Agressioon: mõiste, tüübid ja inim- ning loomakäitumine
Avasta agressiooni olemus: tüübid, põhjused ja inim- ning loomakäitumise erinevused — praktilised näited, põhjused ja ennetusvõtted.
Agressioon tähendab sama liigi liikmete vahelist käitumist, mille eesmärk on põhjustada alandamist, valu või kahju.
Ferguson ja Beaver defineerisid agressiivset käitumist kui "käitumist, mille eesmärk on suurendada organismi sotsiaalset domineerimist teiste organismide domineerimispositsiooni suhtes". See rõhutab, et agressioon ei ole alati ainult füüsiline rünnak; sageli on eesmärk omandada või kaitsta ressursse, suurendada staatust või mõjutada teiste käitumist.
Agressiooni põhitüübid
Agressioon võtab inimestel ja loomadel erinevaid vorme ning võib olla:
- Füüsiline — löömine, hammustamine, tõukamine jms;
- Verbaalne — solvamine, ähvardamine, karjumine;
- Psühholoogiline — manipuleerimine, hirmutamine, sotsiaalne tõrjumine;
- Struktuurne või süsteemne — diskrimineerimine ja jäikute institutsionaalsete reeglite kaudu esinev kahju.
Agressiooni liigitatakse sageli ka funktsiooni põhjal kaheks:
- Reaktiivne (vaenulik, afektiivne, kättemaksuline) agressioon — tekib vastusena provokatsioonile või ohutundele. Reaktiivset suhtlusagressiooni (vaenulikku, afektiivset, kättemaksu) kasutatakse vastuseks sellele, et tunneb end rünnatuna, ähvardatuna või vihastatuna. Sageli on selle juures tugev emotsionaalne laad (viha, hirm).
- Instrumentaalne (röövellik, eesmärgile suunatud) agressioon — kasutatakse eesmärgilisele tulemusele jõudmiseks (nt röövimine, ähvardamine, et saada ressursse või mõju). Instrumentaalset suhteagressiooni (röövellik, eesmärgile suunatud) kasutatakse selleks, et inimene saaks seda, mida ta tahab; siin mängib emotsioonide roll tavaliselt väiksemat osa.
Agressiooni funktsioon ja evolutsiooniline vaade
Nagu paljusid käitumisi, saab ka agressiooni seletada selle kasulikkusega liigi ellujäämise ja paljunemise seisukohalt. Loomad kasutavad agressiooni:
- territooriumi kaitsmiseks;
- toidu, veeväravate ja teiste ellujäämiseks vajalike ressursside omandamiseks;
- paaritumisvõimaluste tagamiseks (konkurents teistega);
- järglaste kaitsmiseks ja sotsiaalse hierarhia kujundamiseks.
Kõige ilmsem agressiooni näide on kiskja ja saagi suhe: kiskja kasutab rünnakut toidu saamiseks ning saak kasutab rünnakut või ähvardust enese päästmiseks. Erinevate liikide liikmete vahelist kiskjalikku või kaitsekäitumist ei peeta tavaliselt "agressiooniks", kuna tegemist on ellujäämiskäitumisega, mitte sotsiaalse domineerimisega.
Bioloogilised ja psühholoogilised mehhanismid
Agressioonil on nii bioloogiline kui ka keskkondlik alus. Olulised tegurid:
- Närvisüsteem: aju piirkonnad nagu amügdala ja prefrontaalkoor osalevad vihastamise, impulsside kontrolli ja sotsiaalse tõlgenduse reguleerimises.
- Neurotransmitterid: serotoniin, dopamiin ja teised mõjutavad impulsside kontrolli ning impulsiivsust; madal serotoniinitase on seostatud impulsiivse agressiooniga.
- Hormoonid: testosteroon on sageli seotud agressiivse käitumise sageduse ja intensiivsusega, kuigi seos on keeruline ja sõltub sotsiaalsetest teguritest.
- Õppimine ja sotsiaalne mõjutus: mudeldamine (näiteks vägivalla vaatamine meedias või peres), karistused, tugevdamine ja kultuurilised normid kujundavad agressiivset käitumist.
Agressioon loomadel
Loomade agressioonil on sageli selge funktsioon: kaitsta territooriumi, tagada söögipoolis ja võita paaritumisvõimalusi. Loomadel on arenenud palju signaale (näiteks hääled, kehakeel, värvimuster), mis vähendavad füüsilise konflikti tõenäosust, sest füüsiline konflikt võib olla eluohtlik. Loomad hindavad vastase tugevust ja valivad kas võitluse või põgenemise — see on osa tuntud "võitle või põgene" mehhanismist.
Agressioon inimestel
Inimestel kattub agressiooni bioloogiline alus kultuuriliste ja moraalsete normidega. Agressiivsus võib olla suunatud isikule, rühmale või institutsioonile. Erinevused inimestel võrreldes teiste loomadega:
- suurem roll sümboolsetel ja verbaalsetel vahenditel (näiteks ähvardused, sotsiaalne marginaliseerimine);
- kultuurilised normid ja seadused määravad, milline agressioon on lubatud või karistatav;
- võimalus planeerida ja teostada instrumentaalset agressiooni tähtpäevast ja keerukusest lähtudes;
- moraalne hinnang ja süütunne võivad agressiooni pidurdada või suunata kompensatoorsele käitumisele.
Mõjurid, mis suurendavad agressiooni riski
- füüsiline või psühholoogiline vägivald lapsepõlves;
- psüühikahäired või impulssikontrolli probleemid;
- sotsiaalne marginaliseeritus, vaesus ja stressirohked elutingimused;
- alkoholi ja narkootikumide tarvitamine;
- kultuurilised normid, mis õigustavad vägivalda või meeste/naiste rollide jäikus.
Kuidas agressiooni ennetada ja juhtida
Agressiooni vähendamiseks kasutatakse mitmesuguseid lähenemisi:
- Varajane sekkumine — laste sotsiaalse ja emotsionaalse oskuse õpetamine, emotsioonide reguleerimine ja konflikti lahendamise oskused;
- Keskkonna muutmine — stressi vähendamine, turvalised koolikeskkonnad, sotsiaalse tuge tugevdamine;
- Seaduslikud ja sotsiaalsed meetmed — selged reeglid, hädaabiteenused, konfliktide vahendamine;
- Psühhoteraapia ja ravi — kognitiiv-käitumuslikud meetodid, impulsside juhtimise koolitus ja vajadusel farmakoteraapia;
- Animal welfare — loomade puhul sobivad ennetusmeetmed hõlmavad piisava ruumi, ressursse ja võimalust signaalseks käitumiseks, et vähendada füüsilisi kokkupõrkeid.
Kokkuvõte
Agressioon on mitme tahuga nähtus, millel on bioloogiline alus ja mille avaldumist kujundavad sotsiaalsed, kultuurilised ja individuaalsed tegurid. Erinevates kontekstides võib agressioon olla ellujäävatel eesmärkidel kasulik, ent inimühiskonnas ja loomapopulatsioonides põhjustab see sageli tarbetut kahju. Mõistmine, miks agressioon tekib, aitab kujundada tõhusaid ennetuse ja sekkumise meetmeid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on agressioon?
V: Agressioon on sama liigi liikmete vaheline käitumine, mille eesmärk on põhjustada alandamist, valu või kahju.
K: Kuidas Ferguson ja Beaver määratlevad agressiivset käitumist?
V: Ferguson ja Beaver defineerivad agressiivset käitumist kui "käitumist, mille eesmärk on suurendada organismi sotsiaalset domineerimist teiste organismide domineerimispositsiooni suhtes".
K: Millised on agressiooni kaks liiki?
V: Kaks agressiooni tüüpi on vaenulik, afektiivne agressioon ja instrumentaalne, kiskjalik või eesmärgile suunatud agressioon.
K: Millist tüüpi agressiooni kasutatakse vastuseks sellele, et tunnete end rünnatud, ähvardatud või vihane?
V: Reaktiivset suhtlusagressiooni (vaenulik, afektiivne, kättemaksu tüüpi) kasutatakse vastuseks sellele, et tunneb end rünnatud, ähvardatud või vihane.
K: Millist tüüpi agressiooni kasutatakse selleks, et inimene saaks seda, mida ta tahab?
V: Instrumentaalset relatsioonilist agressiooni (röövellik, eesmärgipärane) kasutatakse selleks, et indiviid saaks seda, mida ta tahab.
K: Kuidas kasutavad loomad agressiooni?
V: Loomad võivad kasutada agressiooni territooriumi ja muude ressursside, sealhulgas toidu, vee ja paaritumisvõimaluste omandamiseks ja kindlustamiseks. Nad kasutavad seda ka siis, kui nad kaitsevad end kiskjate eest, et ellu jääda, ja kiskja vastu, et kindlustada endale toitu.
K: Mille poolest erinevad inimesed mitteinimestest loomadest oma agressiivsuse keerukuse poolest?
V: Inimesed erinevad enamikust mitteinimestest loomadest, sest nende agressioonid on keerulisemad selliste tegurite tõttu nagu kultuurimoraal ja sotsiaalsed olukorrad.
Otsige