Enesetappude ennetamine

Enesetappude ennetamine on see, kui kohalikud organisatsioonid, vaimse tervise arstid ja õed ning psühholoogid püüavad takistada inimesi enesetapukatseid sooritamast. Üks asi, mida teha, on peatada inimesi, kes on enesetapukatse ees. Teine võimalus peatada inimeste enesetapukatse on ravida depressiooni sümptomeid, aidata inimestel kriisi ajal toime tulla, vähendada probleeme, mis seavad inimesed enesetapukatse ohtu, ja anda inimestele lootust paremaks tulevikuks.

Enesetapp ei ole ainult meditsiiniline või vaimse tervise küsimus. Kui tagada, et inimestel on sõbrad ja perekond, kes neid aitavad, ning võtta ära ohtlikud esemed, võib see samuti takistada inimesi enesetapukatseid sooritamast.

Ameerika Ühendriikides on olemas riiklik enesetappude ennetamise strateegia. Selle lõi 2001. aastal Tervise- ja inimteenuste ministeerium (Department of Health and Human Services). Enesetappude ennetustegevused hõlmavad inimestele suunatud sõnumeid ja sõnumeid kõigile kogukonna liikmetele.

See Golden Gate Bridge'i sild julgustab enesetapu ennetamise meetodina inimesi, kes mõtlevad hüpata, kasutama silla spetsiaalset telefoni, et helistada kriisitelefonile.

Riiklikud strateegiad

2001. aastal lõi Ameerika Ühendriikide Tervishoiu- ja Humanitaarministeerium riikliku strateegia enesetappude ennetamiseks. Dokumendis vaadeldakse, kuidas saab enesetappe kogukonnas peatada. Strateegia ei ütle, kuidas aidata üksikuid inimesi. Dokumendil on järgmised eesmärgid:

Andke inimestele teada, et enesetappu saab ennetada.
Arendada toetust enesetappude ennetamiseks
Veenduge, et inimesed ei tunne end halvasti, kui nad soovivad abi saada enesetapumõtete pärast.
Alustada kogukonna enesetappude ennetamise programme
Teha inimestele raskemaks ohtlike esemete, näiteks relvade hankimine.
Koolitada arste ja õdesid, kuidas teada saada, millal inimene võib teha enesetapukatse.
Aidata arstidel ja õdedel paremini aidata enesetapumõtetega inimesi.
Rohkem sidemeid kogukonnateenuste vahel
Veenduge, et teleuudised ja ajalehed räägiksid enesetapust õigesti.
Soodustada enesetappude ja enesetappude ennetamise alaseid teadusuuringuid.
Luua rohkem süsteeme, et jälgida inimesi, kes võivad teha enesetapukatse.

Konkreetsed strateegiad

Enesetapukatse lõpetamiseks on kasutatud mitmeid meetodeid:

Konfidentsiaalne telefoniabi.
Optimismi ja sidemete edendamine pere ja sõpradega.
Inimeste teavitamine enesetapust, sealhulgas riskiteguritest, hoiatusmärkidest ja abistamisest.
Arstide ja õdede koolitamine ning kriisitelefonide loomine.
Perevägivalla ja narkootikumide kuritarvitamise vähendamine
Mürgiste ainete ja käsirelvade kättesaadavuse vähendamine
Ravimite koguse vähendamine käsimüügiravimite, nt aspiriini pakendites.
Püütakse aidata riskirühmi.
Uuringud. (vt allpool)

Samuti on pakutud välja, et uudismeedia võib aidata ennetada enesetappe, sidudes enesetapu negatiivsete tulemustega, näiteks pereliikmete poolt kogetud valuga.

Ameerika Ühendriikide armee enesetapude ennetamise plakat

Niagara Falls'i kriisitelefoniga ühendatud telefon

Sekkumised

Enesetapu peatamiseks on olemas mitmeid meetodeid. Nende hulka kuuluvad inimesega rääkimine, riskide otsimine ja ohtlike esemete hankimise raskendamine.

Otsesed kõnelused

Maailma Terviseorganisatsiooni sõnul on hea viis enesetapumõtetega inimeste aitamiseks nendega rääkimine. Isikult võib küsida ka depressiooni kohta ja selle kohta, kas ta kavatseb teha enesetapukatse. Inimestega enesetapust rääkimine ei tekita enesetapumõtteid. Arst peab näitama muret ja kaastunnet. Arstid peaksid püüdma vähendada kurbust ja andma inimesele teada, et inimesed hoolivad. WHO ütleb, et ei tohi öelda, et kõik saab korda. Siiski on mõned inimesed, kes on enesetapust rääkinud, seda üritanud. See tähendab, et arstid peavad veenduma, et inimene tunneb end mugavalt, kui ta oma tunnetest räägib.

Sõelumine

USA peaarst ütleb, et on olemas viisid, kuidas välja selgitada, millised inimesed on enesetapuriskis. See võib olla parim viis laste ja noorukite enesetapukatse peatamiseks. On olemas sellised vahendid nagu küsimustikud, mis aitavad arstidel teada saada, kes on ohustatud. Üks näide on Becki lootusetuse skaala. Need küsimustikud on head selleks, et leida noorukid ja noored täiskasvanud, kes võivad soovida teha enesetapukatse. Arstid peaksid küsitlema inimesi, kes tunduvad olevat ohustatud. Küsimustikud ei pruugi alati öelda arstidele, milline inimene teeb enesetapukatse Enesetapu kohta küsimine ei suurenda riski.

Umbes 75 protsendi enesetappude puhul olid inimesed viimase aasta jooksul käinud arsti juures. Umbes 45-66 protsenti inimestest käis arsti juures sel kuul, mil nad enesetapu sooritasid. Umbes 33-41 protsenti enesetapu sooritanutest oli eelmisel aastal kasutanud vaimse tervise teenuseid. Umbes 20 protsenti kasutas vaimse tervise teenuseid enesetapule eelneval kuul. See näitab, et arstid peavad paremini teadma, millised inimesed teevad enesetapukatse.

Surmavähendus tähendab vähendamist

Ohtlike asjade hankimise raskendamine on oluline osa enesetappude ennetamisest. Inimeste jaoks ohtlike esemete hankimise raskendamine võib viia vähemate enesetappudeni. Piirdeaedade püstitamine sildade ja kaljude juurde vähendab enesetapusid. Märkide paigaldamine või patrullide suurendamine ei ole nii kasulik Üks näide ohtlike esemete kättesaadavuse vähendamisest on söegaas Ühendkuningriigis. Kuni 1950. aastateni oli Ühendkuningriigis kõige levinum viis enesetapu sooritamiseks mürgitus söegaasi sissehingamise teel. Aastal 1958 hakati selle asemel kasutama maagaasi. Maagaas on palju vähem ohtlik. Seega sooritasid vähem inimesi enesetapu.

Ameerika Ühendriikides näitavad uuringud, et tulirelvad suurendavad enesetapuriski. Kuna relvad on kiiremad ja ohtlikumad kui muud enesetapumeetodid, põhjustavad need rohkem enesetappe.

Kaitseministeeriumi meediaagentuuri toodetud fotoillustratsioon enesetappude ennetamise kohta

Treatment

Enesetapuriski vähendamiseks võib kasutada meditsiinilist lähenemist, retseptiravimeid ja vestlusteraapiat.

Umbes 10%-l psühhiaatriliste probleemidega inimestest võib olla mõni arstile teadmata meditsiiniline seisund, mis põhjustab nende sümptomeid. Umbes 50%-l võib olla meditsiiniline seisund, millest arst ei tea ja mis halvendab nende sümptomeid. Probleeme võivad põhjustada ka illegaalsed uimastid ja väljakirjutatud ravimid. Haiguste ravi võib vähendada enesetapumõtete tekkimise riski.

Hiljutised uuringud näitavad, et liitium vähendab bipolaarse häirega inimeste enesetapuriski. Samuti vähendab liitium enesetapuriski tavalise depressiooniga inimestel.

Rääkiteraapia võib vähendada enesetapumõtteid, näiteks dialektiline käitumisteraapia (DBT). Kasu hõlmab enesekahjustava käitumise ja enesetapumõtete vähenemist. Kognitiivne käitumisteraapia enesetapu ärahoidmiseks (CBT-SP) aitab noorukitel, kellel on kõrge enesetapukatsete risk.

Austus ja enesehinnang

Maailma Terviseorganisatsioon märgib, et "kogu maailmas on enesetapud 15-19-aastaste vanuserühmas viie peamise suremuse põhjuse hulgas. Paljudes riikides on see nii poiste kui ka tüdrukute seas selles vanuserühmas surma põhjusena esimesel või teisel kohal". Organisatsioon ütleb, et teismelised vajavad abi rasketes ja stressirohketes elusituatsioonides." Samuti ütleb ta, et õpetajad peavad ennetama kiusamist ja vägivalda koolides.

Tugirühmad

On olemas palju mittetulundusühinguid, mis püüavad ennetada enesetappe. Näiteks Ameerika Ühendriikides tegutsev American Foundation for Suicide Prevention, mis pakub kriisitelefoni. Lisaks kasutavad mõned rühmad, nagu To Write Love on Her Arms, sotsiaalmeediat, et jõuda rohkemate inimesteni.

Seotud leheküljed

Loetelu enesetapukriisi liinidest
Ülemaailmne enesetappude ennetamise päev
Jed Foundation
Trevor Project
Riiklik enesetappude ennetamise abitelefon

Küsimused ja vastused

K: Mis on enesetapu ennetamine?

V: Enesetappude ennetamine viitab vaimse tervise arstide, meditsiiniõdede, psühholoogide ja kohalike organisatsioonide jõupingutustele, et takistada inimesi enesetapukatseid sooritamast.

K: Millised on mõned viisid, kuidas takistada inimesi enesetapukatseid sooritamast?

V: Enesetapu ärahoidmiseks saab kasutada erinevaid meetodeid, näiteks peatada enesetapukatse tegemiseks valmisolevaid inimesi, ravida depressiooni sümptomeid, pakkuda kriisi ajal tuge, vähendada enesetapu riskifaktoreid ja soodustada lootust paremale tulevikule.

K: Kas enesetappude ennetamine on ainult meditsiiniline või vaimse tervise küsimus?

V: Ei, enesetappude ennetamine hõlmab ka selle tagamist, et inimestel on sõprade ja pereliikmete toetus ning ohtlike esemete kättesaadavuse kaotamine.

K: Kas Ameerika Ühendriikides on olemas riiklik enesetappude ennetamise strateegia?

V: Jah, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ministeerium lõi 2001. aastal riikliku enesetappude ennetamise strateegia.

K: Kes on kaasatud enesetappude ennetamisse?

V: Vaimse tervise spetsialistid, nagu arstid ja õed, psühholoogid, kohalikud organisatsioonid, samuti sõbrad ja pereliikmed võivad mängida olulist rolli enesetappude ennetamisel.

K: Kas on olemas eri liiki sõnumeid enesetappude ennetamiseks?

V: Jah, enesetappude ennetamise sõnumid võivad olla suunatud üksikisikutele või tervetele kogukondadele.

K: Millised on mõned konkreetsed viisid, kuidas vähendada enesetapu riskifaktoreid?

V: Mõned meetodid enesetapu riskitegurite vähendamiseks hõlmavad vaimse tervishoiu kättesaadavuse parandamist, uimastite kuritarvitamisega tegelemist, häbimärgistamise vähendamist ja avatud arutelu edendamist vaimse tervise üle ning majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste parandamist.