Agressiivne käitumine
Agressioon tähendab sama liigi liikmete vahelist käitumist, mille eesmärk on põhjustada alandamist, valu või kahju.
Ferguson ja Beaver defineerisid agressiivset käitumist kui "käitumist, mille eesmärk on suurendada organismi sotsiaalset domineerimist teiste organismide domineerimispositsiooni suhtes".
Agressioon võtab inimestel erinevaid vorme ja võib olla füüsiline, vaimne või verbaalne.
Agressiooni on kahte liiki - vaenulik, afektiivne agressioon ja instrumentaalne, kiskjalik või eesmärgile suunatud agressioon.
Reaktiivset suhtlusagressiooni (vaenulikku, afektiivset, kättemaksu) kasutatakse vastuseks sellele, et tunneb end rünnatuna, ähvardatuna või vihastatuna. Tavaliselt tunneb seda tüüpi agressiooni avaldav isik end selleks provotseerituna. Instrumentaalset suhteagressiooni (röövellik, eesmärgile suunatud) kasutatakse selleks, et inimene saaks seda, mida ta tahab.
Erinevate liikide liikmete vahelist kiskjalikku või kaitsekäitumist ei peeta tavaliselt "agressiooniks".
Nagu enamikku või isegi kõiki käitumisviise, võib ka agressiooni uurida selle võime seisukohalt aidata loomal paljuneda ja ellu jääda. Loomad võivad kasutada agressiooni nii territooriumi kui ka muude ressursside, sealhulgas toidu, vee ja paaritumisvõimaluste omandamiseks ja kindlustamiseks.
Kõige ilmsem agressiooni liik on see, mida võib näha kiskja ja tema saagi vahelises suhtluses. Loom, kes kaitseb end kiskja vastu, muutub agressiivseks, et ellu jääda, ja kiskja, et kindlustada endale toitu. Kuna agressioon palju suurema vaenlase või vaenlaste rühma vastu viiks peaaegu kindlasti looma surma, on loomadel välja kujunenud hea tunnetus selle kohta, millal nad on ülekaalus. See võime hinnata teiste loomade tugevust annab loomadele "võitle või põgene" reaktsiooni kiskjate suhtes; sõltuvalt sellest, kui tugevaks nad hindavad kiskjat, muutuvad loomad kas agressiivseks või põgenevad.
Kuigi inimesed jagavad agressiooni aspekte mitteinimeste loomadega, erinevad nad enamikust neist oma agressiooni keerukuse poolest selliste tegurite tõttu nagu kultuur, moraal ja sotsiaalsed olukorrad.
Küsimused ja vastused
K: Mis on agressioon?
V: Agressioon on sama liigi liikmete vaheline käitumine, mille eesmärk on põhjustada alandamist, valu või kahju.
K: Kuidas Ferguson ja Beaver määratlevad agressiivset käitumist?
V: Ferguson ja Beaver defineerivad agressiivset käitumist kui "käitumist, mille eesmärk on suurendada organismi sotsiaalset domineerimist teiste organismide domineerimispositsiooni suhtes".
K: Millised on agressiooni kaks liiki?
V: Kaks agressiooni tüüpi on vaenulik, afektiivne agressioon ja instrumentaalne, kiskjalik või eesmärgile suunatud agressioon.
K: Millist tüüpi agressiooni kasutatakse vastuseks sellele, et tunnete end rünnatud, ähvardatud või vihane?
V: Reaktiivset suhtlusagressiooni (vaenulik, afektiivne, kättemaksu tüüpi) kasutatakse vastuseks sellele, et tunneb end rünnatud, ähvardatud või vihane.
K: Millist tüüpi agressiooni kasutatakse selleks, et inimene saaks seda, mida ta tahab?
V: Instrumentaalset relatsioonilist agressiooni (röövellik, eesmärgipärane) kasutatakse selleks, et indiviid saaks seda, mida ta tahab.
K: Kuidas kasutavad loomad agressiooni?
V: Loomad võivad kasutada agressiooni territooriumi ja muude ressursside, sealhulgas toidu, vee ja paaritumisvõimaluste omandamiseks ja kindlustamiseks. Nad kasutavad seda ka siis, kui nad kaitsevad end kiskjate eest, et ellu jääda, ja kiskja vastu, et kindlustada endale toitu.
K: Mille poolest erinevad inimesed mitteinimestest loomadest oma agressiivsuse keerukuse poolest?
V: Inimesed erinevad enamikust mitteinimestest loomadest, sest nende agressioonid on keerulisemad selliste tegurite tõttu nagu kultuurimoraal ja sotsiaalsed olukorrad.
