Arhead (Archaea) — ainuraksete domeen: omadused ja elupaigad
Arhead (Archaea) — ainuraksete domeen: avasta arheoiidide omadused, elupaigad, ekstreemofiilide kohastumine ning nende tähtsus biokeemias ja ökosüsteemides.
Arhead (või Archaea) on ainuraksete organismide rühm. Nimi tuleneb kreeka keelest αρχαία, „vanad”. Arhead moodustavad koos bakteritega ja eukarüootidega elusmaailma põhijaotuse ning neid käsitletakse sageli eraldi domeenina kolme domeeni süsteemis.
Arhead on enamasti väiksed ja suhteliselt lihtsa ehitusega organismid, kuid nende biokeemia ja genoomne ülesehitus kannavad unikaalseid tunnuseid. Algselt avastati neid peamiselt äärmuslikes keskkondades (ekstreemofiilid), kuid nüüd on teada, et nad on levinud laiemalt ning esinevad ka „tavalistes” keskkondades. Paljud arhead taluvad väga kõrgeid (üle 80 °C) või väga madalaid temperatuure ning suudavad elada äärmiselt soolastes, happelistes või leeliselistes vetes. Neid on leitud näiteks geisritest, mustadest suitsujatest, naftapuuraukudest ja ookeani sügavates kuumades avaustes. Hiljutised uuringud on tuvastanud ammoniaagit söövaid arheaid nii pinnases kui ka merevees ning esineb mitmesugust metaboolset mitmekesisust (nt metanogeensed, sulfaati redutseerivad ja fotoautotroofilised liigid), sealhulgas pinnases ja teistes ökosüsteemides olulisi rühmi.
Taksonoomia ja evolutsioon
Varasemalt liigitati arhead koos bakteritega prokarüootideks (või Monera kuningriiki) ja neid nimetati mõnikord arheebakteriteks. See termin on eksitav, sest arhead ei ole lihtsalt bakteritega samad; neil on iseseisev evolutsiooniline ajalugu ja mitmed molekulaarsed tunnused, mis erinevad nii bakteritest kui ka eukarüootidest. Kaasaegne filogeneetika asetab arhead üheks eraldiseisvaks haruks ning üheks osaks kolmest domeenist, kus kolm põhilist evolutsioonilist haru on arhead, bakterid ja eukarüoodid. Uued avastused (nt Asgardi arheid) on aidanud täpsustada eukarüootide päritolu ja viidanud sellele, et eukarüoodide tekkes mängisid arhead olulist rolli.
Raku ehitus ja biokeemia
Nagu bakterid, on ka arhead prokarüoodid: sisuliselt ainuraksete organismid, kellel puuduvad eukarüootide tüüpi tuumad ja membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Samas erineb nende molekulaarne aparaat mitmeti:
- Arheade plasmalemma koosneb unikaalsetest lipiididest — kovalentselt transporteeritud eteer-sidemetega isoprenoiddesignatuuriga lipiidid (erinevad bakteritest, kus levinud on estersidemed).
- Nende raku seinad ei sisalda peptidoglükaani (mida leidub enamikul bakteritel); mõnel arheal on pseudopeptidoglükaan või S-kiht ja mitmesugused sünteetilised polümeerid.
- Transkriptsioon ja translatsioon kasutavad mitmeid enzymeid ja faktoreid, mis on molekulaarselt lähemal eukarüootidele kui bakteritele — näiteks RNA polümeraaside ja tuletusfaktorite sarnasused.
- Arhead võivad omada histoonilaadseid valke DNA pakkimiseks ning spetsiifilisi liikumisorganeid (archaella), mis erinevad bakteriaalsetest lipulaineketastest.
Ökoloogiline roll ja rakendusvõimalused
Arhead mängivad olulist osa globaalsetes biogeokeemilistes tsüklites: mitmed rühmad osalevad lämmastiku, väävli ja süsiniku ringluses (nt metanogeensed arhead toodavad metaani anaeroobsetes tingimustes). Nad esinevad soolajärvedes, märgalades, põllumuldade mikrobioomides ja ka inimorganismi mikrobiootas. Hypertermofiilide ensüümid on tööstuses ja teadusuuringutes hinnatud nende stabiilsuse tõttu — näiteks kasutatakse mõnede arheade DNA-polümeraase PCR-i ja muude biotehnoloogiliste protsesside puhul.
Kokkuvõte
Arhead on mitmekesine ja evolutsiooniliselt eristuv elu domeen, kellel on eripärane biokeemia, suur adaptatsioonivõime eri keskkondades ja tähtis roll nii ökosüsteemides kui ka biotehnoloogias. Kuigi nad on pinnamõõtmetelt lihtsad organismid, annavad nende genoomid ja rakuaparaat väärtuslikku infot elu algusest ja evolutsioonist ning pakuvad praktilisi võimalusi teadus- ja tööstusarenduseks.

Värvilised arhivaarid Midway geiseril
Võrdlus teiste domeenidega
Järgnevas tabelis võrreldakse kolme valdkonna mõningaid peamisi omadusi, et illustreerida nende sarnasusi ja erinevusi. Paljusid neist omadustest käsitletakse ka allpool.
| Kinnisvara | Archaea | Bakterid | Eukarya |
| Eetriga seotud lipiidid, pseudopeptidoglükaanid | Esteriga seotud lipiidid, peptidoglükaanid | Estriga seotud lipiidid, erinevad struktuurid | |
| Geenistruktuur | Ringikujulised kromosoomid, sarnane translatsioon ja transkriptsioon Eukarya'ga | Ringikujulised kromosoomid, unikaalne translatsioon ja transkriptsioon | Mitmekordsed, lineaarsed kromosoomid, sarnane translatsioon ja transkriptsioon arheoididega |
| Raku sisemine struktuur | Puuduvad membraaniga seotud organellid (kuid küsitav:) või tuum. | Puuduvad membraaniga seotud organellid või tuum. | Membraaniga seotud organellid ja tuuma |
| Erinevad, metanogenees on ainuüksi arheoididele omane. | Erinevad, sealhulgas fotosüntees, aeroobne ja anaeroobne hingamine, käärimine ja autotroofia. | Fotosüntees, rakuhingamine ja käärimine | |
| Reproduktsioon | Asexuaalne paljunemine, horisontaalne geeniülekanne | Seksuaalne ja mittesuguline paljunemine |
= Huvitavaid fakte arheoidide kohta:
- Ükski arhea liik ei suuda fotosünteesi teha.
- Arheoidid paljunevad ainult suguta.
- Arheoidid näitavad suurt horisontaalset geenisiiret liinide vahel.
- Paljud arheoidid elavad äärmuslikes keskkondades.
- Erinevalt bakteritest ei tooda arheoidid eoseid.
- Arheoidid on ookeanis ja eriti planktonis tavalised. Nad moodustavad kuni 20% kõigist ookeani mikroobirakkudest. p475
- Carl Woese avastas 1978. aastal arheoidid.
Seotud leheküljed
- Carl Woese
- Varaseimad teadaolevad eluvormid
- Metanogeen
Küsimused ja vastused
K:Kuidas nimetatakse ainuraksete organismide rühma?
V: Üherakuliste organismide rühma nimetatakse Archaea.
K: Kust pärineb see nimi?
V: Nimi pärineb kreekakeelsest αρχαία'st, mis tähendab "vanad".
K: Kas arheoidid on prokarüoodid või eukarüoodid?
V: Arheoidid on prokarüoodid, mis tähendab, et neil ei ole eukarüootide tüüpi tuuma ega rakuorganelle.
K: Millises keskkonnas nad algselt avastati?
V: Algselt avastati nad äärmuslikes keskkondades (ekstreemofiilid).
K: Arvatakse, et arheoidid on nüüdseks levinud ka keskmistes tingimustes?
V: Jah, nüüd arvatakse, et nad on levinud keskmistes tingimustes.
K: Millistel temperatuuridel võivad mõned arheoidid ellu jääda?
V: Mõned neist võivad ellu jääda väga kõrgetel (üle 80 °C) või väga madalatel temperatuuridel või väga soolases, happelises või leeliselises vees.
K: Kuidas liigitatakse arheoidid kolme domeeni süsteemi?
V: Kolme domeeni süsteemis liigitatakse arheoidid eraldi domeeniks.
Otsige