Perevägivald tähendab, et suhtes või abielus kasutab üks või mõlemad partnerid füüsilist, seksuaalset või psühholoogilist vägivalda, et saada võimu või kontrolli teise üle või et kaotada oma meelestatus. Perevägivald võib esineda nii hetero- kui ka samasooliste suhetes. Sageli on suhetes ettearvatav vägivallamuster või -tsükkel ning vägivald kipub aja jooksul süvenema. Perevägivald võib olla ka kodutuseks, nagu on märgitud Yogyakarta põhimõtete 15. põhimõtetes.

Tüübid

  • Füüsiline vägivall — löömine, lükkamine, tõukamine, eseme kasutamine vigastuste põhjustamiseks.
  • Seksuaalne vägivall — sundida seksuaalaktidesse, manipuleerida seksuaalsusega, ilma nõusolekuta intiimsus.
  • Psühholoogiline ja emotsionaalne vägivall — alandamine, ähvardused, kontrolliv käitumine, manipuleerimine ja pidev kriitika.
  • Majanduslik vägivall — raha ja ressurside kontrollimine, töölt takistamine või rahaliselt sõltuvusse sundimine.
  • Sotsiaalne isolatsioon — suhtevõrgustikust eraldamine, sõprade ja perega kontakti piiramine.
  • Digitaalne ja tehnoloogiline vägivall — jälgimine, salasõnumite lugemine, sobimatud fotod jagamine, nutiseadmete kaudu jälitamine.
  • Laste ja eakate väärkohtlemine — laste ees vägivalla kasutamine, laste emotsionaalne kuritarvitamine või vanemate/vanurite ära kasutamine.

Kuidas ära tunda?

  • Füüsilised vigastused, seletamatud kriimustused, mustad silmad või korduvalt tekkivad vigastused.
  • Isik muutub ärevaks, alandlikuks, loobub hobidest või sotsiaalsest elust, kardab partneri reaktsioone.
  • Lapse käitumise muutused — ärrituvus, õpiraskused, ärevus või regressioon.
  • Partneri kontrolliv käitumine: pidev telefonikontroll, rahalise ligipääsu keelamine, tööl käimise takistamine.

Mõjud

Perevägivald mõjutab ohvrite vaimset ja füüsilist tervist: tekivad traumad, depressioon, ärevus, unehäired, kroonilised terviseprobleemid ja enesevigastamise risk. Vägivald mõjutab ka lapsi — see suurendab psühholoogilisi ja käitumuslikke probleeme ning võib edasi kanda vägivalla mustreid põlvest põlve.

Miks vägivallast sageli ei teatata?

  • Hirm = ohver kardab hirme eskaleerumist või kättemaksu.
  • Majanduslik sõltuvus = pole raha, korterit või võimalust iseseisvaks eluks.
  • Häbi ja süütunne = paljud tunnevad piinlikkust või usuvad, et neil on süü.
  • Usalduse puudumine ametivõimude või tugiteenuste suhtes.
  • Laste pärast muretsemine — hirm kaotada lapsed või et lapsed kannatavad lahutuse tõttu.

Perevägivallast ei teatata mõnikord politseile. Hinnangute kohaselt teatatakse ametivõimudele vaid kolmandik (või isegi vähem) perevägivalla juhtumitest.

Õiguskaitse ja abi

  • Kui olete ohus või olukord on kriitiline, helistage koheselt hädaabinumbrile 112.
  • Mõned riigid ja omavalitsused pakuvad kaitsekorraldusi ja ajutisi vältimis- või lähtekohti ning on olemas varjupaigad ja kriisikeskused.
  • Tervishoiutöötajad, sotsiaaltöötajad ja tugiorganisatsioonid saavad pakkuda meditsiinilist abi, nõustamist ja praktilist tugiteenust (nt turvaline majutus, õigusabi).
  • On olemas spetsiaalsed nõustamis- ja rehabilitatsiooniprogrammid inimestele, kes kasutavad vägivalda, et aidata muuta käitumist ja vähendada kordumist.

Kuidas aidata ohvrit

  • Kuulake ja uskuge — vägivalla tunnistaja või lähedane võib vajada kinnitust, et tal pole süüdesse jääda.
  • Pakkuge praktilist abi — info teenustest, transport, ajutine peatus, abi dokumentide korrastamisel.
  • Ärge suruge otsuseid peale — ohvritel peab olema kontroll oma elu ja turvalisuse üle.
  • Kui märkate otsest ohtu, ärge sekkumisega ise riskige — kutsuge politsei (112).

Psüühikahäired ja vastutus

Paljudel inimestel, kes kasutavad oma partneri vastu vägivalda, on psüühikahäired, eriti antisotsiaalse isiksusehäire ja Borderline'i isiksusehäire. See ei vabanda väärkohtlemist ega eemalda vastutust. Samas võib psühhiaatriline ja psühhoterapeutiline abi olla osa lahendusest nii ohvri toetamisel kui ka vägivallatsejate käitumise muutmisel.

Ennetus

Ennetus hõlmab hariduslikku tööd, soolise võrdõiguslikkuse edendamist, varajast sekkumist riskiperedes, lapsevanemate toetust ja programmid, mis õpetavad konfliktide rahumeelset lahendamist. Kogukonna ja teenuste koostöö on oluline, et inimesed teaksid, kuhu pöörduda ja saaksid turvalise abi kiiresti.

Kui vajate abi või soovite infot, pöörduge kohalike sotsiaalteenuste, perevägivalla tugiliinide või tervishoiutöötajate poole. Kui olukord on ohus, helistage hädaabinumbrile 112.