Antisotsiaalne isiksushäire

DSM-IV kriteeriumid

Psüühikahäirete diagnostilise ja statistilise käsiraamatu (DSM-IV) viimase versiooni kohaselt on inimesel ASPD, kui ta vastab järgmistele nõuetele:

A. Alates 15. eluaastast on isik näidanud, et ta ei hooli ja rikub teiste õigusi. See muster peab olema läbiv, mis tähendab, et isik käitub tavapäraselt nii erinevates olukordades. Seda mustrit näitavad vähemalt kolm järgmistest tegudest:

1. Isik ei järgi seadust ja teeb korduvalt asju, mille eest teda võiks vahistada.
2. Isik eksitab ja petab teisi sageli tahtlikult. Ta võib seda teha, valetades korduvalt, kasutades varjunimesid (valenimesid) või petta teisi inimesi (kas raha või naudingu saamiseks).
3. Isik on impulsiivne või ei planeeri ette.
4. Isik ärritub või vihastub kergesti ja on agressiivne. Ta satub korduvalt füüsilistesse kaklustesse või ründab teisi.
5. Isik ei hooli teiste inimeste või enda ohutuse eest.
6. Inimene on järjekindlalt vastutustundetu. Ta ei pruugi püüda hoida töökohta või täita rahalisi kohustusi, näiteks arveid ja võlgu.
7. Inimene ei tunne kahetsust, kui ta teistele haiget teeb; ta teeb teistele haiget, varastab neilt või kohtleb neid halvasti, ilma et tal oleks südametunnistus.

B. ASPD diagnoosimiseks peab isik olema vähemalt 18-aastane.

C. 15-aastaseks saades tundus tal olevat käitumishäire.

D. Isiku antisotsiaalse käitumise põhjuseks ei ole skisofreenia või maniakaalne episood.

ASPD vs. psühhopaatia

ASPD ei ole sama mis psühhopaatia. Need kaks on sarnased; mõlemat seisundit põdevad inimesed võivad näidata sarnast käitumist. Siiski diagnoositakse neid erinevalt. DSMi kriteeriumide alusel põhineb ASPD diagnoos inimese käitumisel. Psühhopaatia jaoks ei ole olemas ametlikku, kokkulepitud definitsiooni ega diagnostilisi kriteeriume, kuid enamik psühhopaatia mõõtmise vahendeid keskendub nii isiksuseomadustele kui ka käitumisele.

Enamik inimesi, kes saavad kõrgeid tulemusi Hare Psychopathy Checklist (PCL-R), mis on kõige populaarsem psühhopaatia mõõtmisvahend, kvalifitseeruvad ka ASPD-le. Siiski ei anna ASPDga inimesed PCL-R-is tavaliselt kõrgeid tulemusi. See viitab sellele, et enamik psühhopaate kvalifitseerub ASPD-le, kuid enamik ASPD-ga inimesi ei kvalifitseeru psühhopaatideks. ASPD diagnoos hõlmab nii enamikku psühhopaate kui ka palju teisi inimesi, kes ei ole psühhopaadid. ASPD diagnoos hõlmab kaks kuni kolm korda rohkem kinnipeetavaid kui psühhopaatia diagnoos.

Alamtüübid

Sõltuvalt käitumisest on tuvastatud erinevaid ASPD alatüüpe:

• Intrumentaliseeritud tüüp: Inimesed, kes liigitatakse sellesse alatüüpi, hoolivad võimust, materiaalsetest hüvedest ja rahast. Nad on väga enesekindlad ja neil puuduvad sellised tunded nagu kahetsus, empaatia või hirm. Nad ei taha oma käitumist muuta. See tüüp on väga sarnane sellega, mida varem nimetati "psühhopaatiaks".
• Impulsiivne tüüp: Need inimesed on väga impulsiivsed, neil on raskusi oma tegevuse kontrollimisega ja nad hindavad teiste inimeste tegevust kiiresti negatiivseks. Enamasti ei märka kannatanu seda võimetust. Need inimesed on ka väga emotsionaalsed; sellised emotsioonid nagu hirm ja viha on tavalised. Nad on kergesti pettunud ja näitavad kiiresti agressiivset käitumist. Need inimesed ei otsi materiaalset kasu.
• Hirmuline tüüp: Need inimesed kannatavad sageli depressiooni all ja on häbelikud või kartlikud. Kui neid provotseeritakse, on nende vägivaldse käitumise tase ülemäärane ja sageli suurem kui teistel tüüpidel. Väljaspool neid purskeid on nad kontrolli all ja neid vaevalt märgatakse. Väga sageli on see rühm elanud läbi traumaatilisi sündmusi.

Esinevad ka segatüübid. Alatüüpide üle käib arutelu.