Antisotsiaalne isiksushäire (ASPD): sümptomid, põhjused ja ravi

Antisotsiaalne isiksusehäire (ASPD) on isiksusehäire, mille puhul inimene ei vasta sotsiaalselt aktsepteeritud käitumisele. Selle häirega inimesed eirab sageli sotsiaalseid norme või teiste inimeste õigusi. Selle seisundi teised nimetused on sotsiopaatia ja dissotsiaalne isiksusehäire (DPD). Kuid kuna sotsiopaatia määratlusi on palju, ei kasutata seda sõna enam meditsiinilises kontekstis.

ASPD muster algab lapsepõlves või noorukieas ja jätkub ka täiskasvanueas. ASPD-ga inimestel puudub südametunnistus või moraalitunnetus, kuigi suur enamus neist teab, mis on õige ja mis vale. ASPD-ga inimesed panevad sageli toime kuritegusid, neil on juriidilisi probleeme ja nad käituvad agressiivselt ning enamikul juhtudel impulsiivselt, hoolimatult ja destruktiivselt. Umbes kolmel protsendil meestest ja ühel protsendil naistest on ASPD.

Sümptomid ja tunnused

Pidev seaduste ja sotsiaalsete normide rikkumine — korduvad kriminaalsed tegevused, valetamine või pettus enda kasu saamiseks.
Lahkustunde ja süümepiinide puudumine — ei tunne kahetsust teiste kahjustamise pärast või õigustab oma käitumist.
Sõltumatu ja petlik käitumine — manipulatiivsus, teiste ärakasutamine.
Impulsiivsus ja planeerimatus — otsused tehakse hetkeajendil ilma tagajärgi kaalumata.
Agressiivsus ja vägivald — füüsilised rünnakud või pidevad konfliktid.
Ükskõiksus enda või teiste ohutuse suhtes — riskikäitumine, juhuslik seksuaalkäitumine või ohtlik autojuhtimine.
Vastutuseta käitumine — töö- ja rahaliste kohustuste eiramine.

Mõned neist tunnustest peavad olema nähtavad juba lapse- või noorukieas (tavaliselt käitumishäired enne 15. eluaastat) ning diagnoosi panemisel arvestatakse DSM-5 või ICD-10/11 kriteeriume. Diagnoosi võib anda alles täiskasvanul (tavaliselt üle 18-aastane), kui anamneesis on varasem käitumishäire.

Põhjused ja riskifaktorid

ASPD tekkes mõjutavad mitmed tegurid, sageli koosmõjus:

Geneetika: pärilik eelsoodumus võib suurendada riski.
Neurobioloogia: muutused aju piirkondades, mis kontrollivad emotsioone, impulsiivsust ja empaatiat (nt amügdala ja prefrontaalne koor), võivad mängida rolli.
Lapsepõlve kogemused: väärkohtlemine, hooletusse jätmine, ebastabiilne kodukeskkond või varajane trauma suurendavad riski.
Kaasuvad probleemid: varased hüperaktiivsuse/ADHD sümptomid, õpiraskused ja kaasuv sõltuvus võivad halvendada käitumist.
Sotsiaalsed mõjud: negatiivsed eeskujud, tänava- või kuritegelik keskkond ja sõprusringkond võivad soodustada antisotsiaalset käitumist.

Diagnoos ja erinevused teistest häiretest

Diagnoos põhineb psühhiaatri või kliinilise psühholoogi põhjalikul vestlusel, anamneesis ja käitumisajaloo analüüsil. Oluline on eristada ASPD-d teistest seisunditest, mis võivad anda sarnaseid sümptomeid, näiteks:

narcissistlik või piiripealne isiksushäire (kus esineb impulsiivsust ja konfliktisuhteid, kuid emotsionaalne tugi ja hirm hüljatuse ees võivad erineda),
ADHD (mis põhjustab impulsiivsust, kuid mitte tingimata moraalset eiramist),
ainete kuritarvitamisest tingitud käitumuslikud muutused,
mõned meeleoluhäired või vaimse tervise seisundid, mis võivad põhjustada agressiivsust.

Sageli esinevad lisaks ka sõltuvushäired, depressioon või ärevushäired, mis vajavad samuti tähelepanu ja ravi.

Ravi ja teraapiavõimalused

ASPD ravi on keeruline ja nõuab pikaajalist lähenemist. Ei ole ühte kindlat ravimit, mis "parandaks" isiksusehäiret, kuid mitmeid meetodeid kasutatakse sümptomite ja käitumise haldamiseks:

Psühhoteraapia: kognitiiv-käitumuslik teraapia (CBT) võib aidata muutuvate mõttemustrite, impulsikontrolli ja sotsiaalsete oskuste õpetamisel. Teised lähenemised (nt suhteterapeutilised ja sotsiaalse oskuse treeningud) võivad parandada käitumist ja suhteid.
Pereteraapia ja noorukite sekkumised: varajane sekkumine lapsepõlves või noorukieas (kui esinevad käitumishäired) annab paremad prognoosid.
Ravimid: konkreetset "isiksushäiret ravivat" ravimit ei ole, kuid sümptomaatiliselt võivad medikamendid aidata — näiteks meeleolu stabiliseerijad või antipsühhootikumid agressiivsuse vähendamiseks ning SSRId impulsiivsuse või ärevuse leevendamiseks. Ravimeid kasutatakse tavaliselt koos teraapiaga ja juhtivad spetsialistid hindavad riskid ja kasu individuaalselt.
Sõltuvusravi: kui esineb alkoholi või uimastite kuritarvitamine, on sõltuvusravi hädavajalik.
Õigus- ja sotsiaalsed sekkumised: kohtulised programmid, töö- ja elukorraldust toetavad teenused ning rehabilitatsiooniprogrammid võivad vähendada korduvaid probleeme ja kuritegevust.

Teraapia tõhusus sõltub motivatsioonist, koostööst ja sekkumise järjepidevusest. Paljud ASPD-ga inimesed ei otsi abi vabatahtlikult, mis muudab ravi keerulisemaks.

Toimetulek ja prognoos

Mõnedel inimestel väheneb antisotsiaalne käitumine vanusega ja vastutusvõime võib suureneda, eriti kui neil on stabiilne töö, õige ravi ja sotsiaalne tugi. Varajane avastamine ja sekkumine (lapse- või noorukieas) on kõige olulisem, et parandada pikaajalist perspektiivi. Kuid teistel võib käitumismuster püsida kogu täiskasvanueani ning sel juhul on eesmärgiks riski vähendamine ja turvalisuse tagamine.

Kellele pöörduda ja millal otsida abi?

Kui inimene on korduvalt sattunud juriidilistesse probleemidesse, teinud vägivaldseid akte või ohustab oma/teiste turvalisust, tuleb pöörduda vaimse tervise spetsialisti või kriisiteenistuse poole.
Kui pereliikme või lähedase käitumine tekitab pidevalt kahju, hirmu või ohutab laste heaolu, otsige abi sotsiaal- ja pereabisüsteemist ning professionaalset nõustamist.
Kui esineb sõltuvusprobleeme koos agresiivsuse või impulsiivsusega, vajab inimene nii sõltuvusravi kui ka psühhiaatrilist hindamist.

Nõuanded lähedastele

Seadke selged ja järjepidevad piirid ning hoiaksite enda ja laste turvalisust prioriteediks.
Ärge võtke vastutust teise inimese kahjulike tegude eest; otsige professionaalset abi, et säilitada oma heaolu.
Otsige tugigruppe ja nõustamist, mis aitavad toime tulla emotsionaalse koormusega.

Kui teil on kahtlus ASPD või sellega seotud probleemide osas, konsulteerige kvalifitseeritud vaimse tervise spetsialistiga, kes saab hinnata olukorda ja soovitada sobivaid sekkumisi.

DSM-IV kriteeriumid

Psüühikahäirete diagnostilise ja statistilise käsiraamatu (DSM-IV) viimase versiooni kohaselt on inimesel ASPD, kui ta vastab järgmistele nõuetele:

A. Alates 15. eluaastast on isik näidanud, et ta ei hooli ja rikub teiste õigusi. See muster peab olema läbiv, mis tähendab, et isik käitub tavapäraselt nii erinevates olukordades. Seda mustrit näitavad vähemalt kolm järgmistest tegudest:

Isik ei järgi seadust ja teeb korduvalt asju, mille eest teda võiks vahistada.
Isik eksitab ja petab teisi sageli tahtlikult. Ta võib seda teha, valetades korduvalt, kasutades varjunimesid (valenimesid) või petta teisi inimesi (kas raha või naudingu saamiseks).
Isik on impulsiivne või ei planeeri ette.
Isik ärritub või vihastub kergesti ja on agressiivne. Ta satub korduvalt füüsilistesse kaklustesse või ründab teisi.
Isik ei hooli teiste inimeste või enda ohutuse eest.
Inimene on järjekindlalt vastutustundetu. Ta ei pruugi püüda hoida töökohta või täita rahalisi kohustusi, näiteks arveid ja võlgu.
Inimene ei tunne kahetsust, kui ta teistele haiget teeb; ta teeb teistele haiget, varastab neilt või kohtleb neid halvasti, ilma et tal oleks südametunnistus.

B. ASPD diagnoosimiseks peab isik olema vähemalt 18-aastane.

C. 15-aastaseks saades tundus tal olevat käitumishäire.

D. Isiku antisotsiaalse käitumise põhjuseks ei ole skisofreenia või maniakaalne episood.

ASPD vs. psühhopaatia

ASPD ei ole sama mis psühhopaatia. Need kaks on sarnased; mõlemat seisundit põdevad inimesed võivad näidata sarnast käitumist. Siiski diagnoositakse neid erinevalt. DSMi kriteeriumide alusel põhineb ASPD diagnoos inimese käitumisel. Psühhopaatia jaoks ei ole olemas ametlikku, kokkulepitud definitsiooni ega diagnostilisi kriteeriume, kuid enamik psühhopaatia mõõtmise vahendeid keskendub nii isiksuseomadustele kui ka käitumisele.

Enamik inimesi, kes saavad kõrgeid tulemusi Hare Psychopathy Checklist (PCL-R), mis on kõige populaarsem psühhopaatia mõõtmisvahend, kvalifitseeruvad ka ASPD-le. Siiski ei anna ASPDga inimesed PCL-R-is tavaliselt kõrgeid tulemusi. See viitab sellele, et enamik psühhopaate kvalifitseerub ASPD-le, kuid enamik ASPD-ga inimesi ei kvalifitseeru psühhopaatideks. ASPD diagnoos hõlmab nii enamikku psühhopaate kui ka palju teisi inimesi, kes ei ole psühhopaadid. ASPD diagnoos hõlmab kaks kuni kolm korda rohkem kinnipeetavaid kui psühhopaatia diagnoos.

Alamtüübid

Sõltuvalt käitumisest on tuvastatud erinevaid ASPD alatüüpe:

Intrumentaliseeritud tüüp: Inimesed, kes liigitatakse sellesse alatüüpi, hoolivad võimust, materiaalsetest hüvedest ja rahast. Nad on väga enesekindlad ja neil puuduvad sellised tunded nagu kahetsus, empaatia või hirm. Nad ei taha oma käitumist muuta. See tüüp on väga sarnane sellega, mida varem nimetati "psühhopaatiaks".
Impulsiivne tüüp: Need inimesed on väga impulsiivsed, neil on raskusi oma tegevuse kontrollimisega ja nad hindavad teiste inimeste tegevust kiiresti negatiivseks. Enamasti ei märka kannatanu seda võimetust. Need inimesed on ka väga emotsionaalsed; sellised emotsioonid nagu hirm ja viha on tavalised. Nad on kergesti pettunud ja näitavad kiiresti agressiivset käitumist. Need inimesed ei otsi materiaalset kasu.
Hirmuline tüüp: Need inimesed kannatavad sageli depressiooni all ja on häbelikud või kartlikud. Kui neid provotseeritakse, on nende vägivaldse käitumise tase ülemäärane ja sageli suurem kui teistel tüüpidel. Väljaspool neid purskeid on nad kontrolli all ja neid vaevalt märgatakse. Väga sageli on see rühm elanud läbi traumaatilisi sündmusi.

Esinevad ka segatüübid. Alatüüpide üle käib arutelu.

Küsimused ja vastused

K: Mis on antisotsiaalne isiksusehäire (ASPD)?

V: ASPD on isiksusehäire, mille puhul inimene ei vasta sotsiaalselt aktsepteeritavale käitumisele, eirates sotsiaalseid norme või teiste õigusi.

K: Kuidas nimetatakse mõnikord äärmusliku ASPDga inimesi?

V: Äärmusliku ASPDga inimesi nimetatakse mõnikord sotsiopaatideks või psühhopaatideks, kuid need sõnad ei ole teaduslik nomenklatuur.

K: Millal ASPD muster tavaliselt algab?

V: ASPD muster algab tavaliselt lapsepõlves või noorukieas ja jätkub täiskasvanueas.

K: Kas ASPD-ga inimestel on südametunnistus või moraalitunnetus?

V: ASPD-ga inimestel puudub südametunnistus või moraalitunne, kuigi enamik neist siiski teab, mis on õige ja mis vale.

K: Millised on mõned ASPDga seotud käitumisviisid?

V: ASPDga inimesed võivad olla impulsiivsed, agressiivsed, hoolimatud ja destruktiivsed. Nad panevad sageli toime kuritegusid.

K: Kui suurel protsendil meestest on ASPD?

V: Umbes kolmel protsendil meestest on ASPD.

K: Kui suurel protsendil naistest on ASPD?

V: Umbes ühel protsendil naistest on ASPD.