Aspergeri sündroom (autismispektri häire): definitsioon, sümptomid ja abi
Aspergeri sündroom (autismispektri häire) — selgitus, peamised sümptomid, diagnoos ja praktilised abi‑ ning teraapiavõimalused igapäevaeluks. Nõuanded peredele ja spetsialistidele.
Aspergeri sündroom on autismispektrihäire üks vorm. See mõjutab inimese suhtlemist, sotsiaalset mõistmist ja käitumist. Aspergeri sündroomiga inimesed võivad kogeda raskusi teiste emotsioonide tajumisel ja sotsiaalsete vihjete (näoilme, kehakeel, peensused kõnes) lugemisel, samas kui keele areng ja inteligentsus ei pruugi olla oluliselt häiritud. Neurotüüpiline (NT) on termin, mida kasutavad autistide kogukonnas inimesed, kes ei kuulu autismispektrisse. Tänapäevas on Aspergeri sündroom tavaliselt käsitletud osana autismispektri häirest, mitte eraldi diagnoosina.
Sümptomid ja iseloomulikud tunnused
Aspergeri sündroomi tunnused võivad olla erineva raskusastmega. Levinumad sümptomid on:
- raskused sotsiaalses suhtluses (suhete algatamine ja hoidmine, kõneteadvus situatsioonis);
- huvide piiratus ja tugev keskendumine spetsiifilistele teemadele;
- korrastunud ja rutiinile tuginev käitumine ning muutustele vastupidavus;
- sensoorne tundlikkus (mürade, valguse, tekstuuride või lõhnade liigne või vähenenud tajumine);
- kehamotoorika eripärad, näiteks kohmakus või spetsiifilised liigutusmustrid;
- keeleline väljendus võib olla sujuv, kuid raskused tekivad keelepragmatika ehk suhtlemise peenema kasutuse mõistmisel.
Diagnoos ja põhjused
Diagnoos tehakse tavaliselt multidistsiplinaarse hindamise alusel — arst, psühholoog või eripedagoog vaatlevad käitumist, arengulugu ja sotsiaalseid oskusi. Enamasti tehakse esimene tähelepanek lapsepõlves, kuid mõnikord diagnoos pannakse alles täiskasvanuna. Täpsed põhjused ei ole lõplikult selged: arvatakse, et mängivad rolli geneetilised tegurid ja aju arenguga seotud eripärad.
Ravi, toetus ja igapäevaelu strateegiad
Aspergeri sündroom ei ole haigus ega vaimuhaigus, vaid neuroarenguline erinevus. Inimestel, kellel see on, tuleb kogu elu jooksul õppida sellega toime tulema, kuid olemas on palju tõhusaid toetusi.
- Psühholoogiline ja käitumisteraapia: sotsiaalsete oskuste treening, kognitiiv-käitumuslik teraapia ärevuse ja enesehalduse jaoks.
- Logopeedia ja suhtlemistreeningud: aitavad paremini mõista kõne peenemaid aspekte ja arendada suhtlemisoskusi.
- Eripedagoogiline tugi koolis: kohandused õpikeskkonnas ja selged rutiinid aitavad õppetöös edasi liikuda.
- Töö- ja igapäevaelu toetused: kohandused töökohal, selge tööülesannete jaotus ning juhendamine võivad soodustada autonoomiat ja tööalast edukust.
- Ravimid: ei ravi Aspergeri sündroomi, kuid mõnikord kasutatakse ravimeid sümptomite leevendamiseks — näiteks ärevuse, depressiooni või tugevate käitumuslike probleemide korral; ravimid võivad piirata teatud sümptomeid (nt agressiivsust või tugev ärevus).
Praktilised nõuanded peredele, õpetajatele ja töökaaslastele
- Kasuta selget ja otsest keelt, väldi keerukaid metafoore ja peenhäälestust, kui inimene ei mõista neid kergesti.
- Paku visuaalseid abivahendeid (graafikud, päevaplaanid, kontrollnimekirjad), mis aitavad rutiine ja ootusi selgeks teha.
- Ole kannatlik ja selgita sotsiaalseid reegleid ja kontekste samm-sammult.
- Toeta huvide kasutamist enesearengu ja sotsiaalsete sidemete loomiseks — tugev huvi võib olla uute oskuste arengu tugisammas.
Sagedased kaasuvad seisundid
Paljudel Aspergeri sündroomiga inimestel esinevad ka teised seisundid, näiteks ärevushäired, depressioon, tähelepanuhäired (ADHD) ja unehäired. Harvem võivad esineda ka epilepsia või sensoorse integratsiooni häired. Kaasuvad seisundid vajavad tihti eraldi hindamist ja raviplaani.
Elu võimalused ja prognoos
Kuigi Aspergeri sündroom ei kao, on paljudel inimestel võimalik saavutada iseseisev ja rahuldustpakkuv elu: õppida sotsiaalseid oskusi, leida sõpru, tööd ja oma koht ühiskonnas. Edu sõltub sageli varajasest toetusest, sobivatest kohandustest ja pidevast eneseoskuste arendamisest.
Kui tekib mure enda või lapse sotsiaalse arengu pärast, tasub pöörduda perearsti, lastepsühholoogi või eriarsti poole, kes suunavad edasistele uuringutele ja toele. Terapeudid ja tugispetsialistid aitavad arendada emotsioonide tundmise oskust ning praktilisi sotsiaalseid strateegiaid — näiteks läbi mängude ja harjutuste, mis õpetavad ära tundma teiste inimeste tundeid ning olukordadele sobivat käitumist (emotsioonide mõistmine).
Aspergeri sündroomiga inimestel on sageli piiratud huvid, nagu näiteks selle poisi huvi purgide virnastamise vastu.
Põhjused ja ravi
Aspergeri sündroomi võib täheldada ja diagnoosida juba varases lapsepõlves. Keegi ei tea täpselt, mis seda põhjustab, kuid arvatakse, et sellel on geneetiline põhjus. Aspergeri sündroomiga inimesel võib aju osa, mis kontrollib inimese "sotsiaalset käitumist" (teiste inimeste mõistmist ja nendega suhtlemist), kasvada või toimida erinevalt. Teine osa ajust, mis võib olla erinev, on osa, mis kontrollib mõningaid kehaliigutusi, näiteks tasakaalu. Selle seisundiga inimene võib kõndida või käituda kohmakalt ja tal võib olla raskusi kehaliste tegevuste, näiteks spordi tegemisega. Samuti võib ta teha kehalisi tegevusi korduvalt, näiteks kiikuda, käega kloppida või jalaga koputada. Tundub, et see haigus esineb perekondlikult. Vanematel, kellel on Aspergeri sündroom, on sageli lapsi, kellel on see või mõni muu autismivorm.
Aspergeri sündroomi ei saa tuvastada vereanalüüsi või kellegi keha vaatlusega. Arst peab rääkima inimesega ja teiste teda hästi tundvate inimestega, jälgima, kuidas inimene liigub ja käitub, ning uurima tema minevikku. Mõnikord arvab arst ekslikult, et inimesel on hoopis skisofreenia, obsessiiv-kompulsiivne häire, ADHD või vaimne alaareng. Tourette'i sündroom koos "tiksidega" (korduvad, kontrollimata tegevused, nagu tõmblemine, silmade pilgutamine ja köhimine) kaasneb mõnikord Aspergeri sündroomiga. Paljudel Aspergeri sündroomiga inimestel on ka ADHD ja/või OCD. On hinnatud, et enam kui pooled inimesed, kellel on see sündroom, kannavad ka mingit muud tüüpi sündroomi, häireid, puudeid, haigusi või haigusi. MSD käsiraamatus öeldakse, et "tugevad tõendid toetavad geneetilist komponenti".
Aspergeri sündroomiga inimestel on normaalne kuni kõrge intelligentsus. Lastena võivad nad vajada kodus ja koolis erilist abi, et õppida sotsiaalset käitumist. Sündroomi ei saa parandada ravimite võtmisega. Selle seisundiga inimestele antakse mõnikord ravimeid, et aidata neid depressiooni puhul, mida sündroomiga inimesed sageli kogevad.
Aspergeri sündroomiga inimestel võib olla raske sobituda teiste inimestega. Seda sotsiaalset ebamugavust on nimetatud "aktiivseks, kuid veidraks". Täiskasvanud inimesed, kellel see on, õpivad tavaliselt piisavalt "toimetulekuoskusi", et käituda nii, et see tundub normaalne, kuid sageli on neil mõningaid erinevusi. Enamik sündroomiga inimesi suudab sõprade ja pereliikmetega selgelt suhelda. Uute inimestega suhtlemisel võib neil olla rohkem raskusi. Sündroomi kandvad inimesed võivad mõnikord vestluste ajal tunduda ebaviisakad või ebahuvitatud, ilma et nad midagi valesti mõtleksid. Samuti võivad nad muutuda stressirohkeks või rahutuks, kui asjad ei lähe nii, nagu nad soovivad.
Omadused
Aspergeri sündroomi tunnused on järgmised:
- Pikkade ühepoolsete vestluste pidamine, märkamata, kas kuulaja kuulab või püüab teemat vahetada.
- ebatavaline mitteverbaalne suhtlemine, näiteks silmakontakti puudumine, vähene näoilme või ebamugavad kehahoiakud ja žestid.
- Tugev kinnisidee ühe või kahe konkreetse, kitsa teema, näiteks pesapallistatistika, rongide sõiduplaanid, ilm või maod, suhtes.
- Näib, et ta ei mõista, ei tunne kaasa ega ole tundlik teiste tunnete suhtes.
- On raske teisi inimesi "lugeda" või huumorist aru saada
- Räägitakse monotoonse, jäiga või ebatavaliselt kiire häälega.
- Võib eelistada üksi olemist
- Jääb oma peas kinni
- omab kummalisi mõtteid ja eelarvamusi välismaailma suhtes
- Näitab probleeme uute inimestega kohtumisel
- Ei naudi koheseid muutusi
- Tunneb end ebamugavalt inimeste, tavaliselt võõraste inimeste läheduses.
- On silmaga detailide suhtes ja märkab väikseid asju.
- Järgib oma harjumusi, rutiini ja traditsioone, näiteks ostab alati sama tüüpi toitu ja jooki või kuulab ikka ja jälle sama laulu.
Aspergeri sündroom on märgatav, kui inimene käitub sotsiaalsetes olukordades erinevalt. Nende sotsiaalne puue võib olla erineva tasemega. Mitte kõigil, kellel on Aspergeri sündroom, ei ole sama tase. See tunnus ei ole ainus. Kellelgi, kes ei meeldi inimestele üldiselt, ei pruugi olla Aspergeri sündroom. Teised tunnused, mida võib tuvastada, on see, et Aspergeri inimesed vihkavad igasuguseid muutusi oma rutiinis. Samuti ei meeldi neile silmakontakt. Enamasti püüavad nad seda vältida. Nad vaatavad eemale. Tavaliselt on Aspergeri sündroomiga tegelevatel inimestel vähem näoilmet kui teistel. On palju iseloomulikke tunnuseid. Kui kellelgi on ainult mõned neist omadustest, siis tõenäoliselt ei ole nendega probleeme. Tavaliselt kipuvad inimesed, kellel on sündroom, summima või hääldama endale erinevaid helisid, mida nad on kuulnud oma ümbruses, näiteks reporteri hääl, mees raadios, laulusõnad, sõnad, asjad, mida nad on lugenud, või mida inimesed nende ümber tavaliselt ütlevad. Nad võivad neid sõnu või väljendeid korduvalt ja uuesti mainida.
Ajalugu
1940. aastatel uuris arst nimega Hans Asperger mõningaid lapsi, kes erinesid enamikust tema tuttavatest lastest, kuid olid üksteisega sarnased. Ta nimetas neid "väikesteks professoriteks", sest pidas neid huvitavaks ja kirjutas neist raamatu. Dr. Asperger arvas, et tema "väikestel professoritel" oli teistsugune isiksus.
1980. aastatel mõtles dr Lorna Wing Hans Aspergeri uurimistöö põhjal välja nimetuse "Aspergeri sündroom" kõrge funktsioneerimisvõimega autistide jaoks.
1994. aastal lisati Aspergeri sündroom psüühikahäirete diagnostilisse ja statistilisse käsiraamatusse (DSM-IV).
2013. aastal eemaldati Aspergeri sündroom DSMist.
Aspergeri tõbi on üks paljudest eraldiseisvatest ICD autistlikest häiretest, mis on endiselt diagnoositav ICD abil, kuid mida võib leida DSM-is autismispektrihäire või autistliku häire nime all; ning mida selguse huvides nimetatakse sageli autistlikuks spektrihäireks. DSMi kasutavad teenuseosutajad võivad dokumenteerida ja viidata teie ICD autistliku häirega, anda teile täiendava DSMi autistliku häire või esitada kahe nimetuse kombinatsiooni (nt autistliku spektri häire "Aspergeri" 299.00 (F84.0), koos spetsiifilise õpihäirega, kerge).
Statistika
Aspergeri sündroom on meestel palju sagedasem kui naistel. Statistika ütleb, et iga ühe naise kohta on kolm meest.
Laialdaselt arutletakse selle üle, kui levinud on see sündroom, sest on olemas arvud, mis näitavad väga erinevaid näitajaid. Kuid tõenäoliselt jääb see vahemikku 1:250-st kuni 1:10 000-st. 2003. aasta ülevaade laste epidemioloogilistest uuringutest leidis, et autismi esinemissagedus jääb vahemikku 0,03-4,84 1000 lapse kohta, kusjuures autismi ja Aspergeri sündroomi suhe on vahemikus 1,5:1 kuni 16:1.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Aspergeri sündroom?
V: Aspergeri sündroom on autismispektrihäire üks tüüp, mis mõjutab seda, kuidas inimene mõistab, räägib ja käitub teiste inimestega.
K: Kuidas mõjutab Aspergeri sündroom inimese võimet suhelda teistega?
V: Aspergeri sündroomiga inimene ei pruugi teiste inimestega hästi kokku sobituda ning ei pruugi erinevates sotsiaalsetes olukordades olla võimeline käituma nagu kõik teised.
K: Mis on neurotüüpiline (NT)?
V: Neurotüüpiline (NT) on termin, mis on autistide kogukonnas välja töötatud nende teiste inimeste tähistamiseks, kes ei kuulu autismispektrisse.
K: Kas Aspergeri sündroomi peetakse vaimuhaiguseks?
V: Aspergeri sündroomi peetakse arenguhäireks ja seda ei peeta vaimuhaiguseks.
K: Kas enamik Aspergeri sündroomiga täiskasvanuid saab õppida sõpru leidma, tegema kasulikku tööd ja elama edukat elu?
V: Jah, enamik Aspergeri sündroomiga täiskasvanuid suudab õppida sõpru leidma, kasulikku tööd tegema ja edukalt elama.
K: Mis on üks lahendus, mida Aspergeri sündroomiga inimesed saavad proovida, et vähendada selliseid sümptomeid nagu agressiivsus?
V: Üks lahendus võib olla ravimite võtmine, et piirata erinevaid sümptomeid, näiteks agressiivsust.
K: Milline on üks meetod, mida terapeudid kasutavad, et aidata Aspergeri sündroomiga inimestel emotsioone mõista?
V: Terapeudid teevad mitmeid tegevusi, näiteks mängivad emotsiooni ette ja lasevad Aspergeri inimestel ära arvata, mis see on, et aidata neil emotsioone mõista.
Otsige