Peaaju
Aju on kehaosa, mis võimaldab loomadel asju mõtestada. See saab sisendit meeleorganitelt ja muudab käitumist vastavalt sellele teabele. Inimese aju kontrollib ka meie keelekasutust ja on võimeline abstraktseks mõtlemiseks. Aju on kogu keha peamine juhtimiskeskus. Aju koosneb erilist tüüpi rakkudest. Need on omavahel ja meie keha närvidega ühendatud. Kõigil loomadel on õrn aju mingil viisil kaitstud. Meil endil ja kõigil selgroogsetel on see kaitstud kolju luudega.
Funktsioon
Aju teeb mõtlemist, õppimist ja tunnetamist keha eest. Inimese jaoks on see teadvuse allikas. Aju kontrollib ka keha põhilisi autonoomseid toiminguid, nagu hingamine, seedimine, südame löögisagedus, mis toimuvad automaatselt. Neid tegevusi ja palju muudki reguleerivad aju ja närvisüsteemi alateadlikud funktsioonid. Kogu teave maailma kohta, mida meie meeled koguvad, saadetakse närvide kaudu ajju, mis võimaldab meil näha, kuulda, haista, maitsta ja tunnetada asju. Aju töötleb seda teavet ja me kogeme seda piltide, helide jne. kujul. Aju kasutab närve ka selleks, et öelda kehale, mida teha, näiteks käskides lihaseid liigutada või meie südant kiiremini lüüa.
See on üldiselt tõsi, kuid mõned tegevused on põhjustatud otse seljaaju poolt, näiteks refleksitoimingud ei hõlma aju. Madalamatel loomadel toimub palju ilma nende aju kaasamata.
Kõigil selgroogsetel on aju ja aja jooksul on nende aju muutunud keerukamaks. Mõnel lihtsal loomal, näiteks käsnidel, ei ole aga midagi aju sarnast. Selgroogsetel selgrootutel on igas segmendis ganglionid ja eesosas närvikoest koosnev rõngas ümber seedekanali. See toimib nii, et keha liikumisega kaasnevad esiosa meelteandmed.
Osad
Imetajatel koosneb aju kolmest peamisest osast: suuraju, väikeaju ja ajutüvi. Ajuaju pindmine osa on ajukoor, mis on kõigil selgroogsetel loomadel. Imetajatel on ka lisakiht, neokorteks. See on imetajatele, eriti inimesele iseloomuliku käitumise võti.
Ajukoor
Koore koosneb sensoorsetest, motoorsetest ja assotsieeruvatest piirkondadest. Sensoorsed piirkonnad on piirkonnad, mis võtavad vastu ja töötlevad meelte kaudu saadud teavet. Motoorsed piirkonnad kontrollivad tahtlikke liigutusi, eriti käe peenliigutusi. Motoorse ala parem pool kontrollib keha vasakpoolset osa ja vastupidi. Assotsiatsioonipiirkonnad toodavad maailma mõtestatud kogemust ning toetavad abstraktset mõtlemist ja keelt. See võimaldab meil tõhusalt suhelda. Enamik ühendusi on pigem ühest ajukoorepiirkonnast teise, kui subkortikaalsete piirkondadega; See näitaja võib ulatuda kuni 99%-ni.
Väikeaju
Väikeaju koordineerib lihaseid, et nad töötaksid koos. See on ka asendi ja tasakaalu säilitamise keskus, mis on liikumise oluline osa, aidates kaasa lihtsate motoorsete oskuste arendamisele.
Aju tüvi
Aju tüvi asub aju tagaosas (inimesel tegelikult selle all). See ühendab ülejäänud aju selgrooga. Selles on palju erinevaid osi, mis kontrollivad erinevaid ülesandeid kehas: näiteks ajuvarre kontrollib hingamist, südamelööki, aevastamist, silmade pilgutamist ja neelamist. Kehatemperatuuri ja nälga kontrollivad samuti ajutüve osad.
Suurus
Inimese aju maht (võrreldes kogu keha suurusega) on väga suur, võrreldes enamiku teiste loomade aju mahuga. Inimese aju on oma suuruse kohta ka väga suure pinnaga (mida nimetatakse ajukooreks), mis on võimalik, sest see on väga kortsuline. Kui inimese ajukoor oleks lapik, oleks selle pindala peaaegu ruutmeeter. Ka mõnedel teistel loomadel, näiteks delfiinidel ja elevantidel, on väga kortsus aju. Siin on rusikareegel: mida suurem on loom, seda suurem on tema aju.p15 Isegi kui seda arvestada, on inimese aju ja eriti neokorteks väga suur. Me teame, et selle suurus on viimase mitme miljoni aasta jooksul evolutsiooni jooksul neljakordistunud.p79 On olemas ideid, miks see juhtus, kuid keegi ei ole päris kindel. Enamik teooriaid viitab sellele, et keerukas sotsiaalne tegevus ja keele evolutsioon muudavad suurema aju kasulikuks.p80 Lisamärkusena olgu öeldud, et Einsteini aju kaalus vaid 1230 grammi, mis on vähem kui täiskasvanud meeste keskmine aju (umbes 1400 grammi). Aju üksikasjalik korraldus on ilmselgelt oluline, kuid praegu arusaamatul viisil.
Glial rakud
Inimese aju moodustab umbes 2% inimese kehakaalust, kuid kasutab umbes 20% energiast. Selles on umbes 50-100 miljardit närvirakku (mida nimetatakse ka neuroniteks) ja umbes sama palju tugirakke, mida nimetatakse gliaks. Neuronite ülesanne on võtta vastu ja saata teavet ülejäänud kehasse ja kehast, samas kui gliad varustavad neuroneid toitainetega ja juhivad verevoolu, võimaldades neil oma tööd teha. Iga närvirakk on ühenduses kuni 10 000 teise närvirakuga ühenduste kaudu, mida nimetatakse sünapsideks.
Seotud leheküljed
- Seljaaju
- Selgroogsete aju
- Inimese konnektoomi projekt
Närvisignaalide edastamine inimese ajus. Väikesed elektrilaengud lähevad ühelt neuronilt teisele.
Küsimused ja vastused
K: Mis on aju?
V: Aju on kehaosa, mis võimaldab loomadel ja inimestel mõelda ja täita kehafunktsioone, näiteks öelda ülejäänud kehale, mida teha. See saab sisendit meeleorganitelt ja muudab käitumist vastavalt sellele teabele. Inimese aju kontrollib ka meie keelekasutust ja on võimeline abstraktseks mõtlemiseks.
K: Mida aju kontrollib?
V: Aju on kogu keha peamine juhtimiskeskus. See kontrollib selliseid kehafunktsioone nagu liikumine, kõne, emotsioonid, mälu ja mõtlemine.
K: Kuidas on aju üles ehitatud?
V: Aju koosneb spetsiaalsetest rakkudest, mida nimetatakse närvideks ja mis on omavahel ja teiste närvidega meie kehas ühendatud.
K: Kuidas on see kaitstud?
V: Kõigil loomadel on aju mingil viisil kaitstud. Meil endil ja kõigil selgroogsetel on see kaitstud kolju luudega. Näiteks puulinnu puhul kaitseb seda nende keel, mis mähib nende aju ümber.
K: Mida teeb see inimestel?
V: Inimestel kontrollib see konkreetselt meie keelekasutust ja võimaldab meil kasutada abstraktseid mõtteprotsesse.
K: Kas see saab sisendit kusagilt mujalt?
V: Jah - see saab sisendit meeleorganitelt, mis aitab tema käitumist teavitada, kui ta reageerib erinevatele stiimulitele või olukordadele.
