Protistid
Protistid on ainuraksed eukarüoodid (mis on tuumaga organismid). Esimest korda kasutas terminit Protista Ernst Haeckel 1866. aastal. Protistid ei ole looduslik rühm ehk klade, kuna neil puudub ühine päritolu. Sarnaselt vetikatele või selgrootutele on nad sageli mugavuse huvides rühmitatud ühte rühma.
Mõiste "protistid" hõlmab mitmete kaugelt suguluses olevate mikroorganismide rühmi. Mõned neist on autotroofsed (mis tähendab, et nad toodavad oma toitu ise fotosünteesi teel), teised on heterotroofsed (mis tähendab, et nad söövad orgaanilist materjali).
Enamik protiste on väga väikesed. Nad koosnevad maksimaalselt ühest või mõnest rakust - nad on mikroskoopilised ja tavaliselt palja silmaga nähtamatud. Mõned vetikad on protistid, kui nad on ainuraksed. Paljud protistid on osa planktonist ja on ökosüsteemi jaoks väga olulised. Protistide rakud võivad olla äärmiselt keerulised ja sageli vähe mõistetud. Nüüdseks on võimalik teha DNA sekveneerimist ja mitmeid protiste on analüüsitud. Tulemused näitavad, et Protista ei ole monofüleetiline rühm. See on parafüleetiline ja mitte üks klade. Protista taksonoomia on seega üsna segane.
Mõned protistid põhjustavad haigusi. Plasmodium falciparum põhjustab malaariat; magamishaigust põhjustab samuti protist.
Ühe rakulise organismi näide protistide kuningriigis on Paramecium ehk "tossuloom". Paramecium liigub oma väikeste, karvataoliste kiudude abil, mida nimetatakse sädemeteks, ja sööb, kasutades neid sädemeteks, et pühkida toit oma toiduvakuaali. Teised protistid võivad olla amööbid, mis liiguvad pseudopoode välja sirutades ja neisse sisse voolates või toiduosakesi ümber voolates ja neid neelates.
Erinevad protistide liigid: . Kellaaeg vasakult ülevalt: punavetikad, pruunvetikad, kiilialgad, kuldvetikad, Foraminifera ; parasiitide lipikloomad; patogeensed amööbid ; amööbitaolised limamoodustised.
Päritolu ja taksonoomia
Protistid ei ole monofüleetiline klade. Mõiste on mugav koondnimetus umbes 20 eri liiki ainuraksete eukarüootide jaoks. Nad erinevad oma rakuorganellide, spetsialiseerunud üksuste poolest, mis täidavad täpselt määratletud funktsioone, nagu mitokondrid ja plastid. See tõestab, et nad on prokarüootidest erinevalt üle läinud. Nüüdseks on üsna selge, et kõik või enamik neist organellidest pärinevad kunagi iseseisvatest prokarüootidest (bakteritest või arheoididest) ja et eukarüootide rakk on "mikroorganismide kogukond", mis töötab koos "abielus". Tõsi, Protista on erinevate üherakuliste vormide kogum, kuid kuigi keerukam taksonoomia on muutumas (muutumas), on Protista siiski kasulik termin.
Küsimused ja vastused
K: Mis on protist?
V: Protist on üherakuline eukarüoot, st tuumaga organism. Nad ei moodusta loomulikku rühma ja neid rühmitatakse sageli mugavuse huvides. Enamik protiste on väga väikesed ja mikroskoopilised, tavaliselt palja silmaga nähtamatud.
K: Kuidas valmistavad protiisid oma toitu?
V: Mõned protistid on autotroofsed, mis tähendab, et nad toodavad oma toitu ise fotosünteesi teel. Teised on heterotroofsed, mis tähendab, et nad söövad orgaanilist materjali.
K: Kas kõiki vetikaid peetakse protistideks?
V: Jah, kui nad on ainuraksed, siis võib neid pidada Protista kuningriigi osaks.
K: Millist rolli mängivad protistid ökosüsteemis?
V: Paljud protistid on osa planktonist ja seetõttu mängivad ökosüsteemis olulist rolli.
K: Milliseid meetodeid on kasutatud protistide analüüsimiseks?
V: Nüüd on võimalik kasutada DNA sekveneerimist, et analüüsida eri liiki protiiste. See on näidanud, et Protista ei ole monofüleetiline rühm, vaid pigem parafüleetiline ja mitte üks klade.
K: Kas mõned protistid võivad põhjustada haigusi?
V: Jah, Plasmodium falciparum põhjustab malaariat ja ka unehaigust võivad põhjustada teatud tüüpi protistid.
K: Mis on näide ühe rakulise organismi kohta Protista kuningriigis?
V: Sellise organismi näide oleks Paramecium ehk "libedaloom". Paramecium liigub oma väikeste karvataoliste kiudude abil, mida nimetatakse sädemeteks, ja sööb nende sädemete abil, et pühkida toitu oma toiduvakuaali.
