Insult

Insult on haigus, mille puhul osa ajust kaotab verevarustuse. See võib juhtuda, kui aju verega varustav arter on ummistunud või kui see rebeneb ja lekib.

Insult on aju verevarustuse puudumine. On olemas kahte tüüpi insultid. Üks on see, kui verehüüve blokeerib arteri. Teist tüüpi insult on see, kui veresoon lõhkeb ja veri liigub ajus vabalt ringi.

Insult on ajufunktsiooni(de) kiire kadumine aju verevarustuse häire tõttu. See võib juhtuda isheemia (verevoolu puudumine) tõttu, mis on põhjustatud blokeeringust (tromboos, arteriaalsest emboolia) või verejooksust (verevoolust).

Selle tulemusena ei saa kahjustatud ajupiirkond korralikult töötada. Sümptomid võivad olla: hemiplegia (võimetus liigutada ühte või mitut kehaosa ühel poolel), afaasia (võimetus mõista või kasutada keelt) või võimetus näha ühte nägemisvälja poolt.

Insult on meditsiiniline hädaolukord. See võib põhjustada püsivaid kahjustusi. Kui seda kiiresti ei ravita, võib see põhjustada surma. See on USAs ja Euroopas täiskasvanute seas kolmas kõige levinum surmapõhjus ja kõige sagedasem invaliidsuse põhjus.

Insuldid toimuvad nii vasakul kui ka paremal pool aju. Kui insult juhtub kellegi vasakul poolel, mõjutab see keha parempoolset külge. See võib põhjustada ka probleeme patsiendi kõne ja keelega. Kui insult mõjutab aju parempoolset külge, mõjutab see ka keha vasakut külge. See muudab ka patsiendi ruumilist (ruumiga seotud) tajumist. Insuldi saamine paremale ajupoolele võib põhjustada ka seda, et inimesed ei tunnista oma haigust. Patsiendid käituvad impulsiivselt ja jätavad oma kehapoole tähelepanuta.

Insuldi riski suurendavate tegurite hulka kuuluvad kõrge vanus, kõrge vererõhk, varasem insult, diabeet, kõrge kolesteroolitase, suitsetamine, kodade virvendusarütmia, aura-ga migreen ja trombofiilia (kalduvus tromboosile). Nendest teguritest on kõige lihtsamini fikseeritavad kõrge vererõhk ja suitsetamine.

Mängi meediat Lihtne video selgitus insuldi kohta.

Kuidas tuvastatakse löögid?

Haiglaeelne

Cincinnati haiglaeelse insuldiskaala on loodud selleks, et aidata haiglaeelsetel meditsiinitöötajatel (nt kiirabi) tuvastada võimalik insult enne patsiendi jõudmist haiglasse. Sellega testitakse kolme põhilist märki. Kui mõni neist tunnustest ei ole normaalne, võib patsiendil olla insult ja ta tuleb võimalikult kiiresti haiglasse transportida.

Näo langus: Laske isikul naeratada või näidata hambaid.

Normaalne: näo mõlemad pooled liiguvad võrdselt
Ebanormaalne: Näo üks külg ei liigu nii hästi kui teine (või üldse mitte); osa näost näib olevat langenud.

Käte triivimine: paluge isikul sulgeda silmad ja hoida käsi sirgelt välja sirgelt umbes 10 sekundit.

Normaalne: Mõlemad käed liiguvad võrdselt või üldse mitte.
Ebanormaalne: Üks käsi ei liigu või üks käsi triivib teise poolega võrreldes allapoole.

Kõne: või mõni muu lihtne ja tuttav ütlus.

Normaalne: Patsient kasutab korrektseid sõnu ilma lünkeldamiseta
Ebanormaalne: Patsiendi kõne on ebaselge, patsient kasutab valesid sõnu või ei suuda rääkida.

Umbes 72% patsientidest, kes ei suuda ühte neist kolmest ülesandest tavaliselt teha, on isheemiline insult. Rohkem kui 85% patsientidest, kes ei saa teha kõiki kolme ülesannet, on tegemist ägeda insuldiga.

"Spot a stroke"

Ameerika Südameassotsiatsiooni ja Ameerika Insuldiliidu poolt loodud kampaania "märkame insuldi" õpetab tavainimestele, kuidas insuldi ära tunda. Selles õpetatakse Cincinnati insuldiskaala põhilisi teste, kasutades akronüümi FAST:

F: nägu - näo langus. Kas üks pool näost on langev või tuim? Paluge isikul naeratada. Kas isiku naeratus on ebaühtlane?
A: Arm - käe nõrkus. Kas üks käsi on nõrk või tuim? Paluge isikul tõsta mõlemad käed. Kas üks käsi triivib allapoole?
S: Kõne - Kõneraskus. Kas kõne on aeglane? Kas isik ei suuda rääkida või on raske aru saada? Paluge isikul korrata lihtsat lauset, näiteks "Taevas on sinine". Kas lause kordub õigesti?
T: aeg - aeg helistada 911. Kui kellelgi on mõni neist sümptomitest, isegi kui sümptomid kaovad, on aeg helistada 9-1-1.

Haiglas

Kui patsient on haiglas, saavad arstid kindlalt teada, kas tal on insult, vaadeldes tema aju spetsiaalsete skaneerimisseadmetega, näiteks magnetresonantstomograafi või kompuutertomograafi abil.

Ennetamine

Insult võib tappa. Insuldi vältimiseks soovitavad arstid inimestele:

Kontrollida vererõhku
Lõpeta suitsetamine
Harjutus vähemalt kord nädalas
Jääge tervisliku kehakaalu juurde
Ärge jooge liiga palju
Saage korrapäraselt kontrollkäigud

Statistika

795 000 inimest Ameerika Ühendriikides saavad igal aastal insuldi.
Iga neljas insuldi põdenud inimene sureb (137 000 surmajuhtumit aastas).
Praegu on USAs 3 miljonil inimesel insuldist tingitud puue.
USAs maksavad insuldid 57,9 miljardit dollarit aastas (kahju ja töökaotus).
⅔ insuldist juhtub inimestel vanuses 65 ja rohkem.
Insult mõjutab mehi rohkem kui naisi
Naised surevad insuldi tõttu tõenäolisemalt kui mehed
Afroameeriklaste seas on insuldid sagedasemad
Afroameeriklastel on tõenäolisem, et insult on surmaga lõppev
Vanemate täiskasvanute insuldimäärad vähenevad, kuid nooremate inimeste puhul tõusevad (teadlased arvavad, et see on seotud rasvumisega).
Füsioteraapia võib aidata patsientidel
Mõned inimesed on pärast insuldi saamist ratastoolis
10% ellujäänutest ei kannata pikaajalist puuet.
10% ellujäänutest kannatab nii palju puudeid, et nad peavad viibima 24-tunnise hoolduse all.

Küsimused ja vastused

K: Mis on hyayajaana?

V: Insult on haigus, mille puhul osa ajust kaotab verevoolu puudumise tõttu verevarustuse. See võib juhtuda, kui aju verega varustav arter on ummistunud või kui see rebeneb ja lekib.

K: Millised on kaks insulditüüpi?

V: Kaks insulditüüpi on need, kui arterit ummistab verehüüve ja kui veresoon lõhkeb ja ajus on vabalt voolav veri.

K: Millised on mõned insuldi sümptomid?

V: Insuldi sümptomiteks võivad olla hemiplegia (võimetus ühe või mitme jäseme liigutamiseks ühel kehapoolel), afaasia (võimetus mõista või kasutada keelt) või võimetus näha ühte nägemispoolt.

K: Kas insuldi saamist peetakse hädaolukorraks?

V: Jah, insulti peetakse hädaolukorraks, sest see võib põhjustada püsivaid kahjustusi ja võib põhjustada surma, kui seda kiiresti ei ravita.

K: Kas insult mõjutab mõlemat ajupoolt?

V: Jah, insult võib tekkida mõlemal pool aju. Kui see juhtub vasakul poolel, mõjutab see nende keha paremat külge, kui aga juhtub paremal poolel, mõjutab see nende vasakut külge, samuti muudab see ruumitaju ja põhjustab seda, et inimesed ei tunnista oma haigust.

K: Mis suurendab kellegi riski saada insult? V: Faktorid, mis suurendavad insuldi saamise riski, on näiteks kõrge vanus, kõrge vererõhk, varasemad insuldid, diabeet, kõrge kolesteroolitase, suitsetamine, kodade virvendus, aura-auraga migreen ja trombofiilia (kalduvus tromboosile). Nendest teguritest on kõrge vererõhk ja suitsetamine kõige kergemini parandatavad.