Silm on ümmargune organ, mis tajub valgust, et organismid saaksid näha. See on nägemissüsteemi esimene osa. Umbes 97 protsendil loomadest on silmad. Pilditundlikud silmad on olemas nakkusjalgsetel, molluskidel, selgroogsetel, rõngsetel ja lülijalgsetel.
Imetajatel võimaldavad nägemist kahte liiki rakud, vardad ja koonused, mis saadavad signaale nägemisnärvi kaudu ajju.
Mõned loomad näevad valgust, mida inimesed ei näe. Nad näevad ultraviolett- või infrapunavalgust.
Silma esiosas asuv lääts toimib nagu kaamera objektiiv. Silma sees olevad lihased võivad seda lamedamaks tõmmata või lasta sellel muutuda ümaramaks. Kui mõned inimesed vananevad, ei pruugi nad seda enam nii ideaalselt teha. Paljud inimesed sünnivad teiste väikeste probleemidega või saavad need hiljem elus, ja nad võivad vajada prille (või kontaktläätsi), et probleemi parandada.
Silma põhiosad ja nende ülesanded
- Sarvkest (kornea) — läbipaistev välispind, mille kaudu valgus silma siseneb; annab suure osa valguse murdumisest.
- Valge kest (sclera) — silma tugev kaitsev kiht, mille külge kinnituvad silmalihased.
- Iiris ja pupill — iiris on värviline osa, mis reguleerib pupilli (ava) suurust ja seeläbi valgustugevust silma sees.
- Lääts (lens) — lihaste abil kuju muutes teravustab lääts kujutise võrkkestale; seda protsessi nimetatakse akkommodatsiooniks.
- Võrkkest (retina) — seesmine kude, kus on valgusele reageerivad rakud (vardad ja koonused); siin tekib elektriline signaal, mis läheb närvi kaudu ajju.
- Klaaskeha — geeljas aine silma sisemuses, mis hoiab võrkkesta ja läätsi omal kohal.
- Nägemisnärv — kannab võrkkestalt pärinevaid närviimpulsse ajju töötlemiseks.
Kuidas nägemine toimib (lihtsustatud)
Valgus siseneb läbi sarvkesta ja pupilli, murdub läätses ning fookustub võrkkeste kindlale alale (inimestel — foveale), kus koonused annavad peene värvi- ja teravuspildi. Vardad töötavad hästi nõrgas valguses ja annavad mustvalge kontrasti. Fotoretseptorid muundavad valguse elektrilisteks signaalideks, mis liiguvad läbi nägemisnärvi ajju, kus kujutis lõplikult tõlgendatakse.
Levinumad nägemise häired ja korrigeerimine
- Lühinägevus (myopia) — kauged esemed on hägused; parandatakse prillide, kontaktläätsede või kirurgiaga (nt LASIK).
- Kaugnägevus (hyperopia) — lähedal nähtav on hägune; samuti parandatakse prillide või kontaktidega.
- Astigmatism — sarvkesta ebaühtlane kumerus, mis tekitab hägustumist eri suundades.
- Presbüoopia — vanusega seotud akkommodatsiooni vähenemine (lähedale vaatamine raskem), sageli algab keskeas.
- Pimedus- ja kataraktid — katarakt on läätses olev hägusus, mida ravitakse kirurgiliselt; glaukoom on silmasisese rõhu tõus, mis võib kahjustada nägemisnärvi.
Loomade silmade erinevused
Erinevatel liikidel on silmad kohandunud nende elupaiga ja eluviisi järgi:
- Kompleks- ehk liit- silmad (putukatel) koosnevad paljudest omavahel ühendatud üksikutest ommatidia-st — sobivad liikumise tundmiseks ja laia vaatenurga saamiseks.
- Kaamera-tüüpi silmad (paljud selgroogsed ja molluskid) — sarnane inimsilmale, kuid detailsed ehitused võivad erineda (nt kaladel, lindudel ja imetajatel erinev võrkkesta eripära).
- Ultraviolett- ja infrapunasnägemine — linnud ja mõned putukad näevad UV-valgust; mõned roomajad ja saakloomad tajuvad infrapuna (nt mao pit-elundid).
- Nägemise eripära — öise eluviisiga loomadel on rohkem varde (parem pimeduses nägemine); linnud võivad omada suuremat värvitäpsust ja UV-ennetust; mantissähvidel on väga keerukas värvitaju.
- Peegel- ja peegeldussüsteemid — mõned loomad (nt kalad, kassid) võivad silma tagumises osas omada kerta, mis peegeldab valgust tagasi võrkkestale ja suurendab nõrgas valguses tundlikkust (tapetum lucidum).
Mida silmast veel teada
Silma tervis on tihedalt seotud üldise tervisega — vererõhuhäired, suhkurtõbi ja põletikulised haigused võivad silmi mõjutada. Regulaarne silmakontroll aitab avastada probleeme varakult. Kuivõrd paljud loomad on nägemisvõimelised, ulatub silmade mitmekesine ehitus ja funktsioon looduslikus mitmekesisuses väga kaugele, võimaldades erinevatel liikidel edukalt kohaneda oma elukeskkonnaga.
