mõjutab see nende keha paremat külge, kui aga juhtub paremal poolel, mõjutab see nende vasakut külge, samuti muudab see ruumitaju ja põhjustab seda, et inimesed ei tunnista oma haigust.

K: Mis suurendab kellegi riski saada insult? V: Faktorid, mis suurendavad insuldi saamise riski, on näiteks kõrge vanus, kõrge vererõhk, varasemad insuldid, diabeet, kõrge kolesteroolitase, suitsetamine, kodade virvendus, aura-auraga migreen ja trombofiilia (kalduvus tromboosile). Nendest teguritest on kõrge vererõhk ja suitsetamine kõige kergemini parandatavad.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3